Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2311
Kohtuasi
X hagi C vastu kostja nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks, Tallinna notari Anne Saaberi 16.01.2023 otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt notari kohustamiseks vaadata kostja taotlus ametitoimingu tegemiseks uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.02.2023 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 22.02.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kindaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 09.02.2023 Harju Maakohtule hagi, mille kohus jättis 10.02.2023 määrusega käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2.14.02.2023 hagiavalduse tervikteksti kohaselt esitas hageja hagi C (kostja) vastu kostja nõudeõiguse esitada notarile avaldus ametitoimingu tegemiseks puudumise tuvastamise nõudes, Tallinna notari Anne Saaberi 16.01.2023 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt notari kohustamise nõudes ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbi vaatamiseks.
3.Hagiavalduses tõi hageja esile järgmised asjaolud: pärandaja suri 22.12.2013; 17.04.2014 andis notar välja pärimistunnistuse, mille järgi on pärijateks pärandaja lapsed ja abikaasa (hageja), igaüks 1⁄4 mõttelises osas; Harju Maakohus tuvastas 09.12.2022 määrusega kostja põlvnemise pärandajast; kostja esitas notarile avalduse tunnistada kehtetuks 17.04.2014 pärimistunnistus; 16.01.2023 tegi notar otsuse, millega tunnistas 17.04.2014 pärimistunnistuse kehtetuks pärimisseaduse (PärS) § 175 lõike 1 alusel, uue pärimistunnistuse väljastamise tähtpäevaks määrati 16.02.2023.
4.Kuivõrd notar on tühistanud pärimistunnistuse, mille järgi oli üheks pärijaks hageja ning kehtetuks tunnistamise otsus puudutab otseselt hagejat, on tal õiguslik huvi kostja nõudeõiguse puudumise tuvastamise vastu. 17.04.2014 pärimistunnistuse alusel on pärandvara pärijate vahel ära jagatud, osaliselt on muutunud pärandvarasse kuulunud kinnisasja omandiõigused. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et kostjal puudub PärS § 175 lõikes 3 märgitud õigus nõuda pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg on möödunud ning kostja oli minetanud õiguse vastavasisulist nõuet notarile esitada.
5.Notari 16.01.2023 otsus on õigusvastane, kuna seaduses sätestatud tähtaeg on möödunud ning kostja oli minetanud õiguse vastavasisulist nõuet notarile esitada. Kostja pidi pärimistunnistuse kehtetuse alusest teada saama alates 17.04.2014. Seega aegus nõudeõigus 18.04.2017. Seega on 16.01.2023 otsus vastuolus PärS § 175 lõikega 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi tühine.
6.Alternatiivselt palub hageja kohtul kohustada notarit kostja taotlust 17.04.2014 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist uuesti läbi vaatama. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus keeldus 16.02.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Hageja on esitanud nõude notari 16.01.2023 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Otsusega tunnistati kehtetuks 17.04.2014 pärimistunnistus, millest nähtuvalt on pärijaks mh hageja.
10.PärS §-s 175 on ette nähtud regulatsioon pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta. Selle sätte lõike 4 järgi saab kohtus hagiga nõuda pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kui notar keeldub selle kehtetuks tunnistamisest. Seadusandja ei ole ette näinud kohtusse pöördumise õigust, kui notar tunnistab pärimistunnistuse kehtetuks. Seega ei tulene sellise tuvastusnõude esitamise õigus seadusest.
2-23-2311
11.Kohtu hinnangul ei saa sellise nõude esitamiseks olla hagejal ka õiguslikku huvi TsMS § 368 lõike 1 tähenduses, sest otsus ei riiva pärimistunnistusele märgitud pärija õigusi. Eelkõige seetõttu, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist (Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 2-17-12712, punkt 15). Pärimisõiguse annab kas seadusel või testamendil põhinev pärimisjärglus (PärS § 9). Pärimisõigust ei teki pärijale pärimistunnistuse tõestamisest, niisamuti ei võta selle kehtetuks tunnistamine ära pärimisõigust. Seega ei tulene ka praegusel juhul 16.01.2023 otsusest hagejale negatiivseid tagajärgi, sest see ei mõjuta tema pärimisõigust.
12.Hageja soovib ka tuvastada, et kostjal puudub PärS § 175 lõikes 3 märgitud õigus nõuda pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist. Kohtu hinnangul puudub hagejal õiguslik huvi ka viidatud nõude esitamiseks (TsMS § 368 lõige 1). Pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust hageja ega kostja pärimisõiguse osas. Õiguslikku huvi ei tulene ka asjaolust, et pärandvara on juba jagatud, sest kostja õiguste realiseerimist ei taga pärimistunnistus, vaid seadus.
13.Alternatiivselt soovib hageja, et kohus kohustaks notarit uuesti läbi vaatama otsust 17.04.2014 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta. Kohus selgitab, et viidatud toimingu on notar juba teinud 16.01.2023 otsusega. Järelikult puudub toiming, mille läbivaatamiseks saaks kohus notarit kohustada, mistõttu ei ole selle nõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
14.Hageja on ekslikul arusaamal, et notari otsuse tühisuse tuvastamise tagajärjel puuduks kostjal õigus pärida ning vastavaid õigusi realiseerida. Pärimisõigus saab kostjale tekkida seadusest ja seda ei mõjuta pärimistunnistus (PärS § 9 lõige 1, § 10jj). Seega oleks hageja õiguste kaitsmine võimalik kostja pärimisõiguse puudumise tuvastushagi esitamisega, kui hageja on seisukohal, et kostjal õigus pärida puudub. Sellist nõuet kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel.
15.TsMS § 168 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
16.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kaebuse rahuldada ja maakohtu määruse tühistada.
17.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult ja jättis täitmata selgitusja põhjendamiskohustuse. Maakohus mõistis hagiavalduse eesmärki vääriti. Hageja ei esitanud nõuet tuvastada kostjal pärimisõiguse puudumine. Samuti ei ole hageja eesmärgiks kostja pärimisõiguse välistamine.
18.Hagejal ei puudu seadusest tulenev õigus vaidlustada otsust, millega notar on pärimistunnistuse kehtetuks tunnistanud või sellest keeldunud. Kuivõrd PärS § 175 lõige 4 annab õiguse vaidlustada notari otsust juhul, kui notar on pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamisest keeldunud. Analoogia korras on võimalik pärimistunnistuse suhtes tehtud otsust vaidlustada ka siis, kui notar on selle kehtetuks tunnistamise avalduse rahuldanud. Hageja hinnangul on vastupidisel juhul tegemist põhiõiguse riivega ja toimub ebavõrdne kohtlemine.
19.Hagejal ei puudu õiguslik huvi nõude esitamiseks. Notar tühistas pärimistunnistuse, mille järgi oli üheks pärijaks hageja ja otsus puudutab otseselt hagejat. Kostja õigus saada uus pärimistunnistus, millel ta oleks märgitud seadusjärgse pärijana, ei kaalu üles õigusvastase otsuse tegemist ega otsuse vaidlustamise keelamisega tekitatud riivet. Kui
2-23-2311 pärimistunnistusel ei ole mistahes õigustloovat tähendust, siis miks sellist dokumenti üldse välja antakse. Olemuses määrab pärimistunnistus pärija osa suuruse pärandvarast, seega on sel teatud õigustloov tähendus.
20.Hageja eesmärgiks on vältida kohtuvaidlusi, mis saavad paratamatult alguse, kui uus pärimistunnistus välja antakse. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
22.Määruskaebuse tagamise korras peatas maakohus 22.02.2023 määrusega uue pärimistunnistuse tõestamise ja väljaandmise kuni määruskaebemenetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Õige on kaebaja seisukoht, et jättes hagi TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Samuti, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist, õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist ning asjaolude väljaselgitamist sisulise arutamise käigus.
25.Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas maakohus eelmises punktis esiletoodu vastu ei eksinud.
26.Hageja esitas maakohtusse kolm nõuet. Neist kaks põhinõuetena: 1) tuvastada kostjal õiguse puudumine nõuda notarilt 17.04.2014 väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist ja 2) tuvastada notari 16.01.2023 otsuse, millega notar tunnistas kostja avalduse alusel kehtetuks 17.04.2014 pärimistunnistuse, tühisus. Alternatiivselt palus hageja kohustada notarit vaatama kostja avaldus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi. Kolleegium märgib, et tõi lahendi selguse huvides esile nõuete laiendatud sõnastused. Seega esitas hageja kaks tuvastusnõuet (TsMS § 368 lõige 1) ja alternatiivselt sooritusnõude.
27.Hagiavalduses tõi hageja nõuete alusena esile mh järgmised elulised asjaolud: 17.04.2014 väljastas notar pärimistunnistuse, milles kohaselt oli üheks seadusjärgseks pärijaks hageja; 09.12.2022 määrusega tuvastas kohus kostja põlvnemise pärandajast; 16.01.2023 tegi notar otsuse 17.04.2014 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks seoses asjaoluga, et muutunud on seadusjärgsete pärijate ring; sama otsusega määras notar anda 16.02.2023 välja uus pärimistunnistus.
28.TsMS § 371 lõike 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki
2-23-2311 võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hagejal hagiavalduse terviktekstist nähtuvate nõuetega võimalik saavutada taotletavat eesmärki, st eesmärki, et kostja ei saaks asuda realiseerima seadusjärgset pärimisõigust, mille olemasolu saab eeldada hagiavalduse terviktekstis esiletoodud eluliste asjaolude alusel.
29.Seonduvalt nõudega tuvastada notari otsuse tühisus tõi hageja esile, et selle aluseks on asjaolu, et tema arvates oli möödunud PärS § 175 lõikes 3 sätestatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise aegumistähtaeg (kolm aastat ajast, mil asjast huvitatud isik on kehtetuse alusest teada saanud või pidi teada saama). Selle nõude lahendamise eelduseks on õiguslik asjaolu, mille eraldi nõudena tuvastamist taotleb hageja esimeses nõudes. Hagi eesmärgist ei saa järeldada, et asjaolu eraldi nõudena tuvastamise vastu oleks hagejal praeguses asjas õiguslik huvi. TsMS § 368 lõikest 1 tuleneb, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise otsuse tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-136-11 (punkt 26), 3-2-1-71-16 (punkt 12)). Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama). Seega oli põhjendatud maakohtu poolt keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse võtmast hageja nõuet tuvastada kostjal nõudeõiguse puudumine selle aegumise tõttu (hagiavalduse tervikteksti resolutsiooni punkt 4).
30.Samuti nõustub kolleegium, et põhjendatud oli keelduda hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Kolleegium on seisukohal, et sellise nõude esitamisõigus on hagejal välistatud tulenevalt notariaadiseaduse (NotS) § 41 lõikest 5, mis annab olukorras, kus notar on keeldunud ametitoimingu tegemisest, õiguse hagita menetluses nõuda toimingu tegemist isikul, kellele tehtavast toimingust on notar keeldunud. Praegusel juhul on notar talle teatavaks saanud uue asjaolu (kostja põlvnemine pärandajast) alusel teinud ametitoimingu ja puudub õiguslik alus kohustada teda sama toimingut uuesti tegema. Ka ei kohaldu praeguse vaidluse asjaoludel PärS § 175 lõige 4, sest notar tunnistas 2014. a väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks ja uut välja ei ole veel antud. Kui notar oleks andnud välja uue pärimistunnistuse, oleks hagejal tekkinud õigus selle hagi korras vaidlustamiseks viidatud sätte alusel. Ringkonnakohus ei tuvastanud PärS § 175 lõike 4 vastuolu Põhiseadusega (PS) ega alust alustada viidatud sätte vastavuse kontrolli PS-ga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lõike 3 ja § 9 alusel.
31.Eeltoodust tulenevalt on seega praegusel juhul asjakohaseks küsimuseks, kas maakohtul oli alus keelduda menetlusse võtmast ka nõuet tuvastada notari 16.01.2023 otsuse tühisus vastuolu tõttu seadusega, s.o PärS § 175 lõikega 3. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtuga. TsMS § 368 lõige 1 annab õigusliku huvi olemasolul õiguse esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. TsMS § 3 lõike 1 kohaselt saab isik pöörduda kohtusse oma eeldatava seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitseks. Praegusel juhul ei täida notari otsuse tühisuse tuvastamine hageja poolt esiletoodud eesmärki vältida edasisi vaidlusi kostjaga seonduvalt pärandvara jagamisega ja otsuse tühisuse tuvastamine ei aita kaasa pooltevahelise vaidluse efektiivsele lahendamisele. Notari otsuse tühisuse tuvastamisel tekiks pärimismenetluses olukord, kus pärimistunnistust ei olegi välja antud. Seega tuleks notaril võtta PärS § 171 alusel ikkagi vastu otsustus pärimistunnistuse väljaandmiseks ja huvitatud isikul tekiks § 175 lõike 4 teise lause alusel õigus selle kehtetuks tunnistamist nõuda. Isegi kui 16.01.2023 otsuse tühisuse korral taastuks 2014. a väljastatud pärimistunnistuse õigusvõime, tuleks notaril otsustada küsimus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks (kas siis kostja avalduse alusel või omal algatusel), sest talle on teada täiendava pärija olemasolu. Seega on hageja
2-23-2311 asjakohaseks õiguskaitsevahendiks mitte esitatud tuvastusnõue, vaid vajadusel PärS § 175 lõike 4 teise lause alusel esitatav uue pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. Seega pöördus hageja kohtusse ennatlikult. Kuna eelduslikult on notarile saanud teatavaks hageja vastuväited uue pärimistunnistuse välja andmisele, saab notar need toimingu tegemisel arvesse võtta.
32.Vastuseks hagejale selgitab kolleegium, et kohtupraktikas on asutud PärS § 175 lõike 3 tõlgendamisel seisukohale, et seda tuleb teha koosmõjus sama sätte lõikega 5, millest tuleneb, et lõikes 3 sisalduv tähtaeg ei ole tavapärane aegumistähtaeg TsÜS § 142 mõttes, vaid menetlustähtaeg, mida on võimalik ennistada TsMS-s menetlustähtaega kohta sätestatu alusel (Tallinn Ringkonnakohtu otsus nr 2-19-16654, punkt 26). TsMS § 67 lõike 1 kohaselt, kui menetlusosaline ei saanud seaduses sätestatud menetlustähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel. PärS § 175 lõike 5 kohaselt võib tähtaja ennistada huvitatud isiku taotlusel ka notar.
33.Vastuseks hagejale selgitab kolleegium lisaks, et pärimistunnistuse eesmärgiks on eelkõige tõendada pärandaja õigusjärglust (vt ka PärS § 171) ja selle dokumendi saab võtta lähtekohaks pärandiosade määramisel (kui asjaomased isikud selles osas ei vaidle) (Riigikohtu lahend nr 2-18-18277, punkt 17). Samas on õigus maakohtul, et pärimistunnistusel ei ole õigusloovat tähendust, st, et selle alusel ei teki ega lõpe pärimisõigus ega lähe üle pärandi omandiõigus (Riigikohtu lahendid nr 2-18-18277 (punkt 17), 2-17-13190 (punkt 13), 2-17-12712, punkt 15)). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebemenetluses teisi osalisi peale kaebaja. Seetõttu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad kulud.
36.TsMS § 696 lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lõike 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.