1.Kuulutada välja võlgniku M. L. (isikukood XXX) pankrot 17. detsembril 2025 kell 08:40.
2.Nimetada M. L. pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.01.2026 kell 11:30. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5.Algatada M. L. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9.Määrata usaldusisik Indrek Lepsoo tasuks 1674 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult M. L. usaldusisiku Indrek Lepsoo kasuks.
10.Hüvitada usaldusisik Indrek Lepsoole kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 1098,64 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ INC Partner arvelduskontole EEXXX.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.M. L. (võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 17.11.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Indrek Lepsoo.
3.Usaldusisik esitas 08.12.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvelduskontode jääk 28.11.2025 seisuga oli ca 1400 eurot. Võlgnikul on liisingus auto. Liisinguleping lõppes 30.11.2025 ning kui võlgnik tasub viimase makse, vormistatakse auto võlgniku nimele. Võlgnik on hinnanud sõiduki turuväärtuseks ca 8000 eurot, kuid usaldusisiku hinnangul võib turuväärtus olla kõrgem. Võlgnikule kuuluvad aktsiafondid turuväärtusega 15,64 eurot. Võlgniku igakuine töötasu on ca 2300 eurot (neto), lisandub peretoetus ja elatisraha lapsele. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 105 700,39 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 1822 eurot. Usaldusisik märkis, et ei pea võimalikuks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist ning et ka võlgnik avaldas usaldusisikule, et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse asemel jätkata pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgnik allkirjastas oma vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt tuleks samuti võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Võlgnik kinnitas 15.12.2025 kohtule saadetud e-kirjas, et soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.
5.Kohus lähtub vara- ja võlanimekirja allkirjastamisega ja kohtule 15.12.2025 saadetud e-kirjas väljendatud võlgniku tahteavaldusest ning kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
6.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
7.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
8.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku realiseeritava vara suurus ei ole piisav katmaks võlgniku teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 105 700,39 eurot (vt ülal, p 3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita, arvestades mh võlgniku igakuiseid (põhjendatud) kulusid. Võlgnik on seni küll oma rahalisi kohustusi täitnud, kuid nagu usaldusisik oma aruandes märkis (vt aruande ptk 4), siis on võlgnik võtnud uusi laene mh selleks, et tasuda varasemaid laenukohustusi. Võlgnikul endal puuduvad seega piisavad rahalised vahendid ja muu vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi täita ning võlgnik on suutnud kohustusi täita üksnes uute laenude abil. Selline isik on püsivalt maksejõuetu.
9.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (PankrS § 31 lg 6).
10.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb algatada ka kohustustest vabastamise menetlus.
12.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
13.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
14.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
15.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
16.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
17.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
Menetluskulud
18.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
19.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
20.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
21.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1350 eurot, koos käibemaksuga 1674 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
22.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
23.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
24.Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 13,5 tunni eest summas 891 eurot (alustatud pooltunde 27 × 33), kuid seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas 886 eurot, s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab,
et see hüvitatakse osaliselt, s.o 1098,64 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
25.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
26.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
27.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.