Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud LIKOVE esitas 05.09.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks toitlustamine üritustel. Võlgnik tegutses perioodil november 2022 kuni jaanuar 2023 xxxx. Avaldusest nähtuvalt keerulises konkurentsiolukorras oli võlgnikul võimatu leida uusi käibeallikaid ja edasine kasumlik tegevus oli võimatu. Võlgniku omakapitali miinusesse langemise tõttu on tekkinud pankrotiseisund, mis ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on käibe puudumine alates jaanuarist 2023. Üldkoosoleku otsusele vastavalt on otsustatud esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Võlgniku varaks on kassas olevad rahalised vahendid summas 25,62 eurot ja pangakontol olevad rahalised vahendid summas 2,06 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 11 984,80 eurot. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 11.09.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsman. 26.09.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole 25 euro suurune kassajääk arvestatav vara ning lühiajaline nõue summas 2792 eurot on ilmselt lootusetu. Võlgniku bilansis 11.09.2023 seisuga on ainsaks võlgnevuseks märgitud maksuvõlg summas 11 984,79 eurot. Peale nimetatu ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Aruande kohaselt kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Käesoleva seisuga puudub võlgnikul majandustegevus ja arvestatav vara ning netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Võlgnik on asutatud osakapitali sissemakset tegemata. Aruandest nähtuvalt võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub arusaamatu arveldamine J G, kelle arvele nr xxxx on üle kantud kokku 84 010 eurot. Võlgniku juhatuse liige teatas oma vastuses ajutise halduri päringule, et 70 000 euro väljamaksmine oli laenu tagastus investorile. Ülejäänud 14 010 euro osas selgitus puudub. Ajutine haldur leidis, et väljamakse põhjendus on arusaamatu ning kahtlusi süvendab ka asjaolu, et võlgniku 31.12.2021 ja 31.12.2022 bilanssides ei üle ühtegi viidet võlgniku 70 000 euro suurusele kohustusele. Seega teadis võlgniku juhtkond halduri hinnangul maksuvõla olemasolust, kuid muutis end varatuks ja jättis maksuvõla tasumata, mille tulemusel sai põhjendamatu eelistuse võlgniku juhatuse liige, so lähikondne. Aruandest nähtuvalt puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus ja rahalised vahendid. Maksejõuetuse täpset põhjust ei ole võimalik käesolevalt hinnata, kuivõrd esialgu on teadmata 84 010,83 euro suuruse väljamakse tegemise põhjendatus. Maksejõuetusele võis kaasa aidata omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine, kui äriühingu majandustegevuse lõpetamisel jäeti tasumata maksuvõlg. Menetluse jätkumisel tuleb halduri hinnangul kaaluda vara tagasinõudmist ja esitada nõue J G ja/või G S vastu 84 010 euro tagastamiseks. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 03.10.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4000 eurot hiljemalt 13.10.2023 ning avaldas 03.10.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 19.10.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

24.11.2023 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada LIKOVE OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus lisas, et kuivõrd võlgnikul on sisse maksmata osakapital summas 2500 eurot, siis palub maksejõuetuse teenistus kohtul kaaluda ajutise halduri tasu välja mõistmist mitte riigieelarvelistest vahenditest vaid võlgnikult või tema lähikondsetelt. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul arvestatav vara puudub, kuid maksuvõlg on summas 11 984,79 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Maksejõuetuse täpset põhjust ei ole halduri sõnul võimalik käesolevalt hinnata, kuivõrd esialgu on teadmata 84 010,83 euro suuruse väljamakse tegemise põhjendatus. Maksejõuetusele võis halduri sõnul kaasa aidata omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine, kui äriühingu majandustegevuse lõpetamisel jäeti tasumata maksuvõlg. Menetluse jätkumisel tuleb halduri hinnangul kaaluda vara tagasinõudmist ja esitada nõue J G ja/või G S vastu 84 010 euro tagastamiseks. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks käesolevalt muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 14 tundi ja tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu jääb alla ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1680 eurot (14 h x 120). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Kodukontor AT OÜ arveldusarvele nr EE252200221073434712. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on palunud kohtul jätta ajutise pankrotihalduri tasu summas 1680 eurot solidaarselt võlgniku ja võlgniku osaniku G S kanda. PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. PankrS § 29 lg 10 sätestab, et kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt on võlgnik asutatud sissemakset tegemata. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud tasu väljamõistmist LIKOVE OÜ-lt ja G Slt solidaarselt. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning määrab jätta ajutise pankrotihalduri tasu summas 1680 eurot solidaarselt LIKOVE OÜ ja G S kanda. Tasu tuleb kanda Kodukontor AT OÜ arveldusarvele nr EE252200221073434712. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule G S vastutavale hoiule, kes on andnud ka vastava nõusoleku. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.