Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on Tallinnas Laagna teel tänaval 18.02.2022 toimunud sõidukikahju kahjujuhtum. Liiklusõnnetuses osalesid politsei info kohaselt kostja sõidukiga xxx (xxx), xxx (xxx) ja xxx (xxx). Sõiduki xxx (xxx) suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse leping nr xxx ERGO Insurance SE-s, mille kohaselt tekkis hagejal eelnimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel liikluskahju hüvitamise kohtustus. Hageja on hüvitanud liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukitele xxx (xxx) ja xxx (xxx) tekitatud kahjud kogusummas 2 091,06 eurot. Sõidukile xxx (xxx) tekkinud kahjud on hageja hüvitanud poolte kokkuleppel rahaliselt summas 1 690 eurot, sõidukile xxx (xxx) tekkinud kahjud hüvitas hageja poolte kokkuleppel rahaliselt summas 401,06 eurot. Politsei info kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse kostja, kes oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja esitas kostja vastu tagasinõude, kuid kostja ei ole nõuet tänaseks tasunud. Kohus saatis menetlusdokumendid e-posti aadressil xxx. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses dokumente proovitud korduvalt kätte toimetada e-posti aadressil xxx ja postiaadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx ema oli kodus ja ütles, et P I ei ela seal, kuid kui helistab talle, siis tuleb. Dokumendid jäeti postkasti. 06.06.2023 vastas kostja telefoninumbril xxx kõnele ja ütles, et ei ole dokumente kätte saanud. Kinnitas e-postiaadressi ning lubas saata vastuskirja dokumentide kättesaamise kinnitusega. Dokumendid saadeti 06.06.2023 e-kirjaga ning palutud kättesaamise kinnitust. 12.06.2023 saadeti e-posti aadressile xxx meeldetuletus, et ta lubas saata kättesaamise kinnituse ning palututi dokumentide kättesaamist viivitamatult kinnitada. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 04.09.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 20.09.2023 Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 10.10.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Lisaks on hageja palunud välja mõista kohtutäituri tasu 48 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud menetluskulud kokku 398 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.