Muud

2015/848 art 19 alusel. Pankrotihaldur teavitab teadaolevaid teistes EL liikmesriikides asuvaid võlausaldajaid ja korraldab vastavalt eelviidatud määruse artikli 28 lg 2 pankrotiteate avaldamise Soome Vabariigis.

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikul on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxx Hxxxxxx Exxxxxx eestkostja esitas võlgniku nimel kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnikule on määratud eestkoste Tartu Maakohtu 13.06.2023.a määrusega tsiviilasjas 2-233060. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kes eeldatavalt elavad Soomes, kuid täpsemalt pole eestkostjale teada. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgnik ei tööta ja viibib hoolekandeasutues. Tema sissetulekuks on Soomes makstav rahvapension ja kindlustusmakse kokku 771.09 eurot ning Eestis makstav puudega töövõimelise inimese toetus 41.68 eurot. Töötukassa on määranud võlgnikule Eestis puuduva töövõime, kuid otsust toetuse maksmise või mittemaksmise kohta veel saabunud ei ole. Võlgniku igakuisteks kulud on 1510 eurot, millest puudujääva osa 690 eurot tasub perioodil 01.09-31.12.2023 xxxxxx vald. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku üle 9000 eurot, millele võivad lisanduda viivised. Lisaks on esindaja võlgniku korterist leitud dokumentide alusel tuvastanud võimalikke kohustusi ka Soomes summas 37 000 eurot. Võlgniku esindaja selgitas, et vallavalitsuse poole pöördusid murega naabrid ja üürileandja ning võlgnik sundhospitaliseeriti ja tal tuvastati vaimne häite. 13.06.2023 on võlgnikule määratud eestkoste. Võlgniku makseraskused selgusid, kui eestkostja asus haldama võlgniku kulusid. Võlgniku korterist leiti dokumente, mis annavad alust oletada, et võlad Soomes küünivad ca 37 700 euroni. Ainuüksi hooldekodu tasusid ei ole võimalik võlgnikul oma tuludest katta. Lisaks on Eesti täitedokumentide alusel olevad võlanõuded. Võlgnik soovis pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus algatas 03.10.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks toetus riigilt/kohalikult omavalitsuselt 103,53 eurot (Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav puudega inimese sotsiaaltoetus) ning muud sissetulekud 771,09 eurot (Soome Sotsiaalkindlustusameti makstav pension 599,88 eurot ja Soome ametiasutuse KEVA poolt makstav pension 171,21 eurot). Muu vara puudub. Võlgniku pangakontol on raha 1902,52 eurot (kolm pangakontot: Coop 0 eurot, LHV Pank 296,22 eurot, Nordea Bank Abp 1606,30 eurot) ning muu oluline vara 100 eurot (sülearvuti, telefonid, mööbel, sisustusesemed). Võlanimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 81 766,46 eurot, millest suurema osa, s.o 65 107,21 eurot, on Soome võlausaldajate ees. Kõik kohustused on tagamata. Usaldusisik selgitas välja, et Eesti Töötukassa 11.10.2023 otsusega on võlgnikule määratud töövõimetoetus 2,418 eurot päevas perioodil 17.07.2023-16.07.2028. Töövõimetoetus võib kujuneda väiksemaks kui otsuses väljatoodud, sest otsus saadetakse Soome, kus võidakse toetus ümber arvutada. Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus on mittearestitav. Usaldusisik tuvastas aruande esitamise päeval, et võlgnikul on veel teinegi pangakonto Soome pangas, mille osas usaldusisik ei ole päringut veel teinud. Nordea Bank ei vastanud usaldusisiku päringule, kuigi lubas. Eestkostja hoiustab mitmeid võlgniku vallasasju

(sülearvuti, telefonid, erinevad mööbli ja sisustusesemed), mille koguväärtus võib olla umbes 100 eurot. Vallasasjade müük pankrotimenetluses on ebaotstarbekas. Võlgnikul on Eesti võlausaldajate ees kohustusi 16 659,25 euro ulatuses ja Soome võlausaldajate eest 65 107,21 eurot. Üks Soome võlausaldajates teatas, et ei kavatse anda andmeid võlgniku rahaliste kohustuste kohta ega osaleda väljaspool Soomet toimuvas pankrotimenetluses. Võlgniku suhtes on käimas OÜ Axxx Arendus hagi alusel kohtumenetlus (2-23-3523). Võlgniku suhtes on käimas 5 täiteasja. Soomes puuduvad võlgnikul varad ning pole käimasolevaid kohtumenetlusi. Soomes ei ole võlgniku suhtes algatatud pankrotimenetlust. Usaldusisiku sõnul võivad võlgnevused olla suuremad, sest osad eeldatavad võlausaldajad on jätnud usaldusisikule vastamata. Usaldusisik ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Võlgnik pole võimeline oma sissetulekut suurendama puuduva töövõime tõttu. Usaldusisik leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik elab Eestis alates 2019.a septembrist. Suurem osa võlgnevustest on tekkinud Soomes, millest varasemad juba 2005. aastal. Kanta-Hämeen kohus väljastas usaldusisikule 03.01.2020.a otsuse, mille järgi on võlgnik süüdi mõistetud raskes kelmuses ja identideetivarguses. Otsusega mõisteti võlgnikul välja märkimisväärsed summad, millest osad on jätkuvalt tasumata. Usaldusisiku hinnangul võivad võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteod. Võlgniku suhtes esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, sest võlgnik on süüdi mõistetud kelmuses. Siiski leidis usaldusisik, et põhjendatud on kohustustest vabastamise menetlus algatada, sest võlausaldajad kulutavad asjatud ressurssi nõuete menetlemisele, kuna võlgnikul on diagnoositud psüühikahäire ja puuduv töövõime. Võlausaldajate nõuded jäävad mistahes määral rahuldamata. Kohus arutas 07.11.2023 võlgniku seadusliku esindaja ja usaldusisikuga kogutud andmeid ja seda, milline võiks olla võlgnikule sobivaim menetluse liik. Usaldusisiku sõnul on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algamine põhjendatud, kuna alternatiiv ei taga väga tõenäoliselt võlausaldajate huve. Soome krediidiasutustelt polnud võimalik kõikide võlgade kohta teavet saada. Osad võlausaldajad on ka teatanud, et ei soovi menetluses osaleda. Menetluses oleks vaja avaldada pankrotiteade ka Soome Vabariigis. Võlgniku seaduslik esindaja jäi avalduses toodu juurde ja soovis võlgniku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgniku seadusliku esindajaga arutusel võlgniku suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgniku seaduslik esindaja soovis võlgniku pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku seadusliku esindajaga ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgnik ei suudaks täita ümberkujundamiskava. Võlgniku ainsaks varaks on Soomes pension, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus kokku 874,62 eurot. Võlgnik on puuduva töövõimega ja elab hooldekodus, mille kohatasust puudujääva summa katab eestkostja. Võlgniku kohustused on kokku üle 81 000 euro. Kohustuste summa võib olla suurem, arvestades, et Soome võlausaldajate kohustused pole veel täielikult välja selgitatud. Võlgnikule kuulub küll vallasvara, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole nende müük pankrotimenetluses mõttekas. Vara võib olla väärt vaid 100 eurot. Võlgnikul puudub muu vara ning tagasivõidetavaid tehinguid pole. Võlgnik pole võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et iseenesest esineb FiMS § 45 lg-s 3 märgitud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks, kuna võlgnik on Soomes toime pannud kelmuse. Kohustust vabastamise menetluse algatamine sellises olukorras on kohtu kaalutlusotsus. Käesolevalt kohus leiab, et võlgnikule tuleks siiski anda võimalus kohustustest vabastamise menetluses osalemiseks, et korrastada oma rahalised kohutused. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit on kaheldav, et võlgnik paneks uuesti toime tegusid, mis võiksid olla takistuseks kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Lisaks puudub võlgnikul endal käesolevat teovõime, mistõttu tema enda osalemine tehingute tegemisel ja kohustuste võtmisel, aga ka võimaliku uue õigusrikkumise toime panemisel on oluliselt piiratud. Kohus leiab, et võlgnikule tuleks anda võimalus nn uueks alguseks. Võlgnikul on tihe side Soomega- tema elukoht oli pikalt enne Eestisse elama asumist Soomes ja tal ons eal täitamata kohustusi. Käesolevalt on võlgniku põhihuvide kese aga Eestis ja seetõttu on põhjendatud, et Eestis algatatud pankrotimenetlus on põhimenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) määruse nr 2015/848 mõttes. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22.12.2023 algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Mark Uska, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Arvestades asjaolu, et suurem osa võlgniku võlausaldajaid asuvad Soomes, soovis pankrotihaldur pankrotiteate avaldamist ka Soome Vabariigis, et teavitada sealseid võlausaldajaid käesolevast menetlusest. Kohus leiab, et ei saa ise avaldada pankrotiteadet muus riigis kui Eestis, sest PankrS § 33 reguleerib siseriiklikku pankrotiteate avaldamist ning nimetatud säte ei anna kohtule iseseisvat alust pankrotiteate avaldamiseks välisriigis. Käeolevalt tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) määruse nr 2015/848, mille artikkel 28 lg 2 ei anna kohtule alust nõuda välisriigis pankrotiteate avaldamist. Nimetatud sätte alusel on pankrotihalduril või vara käsutusõiguse säilitanud võlgnikul õigus nõuda pankrotiteate avaldamist välisriigis. Seega saab pankrotihaldur ise korraldada pankrotiteate avaldamise Soome Vabariigis, järgides seal kehtivaid pankrotiteate avaldamise nõudeid ning kasutades vajadusel justiitsasutuste kaasabi analoogselt PankrS § 33 lg-ga 6. Igal juhul peab haldur teavitama talle teada olevaid võlausaldajaid ka väljaspool Eestit. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FiMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FimS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FimS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FimS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma

teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1680 eurot (km-ga), alternatiivselt mõista tasu välja riigi vahenditest. Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 22,25 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 100€/h + km. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Tasuks tuleks määrata 2250 eurot + km. Usaldusisik on taotlenud tasu väljamõistmist vähendatud ulatuses 1680 eurot (sh km) võlgniku kontol olevate rahaliste vahendite arvelt. Kuna võlgniku pangakontodel olev raha kuulub pankrotivarasse, siis on usaldusisiku tasu katmine pankrotivara arvelt võimalik. Seda näeb ette ka PankrS § 150 lg 1 p 2,5 ja lg 2. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku taotlusel tasu suuruseks 1680 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.