Rahuldada K. K. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
2.Jätta läbi vaatamata K. K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Vabastada E. V. K. K. usaldusisiku kohustustest.
Jätta K. K. menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda.
5.Anda K. K. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata K. K. usaldusisiku E. V. tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot 60 senti, s.o kokku 831 eurot 60 senti ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6.Tühistada Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2023. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning K. K. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, pärast jõustumist saata kohtutäituritele Oksana Kutšmeile, Anne Böcklerile ja Taive Peedosaarele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1.K. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 4. juulil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, mida täiendas 14. augustil 2023, 15. ja 25. septembril 2023. Võlgnik täpsustas 2. oktoobri 2023. a istungil, et palub välja kuulutada tema pankroti ning algatada kohustustest vabastamise menetluse.
2.Maakohus võttis avalduse 6. oktoobri 2023. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks E. V. (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
3.Usaldusisiku 5. novembri 2023. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
4.Võlgnik edastas 14. novembril 2023 kohtule elektronkirja, mille kohaselt ei soovi pankrotimenetluse jätkumist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Kohus arutas usaldusisiku ja võlgnikuga 6. novembri 2023. a istungil, kas võlgniku suhtes on põhjendatud kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kuna võlgnik soovis täiendavat tähtaega menetluse algatamise üle otsustamiseks, määras kohus talle tähtaja 13. novembriks 2023 esitada kohtule kirjalik seisukoht, kas ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuigi võlgnik soovis
13.novembril 2023. a kohtule edastatud elektronkirjas pankroti väljakuulutamist, edastas ta
14.novembril 2023 kohtule uue elektronkirja, milles teatas, et soovib oma varasemat otsust
muuta ega siiski soovi pankrotimenetluse jätkumist. Kohus saab võlgnikust aru selliselt, et ta soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 6. oktoobri 2023. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele Oksana Kutšmeile, Anne Böcklerile ja Taive Peedosaarele.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud 21. novembril 2023 oma ülesannete täitmise eest tasu 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot 60 senti.
11.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning vajalikud menetlustoimingud teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud aruande ja osalenud maksejõuetusavalduse läbivaatamise istungil, samuti selgitanud võlgnikule korduvalt menetluslikku olukorda ja sisu). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks
kokku 10 tundi 30 minutit (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi 30 minutit tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 693 eurot.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1), s.o 138 eurot 60 senti.
11.5.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet võib kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbivaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt kergesti realiseeritav vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.