Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

2-23-13451 kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab praegusel juhulhagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult 26.102023. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu selgitused Hageja nõue tuleneb poolte vahel 2021 suvel suulises vormis sõlmitud töövõtulepingust, mille alusel ehitas kostja hagejale kuuluvasse x x elamusse ahju ja pliidi. Lepingu alusel tasus hageja kostjale kokku 4505 eurot, mis koosnes ahju ehitamise tasust summas 2200 eurot, pliidi ehitamise tasust summas 2200 eurot ja korstna ladumise tasust summas 105 eurot. Pärast küttekollete kasutusse võtmist selgus, et kumbki küttekolle ei toimi ja nad ei täida eesmärki, milleks hageja nad tellis. Hageja andis kostjale puudustest koheselt teada ning teatas uuesti 2022 kevadel. Kostja tunnistas, et on nii ahju, kui ka pliidi valesti ehitanud. Hageja elukaaslane tellis 2022 kevadel hinnangu küttesüsteemidele. Hinnangus olid välja toodud pliidi ja ahju puudused. Kutselise pottsepa KL ́a poolt väljastatud hinnangust nähtub, et mõlemad küttekolded on ehitatud küttekollete ehitamisele, sh tuleohutusele sätestatud nõudeid sellisel määral eirates, et see oli eluohtlik maja elanikele. Seega ei saanud ega tohtinud ahju ega pliiti eesmärgipäraselt kasutada. 04.08.2022 saatsid hageja ja tema elukaaslane kostjale pretensiooni ja nimetatud hinnangu, milles andsid veelkord teada, et kostja ehitatud küttekolletel on puudused. Hageja ei saanud töövõtulepinguga tellitud küttekoldeid kasutada ja pidi need lammutama, kuivõrd neid oleks olnud eluohtlik kütta. Hageja teatas, et peab tellima professionaalselt pottsepalt uued nõuetele vastavad küttekolded ning nõudis kostjale tasutud 4505 euro tagastamist. Seega maksis hageja kostjale töö eest tasu, kuid vastusooritust ei saanud. Töö eest tasutud hinnas seisneb hageja kahju summas 4505 eurot. 15.03.2023 teatas kostja, et saaks summa tagasi maksta neljas osas ja esimese osamakse saaks teha 24.04.2023. Hageja koostas kokkuleppe, mille edastas 23.03.2023 kostjale. Kostja hageja kirjadele ei vastanud ja ei asunud kahju hüvitama. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustusi kohaselt ja ei hüvitanud vaatamata lubadustele hagejale tekitatud kahju, oli hageja sunnitud tellima õigusteenuse juriidilise olukorra hindamiseks ja kostjale nõude esitamiseks, mille kulud kohtueelsete õigusabikulude näol kokku olid 810 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud summas 810 eurot on hüvitatavad kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kokku summas 5315 (4505 + 810) eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestavad, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.

2-23-13451 Kostja ehitas hagejale kuuluvasse elamusse ahju ja pliidi, mis olid niivõrd oluliste puudustega, et hageja ei saanud kumbagi küttekollet eesmärgipäraselt kasutada ja oli sunnitud need lammutama. Seega ei saanud hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tööd, milles pooled olid lepingut sõlmides kokku leppinud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus nõustub hagejaga selles, et varalise kahju olemasolus ei saa kahtlust olla, kuivõrd hageja tasus kostjale ahju ja pliidi ehitamise eest, kuid kostja lepingurikkumise tõttu neid eesmärgipäraselt kasutada ei saanud. Hageja ei saanud kasutada kostja ehitatud küttekoldeid ja oli sunnitud need lammutama. Kuna hageja oli tasunud kostjale ahju ja pliidi eest, on hageja kahjuks ja kuulub VÕS § 127 lg-t 1 järgi hagejale hüvitamisele töövõtulepingu alusel kostjale tasutud summa 4505 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ahju ja pliidi eest tasutud summas kokku 4505 eurot. Ka on põhjendatud hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude osas summas 810 eurot VÕS § 128 lg 3 alusel. Kostja ei ole hageja avaldatud asjaolusid ega hüvitise suurust vaidlustanud, mistõttu loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hageja väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue kahju hüvitise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.