Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2023, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-22-8920
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine ja pankrotihalduri tasu määramine ning kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja esindajad
Pankrotivõlgnik: A G (ik XXX); viibimiskoht kuni 04.04.2025 Ülesõidu tn 1, Jõhvi linn
A G pankrotimenetlus
Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (e-post: [email protected])
2-22-8920 bemaksuga) OÜ-le S . (rk XXX , arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
2(10)
2-22-8920 Viru Maakohus kuulutas 12.09.2022. a määrusega välja A G pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 22.05.2023. a kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, milles teatas kohtule, et antud pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihaldur esitas taotluse deposiidi määramiseks ja palus määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 1500 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat ei tasu, palus haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kohus tegi 29.05.2023. a määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele, sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot hiljemalt 12.06.2023. Kohtu määratud ajaks deposiiti ei tasutud.
Pankrotimenetluse lõpetamise taotlus Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta A G S AS-s arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0 eurot. A G viibib Viru Vanglas. Pankrotimenetluse ajal on VangS § 44 lg 1 alusel pankrotivarasse laekunud 605,20 eurot. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta •
Ajutise halduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1148,40 eurot koos käibemaksuga, millest 784,80 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest ja 363,60 eurot A G (alus: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.09.2022.a. määrus);
•
Pankrotihalduri arvestatav tasu: Haldur on A G pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 130,00 eurot tunnis:
2-22-8920
4(10)
2-22-8920 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 100,00 eurot Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsusega asjaolud. A G ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.
Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes A G on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, milles kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele A G pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu ei ole teeninud. A G esitas pankrotiavalduse kohtusse 13.06.2022, seega enne FIMS kehtima hakkamist ja seega kohaldub A G kohustustest vabastamise menetluse algatamisele pankrotiseaduse sätted. Juhul, kui kohus algatab A G kohustustest vabastamise menetluse, siis edastab pankrotihaldur kohtule ja usaldusisikule võlausaldaja makserekvisiidid: II järgu nõue Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3133,45 eurot, jaotis järgus 100% arvelduskonto XXX või XXX selgitusse: A G (ik XXX) viitenumber XXX
III järgu nõue Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3133,45 eurot, jaotis järgus 100% Arvelduskont XXX või XXX selgitusse: A G (ik XXX) Viitenumber XXX 5(10)
2-22-8920 Pankrotihaldur informeerib nii kohut kui ka võimalikku usaldusisikut selles, et PankrS § 153 lg 5 kohaselt järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. A G pankrotimenetluses on nii II kui ka III järgu võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, erinevus on maksete tegemisel viitenumbris. Seega tuleb usaldusisikul esmalt rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue viitenumbriga XXX ja seejärel viitenumbriga XXX. Lisaks eeltoodule peab pankrotihaldur vajalikuks kohut informeerida järgnevas: PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti II järgu nõudest 3085,45 eurot on elatisabi nõue ja III jägu nõue on täies ulatuses elatisabi nõue.
Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole A G pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotihalduri tasu. 2022.aa oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. Kohus mõistis riigi vahenditest 12.09.2022.a. määrusega välja ajutise halduri tasu osaliselt - 654,00 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot koos käibemaksuga. A G pankrotihaldur taotles tasuks kokku 1170,00 eurot, millele lisandub käibemaks 234,00 eurot, kokku 1404,00 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Halduri tasu on haldurile osaliselt - 1162,00 eurot koos käibemaksuga hüvitamata. Pankrotihaldur taotleb A G nimel menetlusabi 968,33 euro halduri tasu hüvitamiseks, millele lisandub käibemaks 193,67 eurot, kokku 1162,00 eurot koos käibemaksuga.
Deposiidi taotlus Haldur palus kohtul määrata deposiiti tasutavaks 1500 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik deposiiti ei tasu, paluspankrotihaldur:
6(10)
2-22-8920
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole ja võlausaldajad huvi pankrotimenetluse jätkamiseks ilmutanud ei ole, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu Pankrothalduri taotluse kohaselt kulus tal A G pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega tasu kokku 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Halduri tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus hal7(10)
2-22-8920 duri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2022. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust, leiab kohus, et pankroti halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada - 9 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, tasu kokku 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Kohus kinnitab pankrotihalduri töötasuks 1170 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 234 eurot, kokku 1404 eurot ja mõistab see välja OÜ-le S ., mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Halduri tasust 242 eurot (koos käibemaksuga) tuleb mõista välja pankrotivara arvelt. Kohus annab võlgnikule menetlusabi 1162 eurot (koos käibemaksuga), kohustusega hüvitada menetlusabi kulud 377,20 eurot (koos käibemaksuga) osade kaupa. Kohus vabastab võlgnikku pankrotihalduri tasu summas 784,80 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest.
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 01.07.2022 kehtima hakanud FIMS § 68 lg 1 ja lg 2 kohaselt enne 1. juulit 2022 esitatud pankrotiavalduse alusel algatatud menetlustele kohaldatakse kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. A G esitas pankrotiavalduse kohtusse 13.06.2022, seega enne FIMS-i kehtima hakkamist ja seega kohaldub A G kohustustest vabastamise menetluse algatamisele pankrotiseaduse sätted. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. 8(10)
2-22-8920 Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). FiMS § 49 lg 1 sätestab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. Edasikaebamise kord PankrS § 164 lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. PankrS § 150 lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1 ja 2 ning § 171 lg 4).
(digitaalallkiri) 9(10)
2-22-8920 Andres Hallmägi kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.