Muud

2-23-13080 sõpradelt ja sugulastelt. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 17-18 000 eurot, millele võivad lisanduda viivised. Võlgnik selgitas, et võlad tekkisid seoses endisest elukaaslasest lahkuminekuga, kui kaotas oma kodu. Tekkisid terviseprobleemid, millega pöördus arsti juurde. Kirjutatud ravimite tõttu aga süvenesid keskendumisraskused, ärevus ja kadus võimekus oma olukorra tõsidust mõista. Võlgnik ei leidnud enam viisi, kuidas olukorda lahendada. Olukord on nii keeruline, et kadunud on ka igasugune usk muutustesse. Kuna pole ka mingit isiklikku vara, ei ole seni õnnestunud ka mingeid laenusid isegi osaliselt kustutada. Võlgnik on püüdnud kohtutäituritega sõlmida sellist kokkulepet, millest oleks võimalik kinni hoida, kuid see on olnud tulutu väikese kuumakse võimekuse tõttu. Siiski on avaldaja asunud vähehaaval oma probleeme lahendama-pöördus nõustaja poole ja on pannud ka uue aja arsti vastuvõtule. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 03.10.2023 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Mark Uska. 02.11.2023 esitas usaldusisik aruande, milles märkis, et talle kättesaadava info põhjal võib võlgnikul olla rahaliselt hinnatavaid õiguseid väärtusega ca 8400 eurot (sissetulek ca 900 eurot 2023.a augustis, sõidukid ja väikelaev, Prodco R OÜ ja xxxx& Partners OÜ osad). Kuna võlgnik pole usaldusisiku järelepärimisele vastanud ega kinnitanud asjade ja õiguste kuulumist võlgnikule (nt sõidukid ja väikelaev) ega täpsustanud nende väärtuse seisukohalt olulisi asjaolusid, võib hinnatavate õiguste väärtus olla oluliselt teistsugune. Võlgnik on mh ühisomandis oleva kinnistu müünud 28.06.2023 ning kogu ostuhind laekus teisele ühisomanikule. Võib esineda alus nõuda pankrotivarasse osa kinnistu müügist saadud rahast. Usaldusisik tuvastas, et tõenäoliselt ei ole võlgnik ka deklareerinud kogu oma tulu, nt on võlgniku pangakontodelt näha suurtes summades erinevatelt eraisikutelt maksete saamist, aga ka sularaha sissemakseid. Samuti on võlgnikul konto välisriigi pangas Revolut. Võlgnik ei ole vastanud usaldusisiku päringutele seoses tema sissetulekute ja pangakontodega. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 22 845,84 eurot. Olemasoleva info pinnalt leidis usaldusisik, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik ei ole käitunud õiguspäraselt ning on ilmselt toime pannud KarS §-s 3891 sätestatud kuriteo, sest võlgnik pole deklareerinud kogu enda sissetulekuid ega täitnud endale kuuluvate juriidiliste isikute maksukohustust. Võlgnik on teinud enda isiklikule kontole arvestatavas summas ülekandeidxxxxx& Partners OÜ kontolt selgitustega „makse“, „laen“ ja „ülekanne“. Usaldusisiku hinnangul esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks, kuna võlgnik ei suhtle juba praegu usaldusisikuga, ei anna vajalikku teavet ja dokumente ega tee koostööd. Tõenäoliselt ei tee võlgnik seda ka kohustustest vabastamise menetluse jooksul. 12.11.2023 võttis võlgnik avalduse tagasi ja palus kohtul menetlus lõpetada ning vabastada usaldusisik. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 6 lause 1 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

2-23-13080 Võlgnik on avalduse tagasi võtnud kirjalikult. Võlgnikul on TsMS § 477 lg 6 lausest 1 ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on avalduse tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb võlgniku esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada võlgniku nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 1470 eurot (koos käibemaksuga). FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule.

2-23-13080 Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 12,25 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 100 eurot/tunnist (+ km). Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1225 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlgnikult usaldusisiku kasuks välja usaldusisiku tasu 1470 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Nimetatud sätet saab analoogia korras kohaldada ka usaldusisiku suhtes. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.