XX hagi AS Go Group vastu nõuete tasaarvestuse kehtivuse tuvastamiseks, alternatiivselt tsiviilasjas nr 2-14-55273 tehtud otsuse täitmisest keeldumiseks ja 500 000 euro väljamõistmiseks APW Varahaldus OÜ hagi AS Go Group vastu 2 250 000 euro saamiseks APW Varahaldus OÜ hagi RealWAY OÜ vastu 510 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2019 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX ja APW Varahaldus OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja 1 XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2 APW Varahaldus OÜ (registrikood 12392465) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja 1 AS Go Group (registrikood 11071150) Kostja 2 OÜ Realway (registrikood 10955906)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.08.2019 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
1(6)
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja 1) ja APW Varahaldus OÜ (hageja 2) esitasid 19.03.2019 Harju Maakohtule ühise hagi TsMS § 207 tähenduses.
2.Hageja 1 esitas AS Go Group (kostja 1) vastu nõude, milles palus tuvastada, et 05.02.2019 avaldus, millega hageja 1 tasaarvestas tsiviilasjas nr 2-14-55273 tehtud kohtuotsusest tuleneva kostja 1 nõude ja hageja 1 poolt hagejalt 2 omandatud nõude vastava summa, on kehtiv. Alternatiivselt palus hageja 1 tuvastada, et tal on õigus keelduda tsiviilasjas nr 2-14-55273 tehtud kohtuotsuse täitmisest, kuni kostja 1 ei ole täitnud oma kohustust tema ees 500 000 euro tasumiseks ja mõista kostjalt 1 välja hageja 1 kasuks välja 500 000 eurot.
3.Hageja 2 esitas nõude kostja 1 vastu 2 250 000 euro saamiseks ja nõude OÜ Realway (kostja 2) vastu 510 000 euro saamiseks.
4.Hagiavaluse kohaselt on hageja 2 OÜ Tarbus Kinnisvara (TKV) osanik alates 13.12.2012 ja talle kuulub 20% TKV osakapitalist. Osa omandamise ajal kuulus 80% TKV osakapitalist kostjale 1 ja alates 05.05.2014 kuulub 80% TKV osakapitalist kostjale 2.
5.Ajal, millal hageja 2 on olnud TKV osanik, on äriühingust välja viidud järgmine vara: TKV osalused: osalus AS-s GoBus (registrikood 10085032), välja viidud 20.12.2012; osalus OÜ-s Go Oil (registrikood 11108522), välja viidud 03.12.2014; osalus OÜ-s GoTaksopark (registrikood 11320860), välja viidud 05.12.2014; kogu TKV-le kuulunud kinnisvara (25 kinnistut), välja viidud 31.03.2016; raha, välja viidud jooksvalt. Nimetatud vara on liikunud TKV omandist TKV-d kontrollivate isikute omandisse. Kostjale 1 läksid üle aktsiad AS-s GoBus ja AS-s Go Oil ning osa OÜ-s GoTaksopark. Kostjale 2 läks üle TKV-le kuulunud kinnisvara. TKV ega selle enamusosanik ei informeerinud hagejat 2 ega tema esindajaid nimetatud tehingutest. Hageja 2 vara võõrandati alla turuhinna või vastusooritust saamata ja vara väljaviimiseks kasutati siirdehinnaga laenuintresse, mis on turuintressist 3-4 korda kõrgemad. Vara võõrandamine ei olnud hageja 2 huvides. Vara TKV-st väljaviimisega tekitati TKV-le kahju vähemalt 9 400 000 eurot. TKV-le kahju tekitamisega tekitati omakorda kahju vähemusosanikule, hagejale 2. Arvestades TKV-le tekitatud kahju suurust ja hageja 2 osalust, on hageja 2 kahju suurus 1 880 000 eurot.
7.Maakohus keeldus 11.04.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille maakohus 30.04.2019 määrusega rahuldas. Maakohus tühistas 11.04.2019 määruse ja jättis hagiavalduse käiguta, kohustas hagejaid tasuma täiendava riigilõivu ja selgitama hagiavalduse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid.
2(6)
8.14.05.2019 esitasid hagejad kohtule taotluse täiendava tähtaja andmiseks 14 päeva, kuna asjaolude põhjendamiseks vajalike tõendite kogumine osutus ajamahukaks. Ühtlasi teatasid hagejad, et täiendava riigilõivu tasumine ei ole neile jõukohane, millest tulenevalt paluvad nad hetkel tasutud riigilõivu eest menetleda hageja 1 esitatud nõuet. Kohus rahuldas hagejate taotluse ja andis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 31.05.2019. 30.05.2019 tasusid hagejad puuduoleva riigilõivu, kuid ühtegi täiendavat seisukohta ega asjaolu kohtule ei esitanud. Maakohtu määrus
9.Maakohus keeldus 12.08.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus selgitas, et sõltuvalt rikutud kohustuse olemusest võib kolmas isik nõuda tekitatud kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi või kui tegemist on seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega, siis VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja ei ole maakohtu hinnangul välja toonud ühtegi seadusest tuleneva kohustuse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, mis saaks kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse ning poolte vahel puudub seadusest tulenev võlasuhe, mis on VÕS § 115 lg 1 eelduseks. Kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ei ole ÄS § 187 ega VÕS § 115. ÄS §-st 187 tuleneva hoolsuskohustuse rikkumine ei anna alust VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahjunõude esitamiseks.
11.Maakohus viitas, et Riigikohtu praktika kohaselt vastutavad juhatuse liikmed heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi, samuti on peetud võimalikuks osaniku vastutust teise osaniku eest heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning pidanud kahjuks VÕS § 127 lg 1 tähenduses osaluse väärtuse vähenemist. Kohus rõhutas, et üksnes äriühingule majanduslikult kahjuliku tehing tegemine juhatuse poolt ei too kaasa juhatuse liikmete vastutust. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitseb kannatanut sellise käitumise eest, mille eesmärgiks on kahjustada just nimelt kannatanut, mitte kedagi teist. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on nõude esitamise eelduseks süüline käitumine.
12.Maakohus leidis, et hageja on hagis esile toonud üksnes asjaolud, mis viitavad sellele, et hagis viidatud tehingud olid äriühingule majanduslikult kahjulikud. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et isikud, kes hagis viidatud tehinguid tegid, oleksid käitunud süüliselt kannatanu suhtes.
13.Kokkuvõttes leidis maakohus, et kuna hageja esitatud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik ja hagejad ei ole hagiavalduse puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud, siis tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebus ja selle põhjendused
14.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uuesti hagi menetlusse võtmise üle otsustamiseks.
15.Maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumisel täitnud oma kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust.
3(6)
16.Hagiavaldust lugedes pidi maakohus vähemalt möönma, et hagejatele on tekitatud kahju ja see kahju on kostjatelt väljamõistetav vähemalt osaliselt. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlemisest keeldumine eeldab, et hagi oleks perspektiivitu täies ulatuses.
17.Hagejatele jääb arusaamatuks maakohtu etteheide, et hagejad ei ole hagiavalduse puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud. Maakohus ei määranud hagejatele tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Võimalikud puudujäägid hagiavalduses oleks saanud selle toiminguga kõrvaldatud – see ongi kirjaliku eelmenetluse eesmärk.
18.Maakohus asus menetlusse võtmise otsustamisel hagi sisuliselt lahendama. Seda, kas hagi on põhjendatud või mitte, saab otsustada peale hagi menetlusse võtmist kohtumenetluse ajal, mil menetlusosalistel on olnud võimalus esitada vastavalt vajadusele täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Kui peaks selguma, et hagi on mõnes osas põhjendamatu, siis selle ilmnemisel on hagejatel alati võimalus hagi muuta ja/või nõudest (osaliselt) loobuda. Need asjaolud ei tohiks aga olla maakohtu hinnata hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise faasis. Menetluse edasine käik
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
jättis
rahuldamata
ja
edastas
Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
21.Ebaõige on määruskaebuse etteheide, et maakohus ei andnud hagejatele tähtaega hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus jättis 11.04.2019 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejaid tasuma täiendava riigilõivu ja selgitama hagiavalduse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hagejad vastasid sellele määrusele 14.05.2019, kui palusid asjaolude selgitamiseks täiendavat tähtaega. Maakohus rahuldas hagejate taotluse ja pikendas määratud tähtaega. 30.05.2019 tasusid hagejad puuduoleva riigilõivu, kuid ühtegi täiendavat seisukohta ega asjaolu kohtule ei esitanud. Seega ei saa hagejad tugineda väitele, et maakohus ei andnud neile võimalust hagis esitatud nõuete selgitamiseks.
22.Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta määruses toodud põhjendustel oli ennatlik.
23.Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hagejad ei ole välja toonud ühtegi seadusest tuleneva kohustuse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, mis saaks kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse ning poolte vahel puudub seadusest tulenev võlasuhe, mis on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eelduseks. Maakohtu hinnangul puudus esile toodud asjaoludel hagi edulootus ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kuna hagejad ei toonud hagis esile ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et isikud, kes hagis viidatud tehinguid tegid, oleksid käitunud süüliselt kannatanu suhtes.
24.TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes 4(6)
üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Viidatud säte ei kohusta kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma, vaid annab selleks võimaluse ja seda saab kohus rakendada siis, kui esitatud hagi ei ole ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada. TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu 05.06.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p-d 10 ja 11; 07.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13, p 8).
25.Käesoleval juhul on hagejad esitanud ühise hagi, milles sisaldub hageja 1 nõue kostja 1 vastu, lisaks ka alternatiivne nõue, ja hageja 2 eraldi nõuded kostja 1 ja kostja 2 vastu. Seega on esitatud kokku 3 eraldi nõuet. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui on põhjendatud erinevate vaidluste lahendamine ühises menetluses, siis on kohtuasjad seotud üksnes väliselt. Iga menetlusosaline on iseseisev ja iga haginõuet tuleb siiski vaadelda eraldi. Kohtul tuleb ka TsMS § 207 mõttes ühises hagis esitatud nõuete õiguslikult võimalikkuse kontrollimiseks esmalt määrata iga nõude osas eraldi, milline õigussuhe on poolte vahel ja milline võiks olla nõudenorm. Alles seejärel on võimalik tuvastada hagiavalduses esiletoodud asjaoludest lähtudes, kas hagejal on võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus ei ole eeltoodut arvesse võtnud, lisaks ei ole määruse arutluskäik esitatud jälgitavalt. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest kõigi nõuete osas. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et ükski esitatud nõutest ei ole õiguslikult võimalik. Kuivõrd maakohtu määrusest ei nähtu iga nõude kohta eraldi hinnangut, milline materiaalõiguslik alus võiks kohaldamisele kuuluda ja miks ei ole võimalik ühtegi hagejate nõuet, sh hageja 1 alternatiivset nõuet, rahuldada, ei ole maakohus oma järeldust põhjendanud nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8).
26.Maakohtu määruse põhjendused puudutavad peamiselt äriühingu juhatuse liikme vastutust. Ringkonnakohtule ei ole arusaadav, millise haginõude õigusliku võimalikkuse osas maakohus selgitusi jagas. Arusaamatuks jääb maakohtu arutluskäik ka põhjusel, et hagist nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi nõuet äriühingute juhatuse liikmete vastu.
27.Hageja 2 on TVK osanikuna esitanud 2 eraldi kahju hüvitamise nõuet 2 erineva kostja vastu, kes on erineval ajal olnud TVK osanikud. Hageja 2 nõuab kostjatelt osaühingu vara pahatahtliku väljaviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Selline nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. ÄS § 188 lg 1 kohaselt võib osanik vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega 5(6)
tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu 16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10). Seega on hageja 2 esitatud nõuded materiaalõiguslikult võimalikud. Küsimustele, kas tegemist on heade kommetega vastuolus olevate tehingutega või kas hagis viidatud isik on käitunud süüliselt või mitte, saab anda alles asja sisulisel lahendamisel.
28.Hageja 1 esitas tuvastusnõude ja alternatiivses nõudes lisaks tuvastusnõudele ka kahju hüvitamise nõude. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Vastavat tuvastushuvi tuleb hagejal põhjendada ja kohtul kahtluse korral vastav huvi välja selgitada (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12). Määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud hageja 1 tuvastushuvi asja menetlemiseks ega nõude perspektiivi.
29.Kolleegium selgitab, et kohus kohaldab seadust ise ja kui nõude ese või asjaolud on ebaselged ega võimalda nõude kvalifitseerimist, tuleb hagejale õiguslikku olukorda selgitada ja anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ja vajadusel hagi aluse või eseme täiendamiseks või muutmiseks, jättes hagiavalduse seniks käiguta (TsMS § d 3401 ja 392) (vt ka Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p-d 13, 14). Vaatamata sellele, et käesolevas asjas maakohus andis hagejatele võimaluse oma nõudeid täpsustada, tuleb maakohtul anda hagis esitatud puuduste kõrvaldamiseks uuesti hagejatele võimalus oma nõudeid täpsustada, suunates hagejaid esitama oma nõuded sellise selgusega, et igat nõuet oleks võimalik vajadusel ka eraldi menetleda. Alles pärast seda tuleb määrata nõudenormid ja kontrollida iga nõude puhul eraldi, kas hagejate poolt esiletoodud asjaoludel on võimalik õiguslikult nõuet rahuldada.
30.Eelnevast tuleneb, et määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumisel täitnud oma kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust, on põhjendatud. Maakohus ei saanud hagiavaldust jätta määruses osundatud põhjustel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
31.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
32.Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 372 lg 5 järgi edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.