Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

Hageja palub 07.09.22 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista kindlustushüvitist 24000 €. Menetluskulud ja sellelt tasumisele kuuluva viivise palub jätta kostja kanda (dtl 108). 30.01.23 vähendas nõuet ja palus välja mõista kostjalt kahju hüvitist 22 000 eurot (dtl 225, avalduse p 7). Poolte vahe on sõlmitud täiskaskokindlustusleping, mille kohta on väljastatud 07.07.2021 poliis nr EE21-A6-000115702-1 kehtivusega 09.07.2021 – 08.0.2022 (lisa 1). Kaskokindlustusleping on sõlmitud sõidukile Ford Ranger (registreerimismärk XXXXXX) ning kindlustusandjaks on kostja ja kindlustusvõtjaks hageja. Kindlustatud riskideks oli liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, sõiduki vargus, klaasikindlustuse kaitse, loomaga kokkupõrge. Kindlustussummaks kindlustusväärtus (turuväärtus) kindlustusjuhtumi toimumisel. 25.05.2022 toimus kahjujuhtum, hageja esitas kostjale taotluse kahju hüvitamiseks (lisa 2). 25.05.2022 kell 19:30 tekkis sõidu ajal auto salongi suitsupilv, misjärel roolis olnud hageja juhatuse liige X jättis auto seisma ja läks autost välja. Kontrollimisel selgus, et auto põles põhja alt. Hageja asus sõidukit kustutama, kasutades selleks kahte tulekustutit, mis olid hagejal endal kaasas ning ühe kustuti andsid möödasõitvas sõidukis viibinud isikud. Auto põles alt lahtise leegiga, salongi tekkis suitsupilv ning leek oli ka kõrvalistuja istme all, mis tungis läbi autopõhja salongi (lisa 3). Põlengus kahjustada saanud sõiduk toimetati Ifan-Auto OÜ platsile aadressil Aardla 23b Tartu. 31.05.2022 teatas kostja, et toimunu osas on registreeritud kahjujuhtum nr IA6-126307/02-22 (lisa 4) ning teatas, et sõiduki Ford Ranger (registreerimismärk XXXXXX) taastamine on majanduslikult ebaotstarbekas ja palus hagejal avaldada arvamus sõiduki hinnangulisele väärtusele. 31.05.2022 kahjuavalduse kohaselt on hageja hinnangul kahjustatud sõiduki turuväärtus 24 000 eurot. 31.01.23 märkis, et see on 22 000 eurot. 06.06.2022 palus kostja lisainformatsiooni, kus ja millal on teostatud sõiduki viimane korraline hooldus, millised tööd ja sõlmede kontroll teostati ning palus esitada tööde arve, millest nähtub tööde loetelu ja materjalikulu (lisa 5). 06.06.2022 saatis hageja kostjale Gocar OÜ 09.02.2022 arve (teostati õli ja filtri vahetus ning visuaalne kontroll) ning Roopa Auto OÜ 16.12.2021 arve (vahetatud varuosad) (lisa 6 – hageja 06.06.2022 e-kiri ja arved). 14.06.2022 tegi kostja otsuse, millega keeldus Hilfen OÜ-le hüvitamast kahju, mis tekkis 25.05.2022 juhtumi tagajärjel (lisa 7). Kostja arvates ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Otsuses on selgitus

selle kohta, et kui hagejal on täiendavaid andmeid kahjujuhtumi asjaolude kohta, mis võiksid mõjutada kahju hüvitamise otsust või kui hagejal on vastuväiteid, millest tulenevalt hageja otsusega ei nõustu, palus kostja need viivitamatult esitada. Kostja ei selgitanud 22.06.2022 vastuses hüvitamata jätmise põhjuseid, viidates selle, et on seda teinud ja ei pea vajalikus enamat selgitada, lisaks märkis, kuidas on võimalik otsust vaidlustada (lisa 11). Hageja ei ole nõus kostja otsusega. Kostja jättis kahju hüvitamata tuginedes Kaskokindlustuse tingimuste nr A6-03 punktidele 4.5.14. ja 4.5.17. (edaspidi nimetatud Tingimused) (lisa 12 – kaskokindlustuse tingimused), kuid jätnud otsuse põhjendamata. Oma 17.06.2022 e-kirjas (lisa 9,) märkis kostja, et kahjujuhtumi põhjuslik seos seisneb sõiduki valdaja tegevuses mitte reageerida märgutulele ja jätkata sõiduki kasutamist sõites märgutulega 182 km, lisaks sõiduki puudulik korrasolek 100% täitunud tahmafilter. Kirjeldatu eiramine põhjustas kostja hinnangul sõiduki põlengu. Eeltoodust võib järeldada, et etteheited seonduvad kahe asjaoluga – täitunud tahmafilter ning märgutulega sõitmine. Nimetatud asjaolude hagejale ette heitmine ei ole põhjendatud ning hageja tegevus (tegevusetus) ja põlengu tekkimine ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Oma 14.06.2022 otsuse punktis 4 on kostja märkinud, et sõiduki põlengu põhjuseks on olnud tahmafilter, millele on suure kuumusega augud sisse põlenud. Hagejal kui sõiduki valdajal puudub võimalus mõjutada tahmafiltriga seonduvat. Hageja sai oma tegevuses lähtuda sõiduki kasutusjuhendist, milles on tootja poolt esitatud alljärgnev selgitus: Sõiduki diisliosakeste filter vajab õige töö säilitamiseks perioodilist regenereerimist. Sõiduk teeb seda automaatselt /--/. Lisaks on kasutusjuhendis alljärgnev selgitus diislifiltri kohta: Filter moodustab osa sõiduki heitgaaside vähendamise süsteemist. See filtreerib heitgaasist kahjutuid diisliosakesi (tahm). Regenereerimine – HOIATUS! Regenereerimisprotsess tekitab väga kõrge heitgaasitemperatuuri ja heitgaas kiirgab ka regenereerimise ajal ja pärast seda ning pärast mootori väljalülitamist arvestatavalt hulgal kuumust. See kujutab endast tuleohtu /--/ (lisa 13). Hageja ei saanud ega tohtinudki ise sekkuda sõiduki poolt teostatavasse automaatsesse

regenereerimisprotsessi. Isegi juhul, kui tahmafilter oli kahjujuhtumi toimumise hetkel 100% täitunud nagu kostja on väitnud, siis ei olnud see kuidagi hageja kontrolli all, sest filtri puhastumine on ette nähtud automaatselt. Märgutuli ei põlenud enne juhtumit. Tegemist on kahjujuhtumiga, mida ei saanud hageja ette näha ning konkreetse regenereerimisprotsessi käigus realiseerus risk, mida on kirjeldatud kasutusjuhendis. Ilmselt oli põlengu põhjuseks kõrge temperatuuri tõttu tekkinud rike vms, mis põhjustas põlengu. Seega ei saa hagejale ette heita sõiduki tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumist. Seda toetab ka Info- Auto AS vastus (lisas 14). Isegi juhul, kui sõiduki põlengu põhjuseks oli tahmafilter, siis ei saa põlengu põhjust ette heita

hagejale, sest hagejal puudub võimalus mõjutada tahmafiltri puhastumise protsessi. Veelgi enam, ükski sõiduki näidik ei kuva tahmafiltri täituvust ning sõiduki valdajal ega ka sõidukile regulaarset kontrolli teostaval isikul ei lasu kohustust kontrollida tahmafiltri täituvust, kui ei esine vastavat probleemi. Kostja on 14.06.2022 otsuse punktis 5 väitnud, et sõidukiga on sõidetud enne kahjujuhtumit põleva märgutulega armatuuris 182 km ning 17.06.2022 kirjas hagejale on kostja käsitlenud antud asjaolu ka põlengu põhjusliku seosena. See pole tõendatud. Kostja 17.06.2022 ekirjale lisatud väljavõtted ei tõenda seda, et hageja oleks märgutuld eiranud (lisa 15). Ühelt

väljavõttelt võib välja lugeda märget, et The Distance Travelled Since The MIL (Malfunction Indicator Lamp) was activated ning seejärel on märked value 182,01 ning unit km. Tegemist on üldsõnalise konstateeringuga, et väidetavalt on mingi märgutuli põlenud, aga ilmselgelt ei ole võimalik seda seostada kahjujuhtumiga või tahmafiltriga. Seega ei ole põlenud märgutule ja kahjujuhtumi vahel põhjuslikku seost nagu kostja on hagejale väitnud. Tingimuste punktid, millele kostja tugineb, on varjatud, ebaselged, kahjustavad, kuivõrd igasugusele rikkele tuginedes on võimalik kostjal keelduda tulekahju korral kahju hüvitamisest. Sõiduki põleng oli tulekahju, mille vastu oli kindlustatud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palub jätta hageja kanda (24.10.22, dtl 178, 17.02.22, dtl 252). Poolte vahel on sõlmitud vabatahtlik sõidukikindlustusleping (poliis nr EE21-A6-00015702-1) sõiduki Ford Ranger reg märgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) kindlustamiseks perioodil 09.07.202106.07.2022. Lepingu lahutamatuks osaks on BTA Kindlustuslepingute üldtingimused NR. GC 2019.0 (edaspidi Üldtingimused ja Kaskokindlustuse tingimused nr A6-03 (hagiavalduse Lisa 2). Omavastutus 190 EUR. 31.05.2022 esitas hageja kostjale kahjuavalduse, milles deklareeris, et: „25.05.2022 kl 19:30, sõidu ajal tekkis auto salongi suitsupilv, jätsin auto seisma, läksin välja kontrollima, auto alt põles, võtsin tulekustuti ja asusin autot kustutama.“. 07.06.2022 tegi Seesam Kindlustuse tehniline ekspert Meelis Kuusen (edaspidi ekspert) Eksperthinnangu (Lisa 2) sõiduki olukorra hindamiseks ja logiandmete lugemiseks diagnostikaseadmega. Eksperthinnangu kohaselt on sõidukil põhjaalused kuumakahjustused. Põlengu põhjuseks peab ekspert süttinud tahmafiltrit, mille täituvus on olnud maksimumi peal, mis läks väga kuumaks ning millele on suure kuumusega augud sisse põlenud. Seoses kõrge põlemiskuumusega on sulanud kuumakaitse plekk, mis on pannud põlema põhja all oleva korgi ja seejärel on kõrvalistuja istme taha põhjamatile auk sisse põlenud. Salongis on kahjustused tulekustuti pulbrist. Diagnostikaseadme lugemisega tuvastati, et sõidukiga on sõidetud pärast armatuuris põlema süttinud mootoririkke märgutuld 182 km. Kindlustuspoliisi nr EE20-A-6-00003668-5 järgi oli tegemist kindlustusriskide paketiga, mille kohaselt on kindlustusobjekt kindlustatud järgnevate riskide vastu – liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, sõiduki vargus või rööv, klaasikindlustuse kaitse, kokkupõrge metsloomaga. Kindlustussummaks on kindlustusväärtus (turuväärtus) kindlustusjuhtumi toimumisel. Tahmafiltri süttimine toimus sõiduki tehnilise rikke ning sõiduki valdaja poolt tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumise tagajärjel. Seega sai sõiduki põleng alguse tehnilise rikke tagajärjel, mitte kindlustusjuhtumi tagajärjel. Samuti tuvastati asjaolu, et sõiduki valdaja jätkas pärast armatuuris mootoririkke märgutule süttimist sõidukiga liikumist veel 182 km, mis on kindlasti jäme ekspluataksiooninõuete rikkumine. Seda kinnitab ka hageja esitatud tõend, kus Fordi hooldenõunik

Carmen Koppel kinnitab, et mootori rikke hoiatustule süttimisel tuleks viivitamatult lasta auto kontrollida vastava väljaõppega tehnikul. Kostja tegi seetõttu keeldumise otsuse 14.06.22 tuginedes tingimuste punktidele 4.5.14 ja 4.5.17. Tingimuste punkti 4.5.14. kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks ja hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tuleneb sõiduki osa või seadme konstruktsiooni-, valmistus- või materjaliveast, sõiduki ümberehitusest, sõiduki tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumisest, loomulikust kulumisest (s.h. kulumine ajal, kui sõiduk on varastatud või röövitud), puudulikust korrashoiust, ettevaatamatust või oskamatust kasutamisest ning punkti 4.5.17. kohaselt kindlustusjuhtumiks ei ole ja hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tulenes sõiduki tehnilisest rikkest, samuti kahju, mille põhjustas tehniline rike sõiduki toitesüsteemis (turbo-, mahtkompressoris, jahutis, pumbas ja akumulaatoris), väljalaskesüsteemis (s.h. katalüsaator), õhujahutusseadmes, näidikus, anduris, vedrustuses, rattalaagris, pidurikettas, - klotsis või pidurisadulas. Kuna põleng sai alguse sõiduki tehnilisest rikkest (tahmafiltri täituvus ja sellest tingitud põleng) ning sõiduki valdaja tootjapoolsest ekspluatatsiooninõuete rikkumisest (hageja jätkas hoiatustule süttimisel sõidukiga liikumist), siis poolte vahel kokkulepitud kindlustustingimuste kohaselt ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja märgib, et tehniline rike välistusena ei eelda alati kindlustusvõtja tahtlikku tegevust ega süüd ning selles osas ei ole kostja hagejat ka süüdistanud. Seetõttu pole asjakohased hageja vastavasisulised õigustused, et nende tegevuse tagajärjel ei ole (selles osas) sõidukile kahju tekkinud. Antud juhul on kostja keeldunud kindlustushüvitise maksmisest, sest tegemist oli tingimuste punktides 4.5.14. ja 4.5.17. kokkulepitud välistustega. Lisaks. Üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt kindlustusvõtja on kohustatud pärast kindlustuslepingu sõlmimist täitma kõiki kindlustuslepingu tingimusi ning kindlustatud eseme suhtes ettenähtud ohutusnõudeid, ettekirjutusi, juhendeid, eeskirju ja õigusakte jms, mis sisaldavad käitumisjuhiseid kindlustatud eseme ohutuse tagamiseks, kahju ennetamiseks ja võimaliku kahju suuruse vähendamiseks. Lisaks tuleb sõiduki korrashoiukohustus ja käitumiskohustus LKS § 72 lg 1, 33 lg 2 p 2, § 73 lg 1, 73.1. Arvestades asjaolu, et sõidukil põles armatuuris hoiatustuli, kuid sõiduki valdaja jätkas põleva hoiatustulega liikumist veel 182 km, on sellega rikkunud kõiki LS sätteid, mis omakorda on aluseks kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Kindlustusvõtja jaoks ei saa olla üllatuslik, et tal tuleb rakendada mõistlikke ja elementaarseid meetmeid kindlustatud eseme hoidmiseks ning kahjujuhtumi vältimiseks. Üldtingimuste punkti 12.3 kohaselt kindlustusvõtja peab käituma heaperemehelikult ja erilise hoolsusega, et vältida kindlustusjuhtumi toimumist ning punkti 12.4. kohaselt mitte suurendama kindlustusriski ega lubada kindlustusriski suurendada käesolevate üldtingimuste punktis 7.1. nimetatud isikutel ilma BTA kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta. Tingimuste punkti 5.1.1. kohaselt BTA vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju kahju tekkimisele, kahju

suurusele või BTA täitmise kohustuse ulatuse kindlaks tegemisele. Sisselülitatud ohutulega sõites ja mitte koheselt pöördumata spetsialisti poole, suurendas hageja kindlustusriski, mille tagajärjel ka sõiduk süttis. Kostja hinnangul tuleb hageja käitumist käsitleda raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõistes. Kindlustusvõtja jätkas pikalt sõitu ka pärast seda, kui sõidukil oli süttinud mootoririkke hoiatustuli. Sellise käitumisega on kindlustusvõtja jätnud käibes järgimata vajaliku hoolsuse olulisel määral. Antud juhul lõppes see vaid hageja enda varalise kahjuga, kuid see oleks võinud kaasa tuua oluliselt suurema kahju nii hagejale endale kui ka kolmandatele isikutele ja mitte üksnes varalist kahju. Muuhulgas tuleb üldist käibekohustust sisustada isiku kohustusena tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta ennast ega teisi isikuid, ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et ise ja teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada. VÕS § 443-445 ja § 452 lg 2 kohaselt kindlustusriski võimalikkuse suurendamise tagajärjel vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Tuli sai alguse sõiduki tehnilisest rikkest ja kahju tekkis hageja poolt sõiduki tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumisest. Kostja 14.06.2022 tehtud otsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Samuti on muud asjaolud, mida ei ole kajastatud küll otsuses, kuid mis on aluseks kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks (kindlustusriski suurendamine, kohustuste täitmata jätmine, hoolsuskohustuste eiramine), mis mõjutasid omakorda otseselt kahjujuhtumi toimumist, kahju ulatust ja suurust ning BTA täitmise kohustust. Hageja ei ole tõendanud juhtumieelset väärtust 24000 eurot või 22 000 eurot. Hageja on kujundanud sõiduki turuhinna võttes portaalist Auto24.ee kõikide analoogsete sõidukite keskmise hinna 17 70019 500€ ning lisanud keskmisele hinnale veel tema hinnangul sõiduki väärtust tõstvate osade väärtuse (tõstesari 1 8113€ , uued rehvid 480€ ja led bar valgustus 289,20€), kuid märgitu pole õige. Tule arvestada sarnaseid sõidukeid ja seda, et võimalik 10% tuleb hinnast maha arvestada. Konkreetsel sõidukil olid roostekahjustused: karbid, ukselinkide ümbrus, mida on käepäraste vahenditega remonditud (lisa 2), tagatiiva ääred (lisa 3). Katus esiklaasi juures roostetab ja mõlke oli terve sõiduki ulatuses (lisa 4), tagatiival on avariiline mõlk (lisa 2). Odomeetri näit oli 264244 km. Hageja sõiduki turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal on 13 333,33€ (seda juhul, kui hageja annab sõiduki kostjale üle). Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu näol on tegemist vabatahtliku kindlustusega, mistõttu ei kuulu kindlustusvõtjale hüvitamisele igasugune kahju, vaid üksnes see kahju, milles pooled on eelnevalt kokku leppinud. Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja kinnitanud, et on tutvunud kindlustuslepingu dokumentidega, nendest aru saanud ning nendega nõustunud. Vabatahtliku kindlustuse korral ei ole kindlustusandja hüvitamise kohustus absoluutne. Arvestada tuleb ka kindlustusvõtja (hoolsus) kohustuste rikkumist, mis võimaldab VÕS § 452 lg 2 ja § 445 lg 2 kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Välistatud ei ole kindlustusandja täielik vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu. Tegemist ei ole varjatud tingimusega, kahju hüvitamise välistused ei pea olema poliisil, teabedokumendil.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude jaotuse (IV). I VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

II Poolte vahel on sõlmitud täiskaskokindlustusleping, mille kohta on väljastatud 07.07.2021 poliis nr EE21-A6-000115702-1 kehtivusega 09.07.2021 – 08.07.2022. Kaskokindlustuseleping on sõlmitud sõidukile Ford Ranger (registreerimismärk XXXXXX). Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustatud isikuks ja soodustatud isikuks Coop Liising AS (dtl 152, hagi lisa 2). Kindlustatud riskideks oli liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, sõiduki vargus, klaasikindlustuse kaitse, loomaga kokkupõrge. Poliisi kohaselt on kindlustussummaks kindlustusväärtus (turuväärtus) kindlustusjuhtumi toimumisel (poliis, dtl 152). Tulekahju korral on kindlustusvõtja omavastutus 190 eurot (tõendatud poliisiga, dtl 152). Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2019.0 (kostja vastuse lisa 1, dtl 183jj,) kaskokindlustuse tingimused nr A6-03 (hagi lisa 12, dtl 128) Eelviidatud kindlustustingimusi ei ole kindlustusvõtjaga läbi räägitud. 25.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille kohta esitas hageja kostjale taotluse kahju hüvitamiseks (dtl 150). Kahju juhtum oli järgmine. 25.05.2022 kell 19:30 tekkis sõidu ajal auto salongi suitsupilv, misjärel roolis olnud hageja juhatuse liige X jättis auto seisma ja läks autost välja. Kontrollimisel selgus, et auto põles põhja alt. Hageja asus sõidukit kustutama kasutades selleks kahte tulekustutit, mis olid hagejal endal kaasas ning ühe kustuti andsid möödasõitvas sõidukis viibinud isikud. Auto põles alt lahtise leegiga, salongi tekkis suitsupilv ning leek oli ka kõrvalistuja istme all, mis tungis läbi autopõhja salongi. Põlengus kahjustada saanud sõiduk toimetati Ifan-Auto OÜ platsile aadressil Aardla 23b Tartu. Kostja keeldus kahju hüvitamast otsusega 14.06.2022 nr IA6-126307/02-22/1 (dtl 116). III Nagu kohus ülalpool märkis, on VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. Kuna poolte vahel on sõlmitud täiskaskokindlustusleping perioodiks 09.07.2021 – 08.07.2022, siis oli nende vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1, 2, § 422 lg 1, 476 lg 1 mõtte kohaselt kahju kindlustamise leping. Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-14, asunud seisukohale, et seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud kaskokindlustusleping kui vabatahtlik kindlustusleping. Sellise kindlustuslepingu puhul lepivad pooled kokku, mille sündmuse ehk kindlustusjuhtumi korral peab kindlustusandja oma lepingulise kohustuse täitma.

Seega mitte igasugune kahju või mitte igasugusel põhjusel tekkinud kahju ei kuulu kindlustusvõtjale hüvitamisele, vaid üksnes kokku lepitud kahju ja sündmus, mille puhul kahju tekkis. Kindlustuspoliisis nähtub, et hageja on kinnitanud, et on tutvunud kindlustuslepingu dokumentidega, on nendest aru saanud ning nendega nõustunud (dtl 153, kindlustuslepingu dokumendid, viimane lause). Juhtumi põhjus Hageja väitis, et viidatud kahju on tulekahjuks ja et selle vastu on sõiduk kindlustatud. Asjaolu, et sõiduki kahjustumine ei tekkinud sõiduki välise tulekahju tõttu, ei ole vaidluse all; seda pole pooled ka väitnud. Vastupidiselt ei ole vaidluse all asjaolu, et sõiduk läks järsku põlema, mida avaldas hageja kindlustusandjale (kahju avaldus, dtl 150) ja hagiavalduses kohtule. Seega saab järeldada, et sõiduki põlema minemiseks pidi olema mingi põhjus, mitte sõiduki väline tulekahju, mis kahjustas sõidukit. Kostja 14.06.22 kahju hüvitamise otsusest 14.06.2022 nr IA6-126307/02-22/1 (dtl 116) nähtub, et põlengu põhjuseks oli tahmafilter, millele suure kuumusega põlesid augud sisse. Seoses kõrge põlemiskuumusega on sulanud kuumakaitse plekk, mis on pannud põlema põhja all oleva korgi ja seejärel on kõrvalistuja istme taha põhjamatile auk sisse põlenud. Salongis on muud kahjustused tulekustuti pulbrist. Lisaks nähtub otsusest, et sõidukiga on sõidetud enne kahjujuhtumit põleva märgutulega armatuuris 182 km, sõiduki tahmafiltri täituvus on olnud maksimumi peal. Kostja on otsuses tsiteerinud tingimuste p 4.5.14, 4.5.17 sisu ning keeldunud nendele tuginedes kahju hüvitamisest. Nii ei ole õige hageja väide, et kostja pole otsust põhjendanud. Kostja on tõendanud kohtule esitatud M. Kuuseni 08.06.2023 (dtl 192) e-kirjalise arvamusega ja tema poolt 22.03.23 antud kirjaliku asjatundja arvamusega (dtl 343), et tema on kontrollinud vaidlusalust sõidukit, seda inspekteerinud ja teinud sõidukile diagnostika. Tema kirjalikust arvamusest nähtub, et sõiduki ülevaatus toimus 07.06.2022 Ifan-Auto OÜ Aardla 23B, Tartus. Tema tegi sõidukile diagnostika seadmega LAUCH X-DIAG PRO3, millega loeti sõiduki elektroonika juhtumi mälu. Arvamusest nähtub, et antud seade on mõeldud enamikele auto markidele lihtsama diagnostika tegemiseks. Eraldi kontrolli seadmele pole ette nähtud. Programmi pole kuidagi võimalik kalibreerida. Arvamusest nähtub, et diagnostika väljavõttest on näha, et PCM (arvamus otse tõlkes jõuülekanne, mootor) juhtplokis on kolm viga. Viga nr 1 viitab veale seoses tahmafiltri temperatuuri anduriga nr. 3. Nimelt on anduri juhtmed põlengu tagajärjel viga saanud, seetõttu annab andur viga. Viga nr 2 ütleb, et MAP anduri (edaspidi õhukulu lugeja) õhu kogus on liiga suur ja see viga on antud juhtumis väga oluline. Arvamuse andja on märkinud ja näidanud arvamuse fotol, et õhukulu lugejal ei ole väliseid vigastusi (dtl 348, alumine foto). Viga nr 3 viitab rikkele kliima süsteemis ja see ei ole arvamuse andja kohaselt asjasse puutuv viga. Arvamuse andja on esitanud ka skeemi, millel on näha põhilised komponendid, mis võtavad osa tahmafiltri regeneratsioonis (skeem, dtl 349). Arvamuse andja on selgitanud, et õhukulu lugeja (MAP sensor) ülesanne on tuvastada mootorisse minev õhu hulk. Vastavalt õhu hulgale teab mootori juhtplokk (ECM), et kui palju võib ja peab mootorisse kütust andma. Kui õhukulu lugeja annab mootori juhtplokile valesid andmeid, siis antakse mootorisse ka kütust valesti. Asjatundja on selgitanud ka tahmafiltriga seonduvat ja et tolle ülesanne on koguda mootorist tulevad tahma osakesed filtrisse. Tahma kogust kontrollib rõhuerinevuste andur. Andurist lähevad kaks toru. Üks tahmafiltri ette ja teine taha. Lisaks on tahmafiltri ees ja taga ka temperatuuri andurid, mis mõõdavad enne ja pärast tahmafiltrit temperatuure. Kui mootori juhtplokk saab

rõhuerinevuste andurilt info, et tahmafiltri täituvus on maksimumis, siis tõstetakse mootorist väljuva väljaheite gaaside temperatuuri 600 – 800 kraadini (ühena tegevustest suurendatakse mootorisse antava kütuse kogust). Kõrge temperatuuriga põletatakse tahmafiltrisse kogunenud tahm ära. Arvamuse andja on selgitanud protsessi põhimõttelist kirjeldust. Edasi kontrolliti diagnostika seadmega mootori juhtplokki salvestunud andmeid ja et mootori juhtplokist on võimalik mälust vaadata erinevaid andmeid ning selgus, et tahmafiltri täituvus on maksimumis 101%. Vahemik 0 100% ja et rikkehoiatuse tuli (MIL) on aktiivne olnud 182,01 km ning et seda tüüpi sõiduki käsiraamatu kohaselt tuleb viivitamatult lasta sõidukit kontrollida. M. Kuuseni 08.06.2023 ekirjalisest arvamusest ja kirjalikust arvamusest nähtub, et sõidukil esines õhukulumõõtja rike, mootori rikke märgutule süttimisel eirati käsiraamatu hoiatust selle kohta, et riket tuleb lasta kontrollida viivitamata ja et alates mootori hoiatustule süttimisest oli sõidukiga sõidetud 182 km. Arvamuse kohaselt luges õhukulumõõtja õhu hulka valesti (liiga palju) ja seetõttu suurendati ka kütuse kogust mootorisse liialt, mille tagajärjeks oli see, et tahmafiltri sees olevad temperatuurid tõusid liiga kõrgeks ja tahmafiltrile põlesid augud sisse, mis omakorda pani põlema sõiduki põhja. Kostja on ümber lükanud eelviidatud tõenditega hageja poolte kohtule esitatud Info Auto vastused 16.08.2022 hagejale (Info Autole saadetud kostja asjatundja arvamus, on dtl 143-148, hagi lisad 14-15), et arvutiga ei ole võimalik tuvastada hoiatustule põlema minemist, kustumise aega, samuti veakoodide tekkimist, kustumise aega ja et seda ning ka tahmafiltriga seonduvat pole võimalik tuvastada ühegi seadmega (dtl 141 ). Info Auto arvamus on antud ilma sõidukit nägemata. Viidatud kostja tõendite alusel järeldab kohus, et kostja on tõendanud, et sõiduki tehniline rike põhjustas sõiduki tahmafiltri süttimise ja seejärel sõiduki põlemise, mis omakorda kahjustas sõidukit. Tingimuse kehtivus/tühisus Kohtul on tüüptingimuse kehtivuse kontrolli kohustus. BTA Kindlustuslepingu üldtingimuste nr GC2019.0 p 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingus kokkulepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab BTA täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. Kaskokindlustustingimuste A6-03 p 4.2. kohaselt on kaskokindlustuse kindlustusjuhtum sõiduki ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, sealhulgas liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus ja röövimine, välja arvatud punktis 4.5. välistatud juhtumid. Seega on iseenesest õige hageja väide, et tulekahju on kindlustusjuhtumiks ülalviidatud tingimuste GC2019.0 p 1 ja A6-03 p 4.2 ja VÕS § 423 lg 1 tähenduses kui ootamatu sündmus, kuid mitte igasugune ootamatu sündmus ehk tulekahju ei ole kindlustusjuhtumiks. Kaskokindlustuse tingimuste A6-03 (dtl 128) preambulas on selgitus ja rõhutatud kirjas esile tõstetud terminid ja selles on märgitud, et tulekahju on sõiduki kahjustumine tule (s.h. suitsu, tahma ja/või kustutustööde) või plahvatuse (s.h. lõhkekeha plahvatuse) tagajärjel. Kaskokindlustuse AG-03 tingimuste p 4.5.14 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks ja hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tuleneb sõiduki osa või seadme konstruktsiooni-, valmistus- või materjaliveast, sõiduki ümberehitusest, sõiduki tootja ekspluatatsiooninõuete rikkumisest, loomulikust kulumisest (s.h. kulumine ajal, kui sõiduk on varastatud või röövitud), puudulikust korrashoiust, ettevaatamatust

või oskamatust kasutamisest. Tingimuste p 4.5.17 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks ja hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tulenes sõiduki tehnilisest rikkest, samuti kahju, mille põhjustas tehniline rike sõiduki toitesüsteemis (turbo-, mahtkompressoris, jahutis, pumbas ja akumulaatoris), väljalaskesüsteemis (s.h katalüsaator), õhujahutusseadmes, näidikus, anduris, vedrustuses, rattalaagris, pidurikettas, -klotsis või pidurisadulas. Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes kindlustusvõtjaga ülalviidatud tingumusi ja neid ei ole eraldi läbi räägitud, siis on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 järgi. Kohus ei nõustu sellega, et tingimuste p-s 4.5.14, 4.5.17 toodud välistused on käsitletavad varjatud tingimustena. Esiteks. Selline välistus ei pea olema poliisil, kuivõrd see ei tulene seadusest. Teiseks. Poliisil on selge viide tingimustele, et need on lepingu osaks ja nende tingimustega on kostjal võimalus tutvuda. Nimelt peab poliisil olema märgitud kindlustusvõtja ning kindlustatud isiku nimi ja aadress, kui tegemist ei ole esitajapoliisiga; kindlustusliik, kindlustuslepingu eseme määratlus, kindlustusriskide loetelu ja kindlustusjuhtumist teatamise tähtaeg, kindlustussumma või selle arvutamise alused, lepingu jõustumise ja lepingu võimaliku pikenemise aeg ning kindlustuskaitse aeg, kohustusliku kindlustuse korral õigusakt, millest kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb (VÕS § 434 lg 2), sealjuures ei pea olema märgitud poliisile nn juhtumi välistusi, sj isegi tingumusi, mis on lepingu osaks (VÕS § 434 lg 3, 428 lg 1 p3). Käesoleval juhul on aga poliisil selgelt viidatud lepingu osaks olevatele tingimustele, mis lepingule kohalduvad. Seega ei ole need kuidagi varjatud tingimused. Hageja viidatud sõidukindlustuse teabedokumendis (dtl 230) on otsene viide sellele, et teabedokumendis on sõidukikindlustuse üldine ülevaade ning see ei kajasta kindlustushuvist ja nõudmistest lähtuvaid kindlustuslepingu tingimusi. Selles on märgitud, et lepingu tingimused on muudes dokumentides, näiteks pakkumuses, kindlustustingimustes ja poliisil, kuigi poliisil on viide teabedokumendile. Kohtu hinnangul ei ole teabedokumendi alusel võimalik järeldada, et igasugune tulekahju, mis kahjustab sõidukit, on hüvitatav lepingu osaks olevate tingimuste järgi. Tingimuste punkt 4.5.17 ei ole ebaselge ega kindlustusvõtjat kahjustav sõnastus ega tähenda kohtu hinnangul seda, et tingimuste punkt 4.5.17 tõlgendus võimaldab kahju hüvitamisest kostjal keelduda mistahes põhjendusel viitega, et tegemist on „tehnilise rikkega“ (nagu väitis hageja). Selline hageja tõlgendus on kohtu hinnangul meelevaldne. Kohus hindab VÕS § 29 lg 6 järgi tingimuste preambulas märgitud tulekahju mõiste sisu koos tingimuste p 4.5.17 aga ka 4.5.14 sisuga. Selliselt hinnates on võimalik järeldada, et sõidukite tehnilisest rikkest tekkinud sõiduki enda kahjustusi (rikke tagajärjel põleb sõidukil midagi ära või rikke tagajärjel puruneb sõidukil midagi), ei ole kindlustusandja hüvitamise kohustuseks, täpsemalt öeldes nn korrashoiu/parandamise remondi kohustuseks. Nii on võimalik mõista neid tingimusi selliselt, et juhul kui põleng tekib muul põhjusel kui on p-des 4.5.14 ja 4.5.17 märgitud, siis on kostjal kahju hüvitamise kohustus. Kohus märgib, et tehniline rike kui selline võib olla sõiduki valdajale, kasutajale või omanikule küll ootamatu ja ebameeldivalt üllatuslik, kuid seda, et sõidukitel esineb rikkeid, mis põhjustavad sõiduki kahjustumist (rikke tagajärjel põleb sõidukil endal midagi ära või puruneb rikke tagajärjel sõidukil midagi), ei tähenda absoluutset kostja kahju hüvitamise kohustust. Sõiduki tehnilise kontrolli kohustus on LS § 33 lg 2 p 2, 72 lg 1, 73 lg 1, 73.1 järgi kas omanikul, vastutaval kasutajal, käesoleval juhul hagejal, mistõttu ei ole tingimuste p 11

s 4.5.17, aga p-s 4.5.14 märgitu hagejat kahjustav. Tegemist ei ole ebamõistlike ja tühiste tüüptingimustega. Kohtu hinnangul ei jää hageja tingimuste p 4.5.17, aga ka 4.5.14 esineva juhtumi korral ilma lepinguga soovitust ja justkui poleks lepingu eesmärk saavutatav VÕS § 42 lg 1 järgi. Nimelt on kahju hüvitamine piiratud tingimuste p 4.5.14 ja 4.5.17 esinevate asjaolude korral, mitte muul põhjusel tekkinid ja lepingu preambulas nimetatud tulekahju korral. Seega pole tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 järgi. Kuna kostja on tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki tehniline rike põhjustas sõiduki tahmafiltri süttimise ja seejärel sõiduki põlemise, mis omakorda kahjustas sõidukit, siis on tegemist tingimuste p 4.5.17 nimetatud olukorraga. Eeltoodu alusel oli kostjalt õigus keelduda otsusega 14.06.2022 (dtl 116) kahju hüvitamisest. Oma otsuses on kostja märgitud lepingu tingimusele tuginenud, lisaks on tuginenud ka tingimuste p 4.5.14. Kuna kohtu hinnangul oli kostjal õigus ainuüksi juba tingimuste p 4.5.17 järgi keelduda kahju hüvitamisest, ei ole vaja hinnata, kas esinesid alused keelduda kahju hüvitamisest ka tingimuste p 4.5.14 järgi. Kohus asub järeldusele, et kostja ei ole rikkunud lepingust ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, 423 lg 1, 476 lg 1, 725 lg 1 tulenevat kahju hüvitamise kohustust ning hageja ei saa nõuda temalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja eelmärgitud sätete järgi. Hagi jääb seetõttu rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei hinda kohus poolte väited ja tõendid selle kohta, kas ja mitu kilomeetrit sõideti hagejat hoiatava märgutule süttimise järgselt, kas seda oli võimalik juhil märgata ja kas juht on rikkunud, sh tahtlikult, sõiduki ekspluatatsiooninõudeid ja kas on riski suurendatud ja kas on kostjal alus hüvitist vähendada või maksmisest keelduda VÕS § 443-445, § 452 lg 2 järgi (väljavõte kasutusjuhendist, dtl 139-140). Samuti ei hinda kohus sõiduki juhtumiaegset väärtust, kahju suurust ja vastavaid tõendeid (väljavõte Auto24.ee, dtl 232, 270-282, sõiduki maksumuse hinnang, taustakontrolli andmed, dtl 259, 262, fotod sõiduki muudest kahjustustest, dtl 287-289). Lisaks ei hinda kohus hageja päringuid kostjale ja kostja selgitusi, miks ta kahju ei hüvitanud (hageja kiri kostjale 16.06.22, 22.06.22 dtl 121, 123, kostja vastused hagejale 17.06.22, 22.06.22 dtl 122, 127). Samuti ei ole vaja hinnata juhtumieelselt tehtud remondi/hooldetööde arveid, e-kirja nende saatmise kohta (arve 17 09.02.22 dtl 150, arve 2100699 16.12.21 dtl 160, hageja e-kiri 06.06.22 kostjale arvete saatmise kohta, dtl 159, arve 2295 07.10.21, dtl 227, arve 241081 11.05.22, dtl 228, arve 2100810 31.12.21, dtl 229). Kohus ei hinda ka poolte kirjavahetust, mis puudutab juhtumiga seotud info vahetamist: kostja 31.05.22, 06.06.22 kiri hagejale, hageja vastus 06.06.22 (dtl 156, 157, 159). Kohus märgib vaid seda, et hageja omavastus oli lepingu järgi 190 eurot tulekahju riski korral, ent oma nõudest ei ole ta seda maha arvestanud. Lisaks ei ole ta arvestanud sellega, et VÕS 425 lg 1 mõtte kohaselt ei saa ta nõuda kahju hüvitist endale vaid soodustatud isiku kasuks, küll aga ei ole see asjaolu hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Viimast küsimust saaks kohus lahendada otsuse täitmise viisi ja korra määramisega. IV Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulude selle pole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ning hageja kulude suurus seetõttu

kindlaks määramata. Kostja kulude hüvitamise nõuet ei esitanud ja kohus ei määra kindlaks kostja kulude suurust.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.