Avaldaja (võlgnik): P. K. (isikukood xxxxxxxxxx), eestkostja B. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: A. T.
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada P. K. eestkostja B. K. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
2.Jätta läbi vaatamata P. K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Vabastada A. T. P. K. usaldusisiku kohustustest.
Jätta P. K. menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda.
5.Anda P. K. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata P. K. usaldusisiku A. T. tasuks 231 eurot, millele lisandub käibemaks 46 eurot 20 senti, s.o kokku 277 eurot 20 senti ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6.Tühistada Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2023. a ja selle 30. oktoobri 2023. a täiendava määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning P. K. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, pärast jõustumist saata kohtutäituritele Oleg Sirotinile ja Anne Böcklerile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1.P. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 20. juulil 2023 oma seadusliku esindaja eestkostja B. K. (eestkostja) kaudu Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Eestkostja täpsustas avaldust 18. oktoobril 2023 telefoni teel.
2.Maakohus võttis avalduse 25. oktoobri 2023. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks A. T. (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Täiendava
30.oktoobri 2023. a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise.
3.Eestkostja edastas 19. novembril 2023 kohtule taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
4.Usaldusisiku arvates on eestkostja taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks põhjendatud, kuna võlgniku pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ei ole mõistlik ega vajalik. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 277 eurot 20 senti (käibemaksuga).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud eestkostja taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus jätta läbi vaatamata.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Eestkostja edastas kohtule taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks. Usaldusisiku vastuse kohaselt oli eestkostja maksejõuetusavalduse esitamise ajendiks eelkõige soov lõpetada täitemenetluses võlgniku pensionist kinnipidamiste tegemine, et kasutada kogu pensioni võlgniku vajaduste rahuldamiseks (sh hooldekodu teenuse eest maksmiseks). Usaldusisik selgitas eestkostjale õiguslikku olukorda pensionile sissenõude pööramise keelu kohta täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 järgi ning kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid täitemenetluses. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku (eestkostja) tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. Avalduse tagasivõtmise toetab ka usaldusisik. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 25. oktoobri 2023. a ja selle 30. oktoobri 2023. a täiendava määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele Oleg Sirotinile ja Anne Böcklerile.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud 21. novembril 2023 oma ülesannete täitmise eest tasu 231 eurot, millele lisandub käibemaks 46 eurot 20 senti.
11.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
11.3.Kuigi eestkostja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning selgitanud eestkostjale menetluslikku olukorda ja sisu). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi 30 minutit (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 3 tundi 30 minutit tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 231 eurot.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1), s.o 46 eurot 20 senti.
11.5.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet võib kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbivaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt kergesti piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.