2-23-122529/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-23-122529 Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab praegusel juhul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja elukoha aadressil, kus need võttis vastu kostja ema. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja ja COOP FINANTS AS-i (esialgne võlausaldaja) vahel 17.03.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr x, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.04.2022 summas 78,20 eurot kuni viimase osamakseni 10.03.2028 summas 78,38 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 27,58% aastas ja krediidi kogukulu 5690,58 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes aluseks laenusumma 3000 eurot, laenulepingu kestuse 72 kuud, intressimäära 22,90% aastas, igakuise haldustasu 1,50 eurot, ühekordse lepingutasu 60 eurot ning arvestades eeldusega, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kostja tasus lepingu alusel kokku 234,60 eurot, mida esialgne võlausaldaja arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks, s.o summas 71,36 eurot põhiosa maksete, summas 158,74 eurot intressimaksete ja summas 4,50 eurot haldustasu maksete katteks. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet nõuetekohaselt ja selle kohta on esitatud piisavalt tõendeid. Kostja tasus osamakseid osaliselt kuni 10.06.2022 osamakseni. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid täielikult alates 10.07.2022 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas esialgne võlausaldaja 29.09.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.10.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.10.2022 üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja põhivõla suurus 2928,64 eurot ja lepingu haldustasu võlgnevus 6 eurot. 27.10.2022 loovutas esialgne võlausaldaja oma nõuded kostja vastu hagejale (Aktsiaseltsile PlusPlus Capital). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

2-23-122529 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on lepingust tulenev intressivõlgnevus, intressimääraga 22,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata intressid 250,10 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 2928,64 euro, intressi 250,10 euro ja haldustasu 6 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulude osas summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 22,90% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 643,10 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 560 eurot ja kulust õigusabile summas 420 eurot (koos käibemaksuga) kokku 3,5 tunni eest (dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine) tunnihinnaga 100 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot osaliselt ülepaisutatud. Põhjendamatu on osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 1 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot, koos käibemaksuga 120 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha