Amber Trust S.C.A., SICAF – SIF hagi Salva Kindlustuse AS vastu Salva Kindlustuse AS 17.01.2022 aktsionäride otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF (B87145, Route d’Esch 412F, Luxembourg 1471 Luksemburg), esindaja vandeadvokaat Annika Peetsalu Kostja: Salva Kindlustuse AS (10284984), esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Aleksander Muru
Kohtuistung
07.03.2023
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Peetsalu, kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Aleksander Muru
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada ja tuvastada Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984) 17.01.2022 aktsionäride järgmiste otsuste tühisus:
1.1. Suurendada Seltsi nõukogu liikmete arv kuuelt liikmelt seitsmele.
1.2.Pikendada nõukogu liikme P. K. (isikukood xxxx) volitused. Uute volituste alguskuupäev on endiste volituste lõppemise päev 18.02.2022 ning volituste kehtivuse aeg on 3 aastat.
1.3.Pikendada nõukogu liikme L. S. (isikukood xxxx) volitused. Uute volituste alguskuupäev on endiste volituste lõppemise päev 18.02.2022 ning volituste kehtivuse aeg on 3 aastat.
1.4.Pikendada nõukogu liikme R. K. (isikukood xxxx) volitused. Uute volituste alguskuupäev on endiste volituste lõppemise päev 18.02.2022 ning volituste kehtivuse aeg on 3 aastat.
1.5.Valida nõukogu liikmeks K. P. (isikukood xxxx). Volituste kehtivuse algus on 19.02.2022 ja volitused kehtivad 3 aastat.
1.6.Valida nõukogu liikmeks M. K. (isikukood xxxx). Volituste kehtivuse algus on 19.02.2022 ja volitused kehtivad 3 aastat.
2.Jätta kõik menetluskulud Salva Kindlustuse AS-i kanda.
3.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-lt Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF kasuks menetluskuluna 4670 eurot.
4.Salva Kindlustuse AS-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Salva Kindlustuse AS-il (kostja) on registreeritud aktsiaid kokku 1 000 000 aktsiat. Amber Trust S.C.A., SICAF - SIF (hageja) on kostja aktsionär, kellele kuulub 45% kostja aktsiatest (450 000 aktsiat), mida on seni hoitud ING Luxembourg esindajakontol ning alates 04.04.2022 hageja enda väärtpaberikontol. Teised kostja aktsionärid on T. P. (45% kostja aktsiatest ehk 450 000 aktsiat), P. K. (5% aktsiatest ehk 50 000 aktsiat) ja kuni 07.01.2022 ka T. T. (5% aktsiatest ehk 50 000 aktsiat). Alates 07.01.2022 sai T. T.le kuulunud 50 000 kostja aktsiate omanikuks kostja - seda 07.01.2022 aktsionäride otsuse ja 07.01.2022 T. T. ja kostja vahel sõlmitud aktsiate võõrandamislepingu alusel 07.01.2022 aktsiate kostjale ülekandmisega. Hageja on 07.01.2022 aktsionäride otsuse kehtivuse kohtus vaidlustanud, leides, et 07.01.2022 aktsionäride otsus on nii tühine kui ka kehtetuks tunnistatav (tsiviilasi nr xxxx).
2.Kostja aktsionäride 07.01.2022 kirjaliku otsusega hakkasid kostja juhatuse liikmed looma praktikat, mille alusel üritatakse hageja aktsionäriõiguseid kostjas maha suruda või ta neist täielikult ilma jätta. 07.01.2022 kell 11.51 edastas kostja juhatuse liige K. K. aktsionäridele ekirjaga hääletuslehe kostja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata. Aktsionäridele teatati, et hääletamine toimub ÄS-i § 2991 sätestatud korras. Hääletamise ning allkirjastatud hääletuslehe kostja juhatusele edastamise tähtaeg oli 07.01.2022 kell 12.45 Eesti aja järgi. Hageja ei jõudnud kostja juhatuse liikme e-kirja ega otsuse eelnõuga enne hääletustähtaja saabumist 07.01.2022 kell 12.45 tutvuda ega ka hääletustähtaja lõpuks mistahes häält ega seisukohti, sh eriarvamust kostja juhatusele esitada. 07.01.2022 hääletuslehega palus kostja juhatus aktsionäridel hääletada otsuse eelnõu nr 1 üle, mille sisuks oli kostja aktsionäri T. T., kellele kuulus 50 000 aktsiat (5% aktsiakapitalist moodustavad aktsiad), aktsiate omandamine kostja poolt hinnaga 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta ja samuti kiita heaks tehingu tingimused sellisel kujul nagu need on sätestatud kostja ja T. T. vahel 07.01.2022 sõlmitud kostja aktsiate müügilepingus ning kiita ka heaks kostja juhatuse liikmete I. E. ja K. K.i poolt kostja esindamine aktsiate
müügilepingu sõlmimisel. Kuigi lepingu p-s 3.1 oli määratud, et müügiaktsiate ostuhind on 1 155 000 eurot, siis kostja võetud lisakohustused – hüvitada T. T.le täiendavalt 30 000 eurot ületavas osas riigile maksmisele kuuluv tulumaks ja hüvitada T. T.le kõik kohtulikud- ja kohtuvälised kulud ja muud mistahes negatiivsed tagajärjed – tähendavad, et lepingus ega ka vaidlustatavas aktsionäride otsuses ei olnud määratletud tegelikult kostja jaoks tehingu maksimaalset maksumust. Seega ei olnud aktsionäride otsuses määratletud aktsiate eest tasutavat maksimumsummat (ÄS § 283 lg 2 p 1), sh ei ole seda võimalik tuletada isegi lisatud lepingust endast. ÄS § 283 lg 5 kohaselt aktsiaseltsi oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi. Seega ei saanud kostja tehingust ja omaaktsiate omandamisest mitte mingit majanduslikku vastusooritust, vaid tehing vähendas aktsiaseltsi vara müügihinna ja muude võetud kohustuste ulatuses.
3.Hageja leiab, et 07.01.2022 aktsionäride otsuse hääletamise läbiviimisel rikuti osalemisõigust, andes hagejale vaid 54 minutit e-kirja kättesaamiseks, sellega tutvumiseks, hääletamise teadasaamiseks, otsuse eelnõuga ja lepinguga tutvumiseks ja otsuse tegemiseks ning hääle koos volikirjaga ärasaatmiseks. Otsuse eelnõusid polnud hagejal endal võimalik enam esitada. Samuti ei ole kahtlust, et taoline hääletamiskord oli loodud selleks, et hageja ei saaks võtta mistahes samme enda õiguste kaitseks. Peale kostja ja T. T. vahelist tehingut omandas T. P. koos P. K.iga enamuskontrolli kostja üle. Kuna aktsiaseltsi omaaktsiad seltsile hääleõigust ei anna (ÄS § 283 lg 5), siis peale 07.01.2022 olid ja on hääled aktsiaseltsis jaotunud järgmiselt: T. P. 47,37%, P. K. 5,26% ja hageja 47,37%. P. K. ja T. P. on aastaid hääletanud ja hääletavad ka täna kostja aktsionäridena kooskõlastatult, seega omandas T. P. koos temaga kooskõlastatult tegutseva ja hääletava aktsionäri P. K.iga kostjas peale tehingut kontrolliva hääleõiguse 52,63%, mis ühtlasi välistas vajaduse arvestada edasiselt hagejaga kui 47,37% hääleõigust omava isikuga kõigi lihthäälteenamusega vastuvõetavate otsuste tegemisel. Teades, et hageja oleks õigusvastase tehingu tegemisele vastu ja võib üritada enda õigusi vajadusel ka kohtulikult kaitsta, otsustati aktsionäride hääletus viia läbi selliselt, et hageja ei saaks 07.01.2022 hääletamisest ja kavandatavast tehingust teada enne hääletamiseks ettenähtud tähtaja saabumist ega jõuaks enda õigusi kaitsta enne, kui aktsiad on üle kantud.
4.Järgmisena edastas kostja juhatuse liige K. K. kostja aktsionäridele üldkoosolekut kokku kutsumata hääletamiseks otsuse eelnõud 17.01.2022 kl 10.16. Hääletamise ning allkirjastatud hääletuslehe kostja juhatusele edastamise tähtaeg oli 17.01.2022 kl 16.00 Eesti aja järgi. Kostja aktsionäride ring, kellele hääletusleht edastati, määrati kindlaks seisuga 17.01.2022 kl 08.00 Eesti aja järgi. Hageja ei jõudnud kostja juhatuse liikme e-kirja ega otsuse eelnõuga enne hääletustähtaja saabumist 17.01.2022 kell 16.00 tutvuda ega ka hääletustähtaja lõpuks mistahes häält ega seisukohti, sh eriarvamust kostja juhatusele esitada. 17.01.2022 otsuse eelnõu nr 1 kohaselt sooviti suurendada kostja nõukogu liikmete arvu kuuelt liikmelt seitsmele, otsuse eelnõu nr 2 kohaselt sooviti hääletada kostja nõukogu liikmete volituste pikendamise ja nõukogu liikmete valimise üle. Hääletuslehe kohaselt aktsionäri T. P. poolt 14.01.2022 esitatud ettepanekutele täideti 7 nõukogu liikme kohta – 6 nõukogu liikme volitused pidid hääletuslehe kohaselt algama alates praeguse koosseisu volituste lõppemisest 19.02.2022 ning 1 nõukogu liikme volitused pidid hääletuslehe kohaselt algama alates sama otsuse vastuvõtmisest. Otsuse eelnõuga nr 2 sooviti hääletada nõukogu liikmete P. K.i, L. S.i, R. K. volituste pikendamise üle ning valida nõukogu liikmeteks K. P., M. K., J. V. ning H. S.. J. V.i volitused pidid hääletuslehe kohaselt algama 17.01.2022, teiste nõukogu liikmete volitused hääletuslehe kohaselt 18.02.2022 kui ka 19.02.2022, kestes kolm aastat. 17.01.2022 hääletustulemuste protokolli kohaselt hääletasid eelnõude poolt T. P. ja P. K. 52,63%-ga hääletusõiguslikest aktsiatest. Kuigi T. P. omab 450 000 aktsiat ja P. K. 50 000 aktsiat, on kostja hääleõiguslikke aktsiaid alates 07.01.2022 aktsionäride otsuse vastuvõtmisest 1 000 000 hääle asemel kokku 950 000. Hageja on kohtulikult vaidlustanud 07.01.2022 aktsionäride otsuse kehtivuse, leides et tegu on kas tühise või kehtetuks tunnistatava otsusega (tsiviilasi nr xxxx).
5.T. P., oli jõudnud 17.01.2022 hääletuslehe täita ja digiallkirjastada juba enne hääletuslehtede edastamist. Juhatus saatis e-kirjaga aktsionäridele 17.01.2022 hääletuslehe kell 10:16, kuid 17.01.2022 otsuse protokolli digikonteinerisse lisatud T. P.i hääletusleht oli täidetud ja allkirjastatud juba kell 09:49. T. P.i hääletusleht on sisult ja vormilt identne sellega, mis edastati kostja aktsionäridele. Seega võimaldas kostja juhatus T. P.il tutvuda 17.01.2022 hääletuslehega enne, kui see hagejale edastati. Nii 17.01.2022 hääletuslehe kui ka aktsionäride hääletustulemuste protokolli kohaselt esitas aktsionär T. P. Finantsinspektsioonile vastavalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 107 lg-le 4 enda kandidaatide kohta teavituse juba 19.11.2021. Seega oli T. P.il nõukogu koosseisu muutmise kavatsus pea kaks kuud enne 17.01.2022 aktsionäridele hääletuslehe edastamist, kuid hagejale ei antud võimalust kandidaatide esitamiseks. Samuti võimaldati hagejal hääletada vähem kui kuue tunni jooksul. Kiiret nõukogu liikmete volituste pikendamisega 17.01.2022 ei olnud, kuna nõukogu liikmete volitused kehtisid kuni 18.02.2022.
6.Kostja ei andnud hagejale mõistlikku aega otsuse eelnõule seisukoha esitamiseks. Kostja juhatus jättis hagejale hääletamiseks aega alla kuue tunni, mis välistas hageja aktsionäriõiguste teostamise õiguse ÄS § 2931 lg 4 järgi. Kostja juhatus on rikkunud oluliselt otsuse tegemise korda TsÜS § 38 lg 2 järgi. Seega on 17.01.2022 aktsionäride otsused TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Samuti ei ole kostja juhatus järginud seadusega sätestatud nõudeid aktsionäride otsuse eelnõu kättetoimetamiseks, mistõttu ei saa lugeda ÄS § 2991 lg 2 alusel ka otsuste eelnõud hagejale kätte toimetatuks ning hagejale ei ole olnud osalemisõigus tagatud. Hagejale ei antud sisulist võimalust hääletada, hageja on jäetud aktsionäride otsuste vastuvõtmisel ilma osalemisõigusest ÄS § 2991 lg 2 järgi, ning seega ei saa lugeda hageja hääli vastuhääleks ÄS § 2991 lg 2 lause 2 järgi, vaid otsused tuleb tervikuna lugeda tühiseks. Hagejal ei võimaldatud nõukogu liikmete valimisel seada üles enda kandidaate, mistõttu rikuti osalemisõigust. 17.01.2022 otsuse vastuvõtmine viidi läbi selliselt, et 17.01.2022 hääletuslehel ettenähtud tingimuste tulemusena välistati hagejale temale seadusest tulenev õigus esitada kandidaate nõukogu liikme positsioonile. Selliselt on oluliselt rikutud hageja aktsionäriõiguseid (sh osalemisõigust) ning otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda, mistõttu on kostja 17.01.2022 nõukogu liikmete isikuvalimised TsÜS § 38 lg 2 kohaselt tühised.
7.Samuti on 17.01.2022 aktsionäride otsused vastuolus heade kommetega, kuna aktsionäride otsuste eesmärk oli suurendada T. P.i ja P. K.i kontrolli kostja üle kahjustades samal ajal hagejat, mistõttu on 17.01.2022 aktsionäride otsused tühised. 17.01.2022 otsuste tegelikuks sisuks oli kahe kostja aktsionäri poolt kontrolli haaramine kostjas, mis viidi läbi hageja osalemisõigust ja üldkoosoleku läbiviimise korda rikkudes s.t kostja juhatuse heade kommete vastase käitumise tulemusena.
8.Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et käesoleval juhul ei ole täidetud eeldused vaidlusaluste 17.01.2022 otsuste tühisuse tuvastamiseks, palub hageja ÄS § 302 lg 1 alusel tunnistada kostja aktsionäride 17.01.2022 otsused kehtetuks. 17.01.2022 aktsionäride otsuste vastuolu seadusega seisneb selles, et kostja juhatus rikkus hääletamise läbiviimisel hageja osalemisõigust ja otsuste vastuvõtmise korda. Hageja hinnangul ei ole kostja 17.01.2022 aktsionäride otsused kooskõlas seadusega, kuivõrd hagejale ei määratud hääletamiseks mõistlikku tähtaega; hageja jäeti ilma teabe saamise õigusest; hageja jäeti ilma eelnõude esitamise õigusest; kostja juhatus ei toimetanud otsuse eelnõusid hagejale korrektselt kätte; hagejale ei antud võimalust esitada kandidaate kostja nõukogu liikme positsioonidele. Kostja vastuväited
9.Hageja ei ole kostja organi otsuse vaidlustamiseks õigustatud isik. Hageja ei olnud 17.01.2022 vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel veel aktsionär. Hageja sai kostja aktsionäriks 04.04.2022. Selliselt sai hageja kostja aktsionäriks pärast vaidlustatava otsuse vastuvõtmist. Kehtivast õigusest võib tuletada eelduse, et juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise õigust omab isik, kes oli osanik, aktsionär või muu juriidilise isiku organi liige otsuse vastuvõtmise ajal. Hageja leiab, et sellise otsuse, mis on vastu võetud kirjalikul hääletamisel üldkoosolekut
kokku kutsumata vastavalt ÄS § 2991 lg-tele 1 ja 2, vaidlustamine eeldab samuti, et hagi esitanud isik oli aktsionär selle otsuse vastuvõtmise ajal. Puudusega otsust saab ÄS § 3011 või ÄS § 302 alusel vaidlustada isik, kelle õigusi on otsuse vastuvõtmisega või otsuse sisuga rikutud. Esimene eeldus, mis võimaldab üleüldse rääkida aktsionärile kuuluvate õiguste rikkumisest otsuse vastuvõtmisega, on aktsionäriõiguste olemasolu – kui ei ole õigusi, ei saa neid (olematuid õigusi) mõistetavalt ka rikkuda. ÄS § 228 lg-st 2 tulenevalt omandab isik aktsionäristaatuse, järelikult ka aktsionäriõigused aktsiaraamatusse kandmise hetkest. Enne vastava kande tegemist aktsiaraamatusse ei ole isiku puhul tegemist aktsionäriga ja sellest tulenevalt ei saa talle kuuluda ka aktsionäriõiguseid. Kuna talle ei saa kuuluda aktsionäriõiguseid, ei ole selles osas ka tema õiguste rikkumine võimalik.
10.Kostja on seisukohal, et hagejale määrati mõistlik tähtaeg ehk ligikaudu 6 tundi seisukohtade esitamiseks alates hääletuslehe (eelnõude) saatmisest. Antud juhul tuleb kostja arvates mõistliku tähtaja määramisel arvestada hääletamiseks saadetud eelnõude sisuga. Mida formaalsem on hääletamiseks saadetud otsuse eelnõu, seda lühem võib see tähtaeg olla. Kostja on seisukohal, et 17.01.2022 saadetud otsuse eelnõud olid väga formaalsed. Isegi kui kohus peaks leidma, et kostja juhatus määras liiga lühikese tähtaja, on kostja seisukohal, et tegemist ei ole olulise rikkumisega TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Seda põhjusel, et hageja oleks niikuinii 17.01.2022 vastu võetud otsuste vastu hääletanud. Vastasel juhul hageja neid praegu ei vaidlustaks. Isegi kui kohus tuvastaks 17.01.2022 otsuste tühisuse, võetakse need otsused ilmselt uuesti vastu ehk tegelik olukord ei muutuks. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ÄS §-s 2991 sätestatud korras ÄS § 2931 lg 4 ja ÄS § 294 lg-d 1 ja 11 ei kohaldu ei otseselt ega ka analoogia korras. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ÄS § 2991 korras ei peagi aktsionäridele tagama teabe saamise õigust ÄS § 287 lg 1 kohaselt. Vastasel juhul ei olekski otsuste vastuvõtmine ÄS § 2991 sätestatud korras võimalik. 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisel järgiti selleks ettenähtud korda (ÄS §-i 2991), mis tähendab, et otsuste tühisuse aluseid ei esine. Hagejal oli olemas võimalus esitada kandidaate nõukogu liikmete kohtadele. Isegi, kui kohus leiab, et hagejale ei antud seda võimalust, ei ole kostja hinnangul siiski tühisuse tuvastamiseks alust. Seda taaskord põhjusel, et kui hageja oleks oma kandidaadid esitanud, ei oleks neist ikkagi keegi valituks osutunud. Kostja on seisukohal, et otsused, mille sisuks on nõukogu liikmete arvu määramine ning nõukogu liikmete valimine, ei saa põhimõtteliselt olla vastuolus heade kommetega. Kostja on seisukohal, et aluseid 17.01.2022 otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Hageja esitatud väited ÄS § 2991 lg 2, ÄS § 287 lg 1, § 2931 lg 4 ja § 294 lg 1 rikkumiste kohta saavad põhimõtteliselt olla vaid otsuse tühisuse aluseks. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga ja poolte väidetega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb hagi rahuldada.
12.Pooltel puudub vaidlus selles, et: • Salva Kindlustuse AS-il (kostjal) on kokku 1 000 000 registreeritud aktsiat; kostja aktsionärideks on: Amber Trust S.C.A., SICAF – SIF (hageja) ja T. P. – mõlemale aktsionärile kuulub 45% kostja aktsiatest (s.o kummalegi 450 000 aktsiat), P. K. ja kuni 06.01.2022 T. T. – mõlemale aktsionärile kuulus 5% kostja aktsiatest (s.o kummalegi 50 000 aktsiat) ning alates 07.01.2022 sai T. T. aktsiate omanikus kostja (dtl 26-28, 111112); • hageja aktsiaid hoiti seni ING Luxembourg esindajakontol ja alates 04.04.2022 hageja esindaja väärtpaberikontol (dtl 27-28, 111-112); • alates 07.01.2022 sai 07.01.2022 aktsionäride otsuse ja T. T. ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu alusel T. T.le kuulunud 50 000 aktsia omanikuks kostja (dtl 26-27, 33-39) • hageja on vaidlustanud 07.01.2022 aktsionäride otsuse (tsiviilasi nr xxxx);
• 07.01.2022 kell 11.51 edastas kostja juhatuse liige K. K. aktsionäridele hääletuslehe kostja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 2991 sätestatud korras; hääletama pidi otsuse eelnõu nr 1 üle, mille kohaselt pidi kostja omandama aktsionäri T. T. 50 000 aktsiat hinnaga 1 155 000 eurot ehk 23,1 eurot aktsia kohta ja tehingu tingimuste heakskiit kostja ja T. T. vahel 07.01.2022 sõlmitud kostja aktsiate müügilepingu tingimuste heakskiit ning kostja juhatuse liikmete I. E. ja K. K.i aktsiate müügilepingu sõlmimisel esindamise heakskiit; hääletamise tähtaeg oli 07.01.2022 kell 12.45 (dtl 29-31); • 17.01.2022 kell 10.16 edastas kostja juhatuse liige K. K. kostja aktsionäride hääletamiseks otsuse eelnõud (dtl 40-43), mille hääletamine toimus AS § 2991 korras üldkoosolekut kokku kutsumata ja hääletamise tähtaeg oli 17.01.2022 kell 16.00; 17.01.2022 soovis kostja juhatus hääletada: 1) otsuse eelnõu nr 1 kohaselt sooviti suurendada kostja nõukogu liikmete arvu kuuelt liikmelt seitsmele; 2) otsuse eelnõu nr 2 kohaselt sooviti hääletada kostja nõukogu liikmete P. K.i, L. S.i, R. K. volituste pikendamise üle ning K. P., M. K., J. V. ning H. S. nõukogu liikmeks valimise üle; J. V.i volitused pidid hääletuslehe kohaselt algama 17.01.2022, teiste nõukogu liikmete volitused hääletuslehe kohaselt 18.02.2022 ja 19.02.2022, kestes kolm aastat.
13.Kohus leiab, et kuivõrd 07.01.2022 aktsionäride otsused on vaidlustatud tsiviilasjas nr xxxx, siis puudub käesolevas menetluses vajadus viidatud otsuste tühisuse hindamiseks. Kohus hindab esmalt 17.01.2022 otsuste tühisust ja seejärel vajadusel nende kehtetuks tunnistamise põhjendatust.
14.Kas hageja on otsuse vaidlustamiseks õigustatud isik
14.1.Kostja leiab, et hageja ei ole otsuse vaidlustamiseks õigustatud isik, kuna ta ei olnud veel 17.01.2022 vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel aktsionär, sest sai aktsionäriks 04.04.2022. Kostja hinnangul saab otsuse vaidlustada isik, kes on otsuse vastuvõtmisel aktsionäriks. Kostja leiab, et puudusega otsust saab ÄS § 3011 või § 302 alusel vaidlustada isik, kelle õigusi on otsuse vastuvõtmisega või otsuse sisuga rikutud.
14.2.Hageja leiab, et tal aktsionärina on kostja aktsionäride otsuste vaidlustamisõigus.
14.3.Kohus leiab, et hagejal on otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja oli otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamisel kostja aktsionär.
14.4.Tulenevalt ÄS § 302 lõikest 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Riigikohus on 11.06.2014 lahendi nr 3-2-155-14 punktis 25 leidnud, et hagejal on õigus teostada aktsiatest tulenevaid õigusi ning ka õiguslik huvi tuvastada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisus. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16). Riigikohtu lahendi nr 2-18-13213 punkti 45.1 järgi on ÄS § 322 lg 6 kohaselt aktsionäril õigus nõuda aktsiaseltsi nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 järgi on äriühingu juhtorgani otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus huvitatud isikutel, kelleks vähemalt üldjuhul on ka aktsiaseltsi aktsionär. Aktsionäril on üldjuhul kõigi aktsiaseltsi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus (vt nt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-10, p 13).
14.5.Kohus leiab, et kuivõrd osundatud lahenditele tuginedes on hagejal kui aktsionäril otsuste tühisuse tuvastamise õigus ja otsuste tühisuse tuvastamisele seab ajalised piirangud vaid ÄS § 301 lg 4, mis käesoleva hagi esitamise hetkeks (ja ka käesoleval
hetkel) ei ole möödunud, siis on hageja vaidlustamiseks õigustatud isik, kes on seda teinud õigeaegselt.
15.Eelnõu kättetoimetamisest, aktsionäri õigusest osaleda otsustamisel ja eelnõule seisukoha esitamise mõistlikust ajast
15.1.Hageja leiab, et kostja 17.01.2022 otsused on tühised, kuna kostja välistas oma tegevusega hageja osalemisõiguse 17.01.2022 aktsionäride otsuste vastuvõtmisel. Hageja on seisukoha, et talle ei toimetatud otsuse eelnõud kätte, ei antud sisulist võimalust hääletada ja on seega jäetud aktsionäride otsuste vastuvõtmisel ilma osalemisõigusest ÄS § 2991 lg 2 järgi.
15.2.Kostja leiab, et hagejale määratud tähtaeg s.o 6 tundi seisukohtade esitamiseks alates hääletuslehe saatmisest on mõistlik. Mida formaalsem on hääletamiseks saadetud otsuse eelnõu, seda lühem võib olla tähtaeg. Kui ka tegemist oli rikkumisega, siis ei ole tegemist olulise rikkumisega TsÜS § 38 lg 2 tähenduses, kuna hageja oleks nii kui nii hääletanud 17.01.2022 otsuse vastu.
15.3.Tulenevalt TsÜS § 38 lõikest 2 on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. ÄS § 3011 lg 1 p 2 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele.
15.4.Kohus on seisukohal, et kostja 17.01.2022 otsused on tühised, kuna hagejale ei antud mõistlikku tähtaega, et tagada otsustamisel osalemise õigus – eelnõuga tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks.
15.5.ÄS § 2991 lg 1 võimaldab aktsionäridel otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks tuleb juhatusel ÄS § 2991 lg 2 kohaselt otsuse eelnõu saata kõigile aktsionäridele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja määrata tähtaeg, mille jooksul peab aktsionär esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seisukoha. Seadus ei näe olukorraks, kus otsus võetakse vastu koosolekut kutsumata, ette tähtaega, mis tuleb osanikele otsuse tegemiseks ja selle edastamiseks anda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-10-17 punktis 15 selgitanud, et osanike koosoleku teate saatmine loetakse õigeaegseks juhul, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa otsuste eelnõu edastamisest kuni hääletuslehe edastamiseni antud kuuetunnist tähtaega pidada piisavaks otsuse eelnõude kättesaamiseks, nendega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hääletuslehe edastamiseks. Kohus on seisukohal, et ka kõige formaalsema otsustuse tegemiseks ei peaks üldjuhul andma seisukoha kujundamiseks ja edastamiseks lühemat, kui kolmetööpäevast tähtaega. Lisaks ei ole kohtule mõistetav, miks peaks olema põhjendatud kostja väidetud formaalsete otsuste tegemine kiireloomuliselt. Kohus nõustub hagejaga, et isegi juhul, kui kostja juhatus arvas, et hageja hääletab 17.01.2022 otsuse eelnõude vastu, oleks kostja juhatus pidanud igal juhul võimaldama hagejale osaleda otsuse hääletamisel sisuliselt, sh andma mõistliku tähtaja hääletamiseks. Kohtu hinnangul on otsustusõigusest ilmajätmine oluline aktsionäri õiguse rikkumine.
15.6.Samuti leiab kohus, et hagejale ei olnud kostja eelpool viidatud tegevuse tõttu tagatud ÄS § 2931 lõikest 4 tulenevat õigust esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Kohus möönab, et heauskne ei ole ka hageja käitumine. Hageja ei ole viidatud eelnõusid käesoleva hetkeni (ka käesolevas kohtumenetluses) esitanud, kuigi on pidanud selle võimaluse puudumist oluliseks rikkumiseks. Viidatud hageja käitumine muudab küsitavaks hageja tegeliku soovi oma otsuse eelnõu esitamise õiguse kasutamisel.
15.7.Kohus leiab, et 17.01.2022 otsuse tühisuse tuvastamisel ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, et üks aktsionäridest on allkirjastanud otsuste eelnõu enne hagejale otsuste eelnõu edastamist (dtl 57-59). Samuti ei ole tähtsust asjaolul, millised tähtajad näeb ette kostja põhikiri üldkoosoleku kokkukutsumiseks (dtl 60-70).
15.8.Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust kostja väide, et isegi kui kohus tuvastaks 17.01.2022 otsuste tühisuse, võetakse need otsused ilmselt uuesti vastu ehk tegelik olukord ei muutuks. Kohus ei saa olemasoleva aktsionäride otsuse tühisuse hindamisel lähtuda tulevikus üldkoosoleku poolt tehtavatest otsustest.
15.9.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja edastas 17.01.2022 otsuse eelnõud hagejale ÄS § 2991 lõikes 2 märgitud mõistliku tähtaega rikkudes ja on seetõttu välistanud hageja osalemisõiguse 17.01.2022 aktsionäride otsustele seisukoha kujundamisel ja hääletamisel, siis rikkus ta sellega hageja kui aktsionäri õigusi. Kuivõrd kostja rikkus oluliselt otsuste tegemise korda TsÜS § 38 lg 2 järgi, siis tõi see kaasa 17.01.2022 aktsionäride otsuse tühisuse.
16.17.01.2022 otsuse kehtetuks tunnistamisest
16.1.Hageja leiab, et kui 17.01.2022 otsus ei ole tühine, siis on otsus vastuolus heade kommetega või on alust need tunnistada kehtetuks.
16.2.Kostja on seisukohal, et aluseid 17.01.2022 otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Kostja esitas 27.04.2023 kohtule tõendi (dtl 163-192), mille kohaselt toimus 25.04.2023 kostja korraline üldkoosolek, mille päevakorra punkti 4 juures otsustati kinnitada aktsionäride 17.01.2022 otsus.
16.3.Kuivõrd kohus tuvastas otsuse punktis 15, et 17.01.2022 otsus on tühine, siis puudub vajadus hinnata, kas esineb alus 17.01.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et otsuse tühisuse tuvastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kostja kinnitas 17.01.2022 otsuse 27.04.2023 korralisel üldkoosolekul. Otsuse kehtetuks tunnistamise aluse puudumine ei välista otsuse tühisust. Käesolevas asjas tuvastas kohus 17.01.2022 otsuse tühisuse.
17.Menetluskulud
17.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna kohus rahuldab hagi.
17.2.Hageja 10.05.2022 ja 07.03.2023 taotluste järgi on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu summas 13 190,50 eurot, millele lisandub 07.03.2023 istungil osalemise kulu. Õigusabi on osutatud taotluste järgi 71,25 tundi. Sellele lisandub 07.03 istungil osalemise aeg 1 tund ja 30 minutit (istungi kestus protokolli järgi 1 tund ja 26 minutit). Tunnihind on keskmiselt 10.05.2023 taotluse järgi olnud 193,7 eurot ja 07.03.2023 taotluse järgi 189,50 eurot. 07.03.2023 istungil osalemise tunnitasu 265 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
17.3.Riigilõiv 420 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub TsMS § 138 lg 2 järgi kostja poolt hagejale hüvitamisele.
17.4.Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja
asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
17.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hagejale osutatud antud tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi maakohtus 25 tundi. Kohtu hinnangul on taotlustes märgitud õigusabi osutamise maht 72,75 tundi ülepaisutatud. Asjas on esitatud hageja poolt kaks sisulist menetlusdokumenti (hagiavaldus ja seisukoht hagi läbi vaatamata jätmisele) ja peetud üks kohtuistung. Lisaks kaks menetluskulude nimekirja.
17.6.Kohtu hinnangul on nii hagi koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, tehnilisele tööle, erinevatele analüüsidele ja ka menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud põhjendamatult palju aega. Ka ei ole kõikide nende toimingute tulemusel esitatud kohtule menetlusdokumente. Samuti leiab kohus, et põhjendatud tunnihinnaks tuleb lugeda 170 eurot. See vastab kohtupraktikas tunnustatud ja keskmisele advokaadi tunnitasule. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuluna 4670 eurot (4250 +420). Summa ei sisalda käibemaksu.
17.7.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
17.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.04.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.