Avaldaja esindaja: advokaat Indrek Kukk (e-post XXX) Puudutatud isik: N. I. (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata N. I. 25.08.2023 taotlus tõendi kogumiseks ning 22.09.2023 taotlus avaldaja täiendavate selgituste esitamiseks kohustamiseks.
2.Rahuldada avaldus osaliselt.
3.Välja mõista N. I. majandamiskulude võlgnevus perioodi veebruar 2017 – september 2020 (k.a) eest 4 491,64 eurot Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu kasuks.
Jätta Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistul tekkinud menetluskulu seoses 07.09.2023 seisukoha koostamisega N. I. kanda, ülejäänud menetluskulud jätta 70,43% osas N. I. ja 29,57% osas Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu kanda.
5.Välja mõista N. I. menetluskulu 2 855,20 eurot Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistu kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb N. I.l tasuda Tallinn, Liivaoja tn 2 korteriühistule menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja nõue ja asjaolud
1.Puudutatud isikule kuulub korter asukohaga xxx. Puudutatud isik ei tasu talle majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatavaid arveid: kõik arved 2017.a. veebruarist kuni 2020.a. septembrini on tasumata. Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 6 377,83 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja nõude summa ei vasta tegelikkusele, see on arvestatud valesti. Arvetel on võltsitud summad. 2018.a. märtsi seisuga oli puudutatud isikul isegi ettemaks. Lähtudes asjaolust, et puudutatud isik tasus fiktiivsete ja alusetult ülespaisutatud arvete järgi korteriühistule summa 2 475,76 eurot, palub puudutatud isik kohtul mõista korteriühistult enammakse summalt trahvi 8% aastas, so 198,14 eurot. Võltsitud summasid on 3 633,50 eurot, millises ulatuses tuleb avaldaja nõuet vähendada. Samuti on puudutatud isikul nõuded avaldaja vastu: kahju hüvitamise nõue 9 499 eurot. Juhul kui kohus leiab, et avaldajal on nõue puudutatud isiku vastu, siis puudutatud isik tasaarvestab selle oma kahju hüvitamise nõudega. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isiku 25.08.2023 ja 22.09.2023 taotlused
3.Puudutatud isik esitas 25.08.2023 korduva taotluse koguda tõendina korteriühistu pangakonto väljavõte, puudutatud isik taotleb kohustada avaldajat esitama konto väljavõte perioodist 01.02.2017-30.09.2020. Kohus jääb menetluses varasemalt avaldatud seisukoha juurde, et käesoleva menetluse esemeks on nõue majandamiskulude välja mõistmiseks konkreetse perioodi eest, mitte korteriühistu tegevuse kõikehõlmav kontrollimine või auditeerimine. Taotlusest ei selgu, millist asjas tähendust omavat fakti puudutatud isik taotletava tõendiga tõendada soovib. Kohus jätab 25.08.2023 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. 22.09.2023 esitas puudutatud isik taotluse, et kohus kohustaks avaldajat esitama kulude arvutamise valem seoses 11.09.2023 esitatud täiendavate tõenditega; selgitama täiendavalt oma kulusid seoses õigusteenusega; kohustama avaldajat andma puudutatud isiku tõendusmaterjali kohta raamatupidamuslik hinnang. Kohus leiab, et on menetlusosalistele ammendavalt selgitanud, millised asjaolud omavad asjas tähendust ning millised võiksid seonduvalt olla asjakohased tõendid, osalistel on olnud võimalus menetlusse kõik vastav esitada. Kohus annab esitatule hinnangu asja sisulisel lahendamisel. Kohus jätab rahuldamata 22.09.2023 taotluse avaldaja täiendavate selgituste esitamiseks kohustamiseks. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus tuvastab kinnistusraamatust, et puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx (väljavõte dtl 83). Avaldaja on korteriühistu, avaldaja on puudutatud isiku vastu esitanud majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi veebruar 2017 – september 2020 (k.a) eest.
5.Kuni 01.01.2018 reguleerisid korteriomanike kohustusi KOS (korteriomandiseadus) ja KÜS (korteriühistuseadus). Nähtuvalt registrist kanti avaldaja registrisse 12.01.2018. Kehtinud KOS § 8 lg 1 järgi valitses korteriühistu puudumisel korteriomandite kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomanike ühisus. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 66 lg 2 järgi korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule.
6.KOS § 22 lg 5 sätestas, et majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega, KOS § 17 lg 1, et häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. KOS § 22 lg 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Kohtule on esitatud Liivaoja 2 korteriomanike 27.02.2017 korduskoosoleku protokoll (dtl 108-110, lisad dtl 111-116), millest nähtuvalt otsustati 2016. ja 2017.a. majanduskava vastuvõtmine.
7.Avaldaja esitatud arvetel on kajastatud järgmised kuluread: elekter (päevane), elekter (öine), garaaži hooldus, garaažielekter, garaažikoha hooldusfond, haldus ja raamatupidamine, hooldusfond, kindlustus, kinnisvara heakord, prügivedu, soojus, soojus vee soojendamiseks, tehnohooldus, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Kohus selgitas (dtl 481, 538), et puudutatud isikul tuleb konkreetselt välja tuua, millistele arvetel kajastatud kuludele ta vastu vaidleb, st mis on arvestatud valesti või mille tasumisest ta keeldub. Puudutatud isik vastas 14.02.2023, et ei nõustu summadega elektri eest (dtl 586, p 3), sest arvestus ei ole elektrikilbile juurdepääsu puudumise tõttu kontrollitav. 11.04.2023 esitas puudutatud isik täiendava vastuväite, et valesti on arvestatud ka summad prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest, mida põhjendas kahtlusega avaldaja tegevusega seoses, kuna avaldaja on võltsinud mitmeid andmeid.
8.Kohus tuvastab, et 2017.a. majanduskavas (dtl 114, 116) on kulude osas otsustatud järgmist: elekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse iga korter eraldi; üldelekter - maja peaarvesti ja korterite arvestite summa vahe, jaotatakse korterite vahel võrdselt; garaažielekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse garaaži elektriarvestiga, jaotatakse garaažikohtade vahel võrdselt; prügivedu (lume äravedu) - vastavalt tegelikule tarbimisele, jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; soojusenergia: a) kütteks - vastavalt tegelikule tarbimisele, b) vee soojendamiseks - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud); vesi ja kanalisatsioon - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud). Sooja vee soojendamise hind on 3,82 eur/ m3+km.
9.KOS § 13 lg 1 nägi ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nähtuvalt esitatust ei ole 2017.a. majanduskavas otsustatud kulude jaotamist vastavalt kaasomandiosade suurusele. Riigikohus on selgitanud, et kulude jaotamist teisiti kui KOS § 13 lg 1 sätestatu ei saa otsustada häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsusega, vaid see on võimalik üksnes kaasomanike kokkuleppega, kokkuleppe puudumisel tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (3-2-1-146-10, p 11).
10.Alates 01.01.2018 jõustunud KrtS-i § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi
osa suurusele, KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Nähtuvalt esitatust ei ole ka 2018.-2020.a. majanduskavades (dtl 123, 128, 131-133) otsustatud kulude jaotamist vastavalt kaasomandiosade suurusele. Kuivõrd registrist ei nähtu, et avaldajal oleks põhikiri, saab kulude jaotamise aluseks teisiti kui vastavalt omandiosade suurusele, olla ka alates 2018.a. tekkinud kulude osas vaid korteriomanike kokkulepe. Riigikohus on leidnud, et korteriomanike kokkulepe võib mh olla sõlmitud kaudsete vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (2-19-8045, p 15). Kohus juhtis nimetatule 11.08.2023 määrusega menetlusosaliste tähelepanu ning palus avaldada seisukohta, kas korteriomanikel on kokkulepe majandamiskulude jaotamiseks vastavalt majanduskavades kajastatule ning selgitas, et kokkuleppe puudumisel on puudutatud isikul kohustus majandamiskulude tasumiseks vastavalt tema omandiosa suurusele.
11.Avaldaja märkis 24.08.2023 seisukohas, et korteriomanikel on kokkulepe kulude jaotamiseks vastavalt majanduskavades kajastatule, kokkulepe on sõlmitud kaudsete tahteavalduste vahetamise teel: kulude jaotamine on toimunud vastavalt majanduskavades märgitule alates 2006.a., ükski korteriomanik seda käesoleva ajani vaidlustanud ei ole. Puudutatud isiku 25.08.2023 seisukohast on arusaadav, et ka puudutatud isik leiab, et kulud tuleb jagada vastavalt majanduskavades kajastatule. Lähtudes menetlusosaliste nimetatud avaldustest asub kohus seisukohale, et Liivaoja 2 korteriomanikud on kokku leppinud kulude jaotamises vastavalt majanduskavades märgitule. 2017. aasta
12.Avalduse kohaselt on kuni 01.01.2018 tasumata järgmised arved: arvestusperiood
13.Kohus on kohustanud avaldajat kõigi elektriarvete esitamiseks, mille alusel on arvestatud puudutatud isikult elektri eest nõutavad summad (dtl 782), samuti teinud ettepaneku alusdokumentide esitamiseks, mis võimaldaksid kontrollida prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest arvestatud summasid (dtl 1383). Kohus on küsinud avaldajalt andmeid garaaži elektriarvesti, maja peaarvesti ning maja peaarvesti ning korterite arvestite summa vahe kohta (dtl 782). Kohus on selgitanud, et avaldaja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on rahuldamise perspektiivita osas, milles kohtul ei ole võimalik arvestust kontrollida (dtl 1185). Avaldaja ei ole esitanud teenuseosutajate arveid ega muid tõendeid ega andmeid 2017.a. kulude kohta, mis võimaldaksid arvestust kontrollida. Avaldaja esitas 24.08.2023 uuesti menetluses juba varasemalt esitatud puudutatud isikule koostatud arved (dtl 1192-1213), kuid üksnes asjaolust, et arve on esitatud, ei ole võimalik järeldada, et arvel kajastatud nõue on ka põhjendatud.
14.Kohus tuvastab, et eeltoodud tabelis kajastatud arvetel vastab vee soojendamise arvestus 2017.a. majanduskavas märgitud hinnale 3,82 eur/m3+km, märgitud sooja vee kulu vastab samas toodud näitude vahele, ning on kuude kaupa vastavalt järgmine: arvestusperiood
arve asukoht
vee soojendamine
veebruar märts aprill mai juuni juuli
dtl 450 dtl 451 dtl 452 dtl 453 dtl 454 dtl 455
18,34 32,09 18,34 18,34 18,34 18,34
august september oktoober november detsember Kokku
dtl 456 dtl 457 dtl 458 dtl 459 dtl 460
-4,58 4,58
4,58
128,37
15.Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 2017.a. 563,68 eurot (so 1 555,52 - 1 120,21 + 128,37) ületavas osas ei ole tõendatud ning tuleb vastavas osas jätta rahuldamata. 2018. aasta
16.Avalduse kohaselt on kuni 01.01.2019 tasumata järgmised arved: arvestusperiood
17.Kohus tuvastab, et 2018.a. majanduskavas (dtl 123) on kulude osas otsustatud järgmist: elekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse iga korter eraldi; üldelekter - maja elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteri arvesti näidule, allesjääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; garaažielekter - vastavalt tegelikule tarbimisele, mõõdetakse garaaži elektriarvestiga, jaotatakse garaažikohtade vahel võrdselt; prügivedu (lume äravedu) - vastavalt tegelikule tarbimisele, jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; soojusenergia: a) kütteks - vastavalt tegelikule tarbimisele, b) vee soojendamiseks - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud); vesi ja kanalisatsioon - vastavalt tegelikule tarbimisele + üldvesi (majahoidja tarvitatud). Sooja vee soojendamise hind on 3,82 eur/m3+km.
18.2018.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kohta avaldaja teenuseosutajate arveid ega muid tõendeid ega andmeid nimetatud perioodi kulude kohta, mis võimaldaksid arvestust kontrollida, esitanud ei ole. Aprilli kohta on esitatud üksnes elektriarve, võrguteenuse osutaja arve aprilli eest puudub. Elektri- ja võrguteenuse arved 2018.a. on esitatud järgmiselt: arvestusperiood
19. Mai arvel (dtl 465) on kajastatud elektri hinnad kWh kohta järgmiselt: 0,10455 eur (päevane), 0,08815 eur (öine). Mai eest esitatud elektri- ja võrguteenuse arvetel (dtl 13331334, dtl 1346-1347) on kajastatud elektrienergia hind 0,03964 eur/kWh, börsihinna müügimarginaal 0,00060 kWh, elektri edastamine päev 0,0335€/kWh ja öö 0,0198€/kWh, taastuvenergia tasu 0,0089€/kWh, elektriaktsiis 0,00447€/kWh. Tehete ((0,03964 + 0,00060 + 0,0335 + 0,0089 + 0,00447=0,08711) + 0,08711 x 20% km) ja ((0,03964 + 0,00060 + 0,0198 + 0,0089 + 0,00447=0,07341) + 0,07341 x 20% km) tulemus on vastavalt 0,10453 ja 0,08809. Kohus tuvastab, et mai arvel esitatud elektriühikute hindades esineb vähene ebatäpsus, mis puudutatud isiku poolt vastavalt tarbimisele tasuda tulevate summade arvestust ei mõjuta: arvel on mh kajastatud puudutatud isiku elektriarvesti näidud asjassepuutuval perioodil, elektrit on kulunud päeval 158 kWh ja öösel 165 kWh, 158 x 0,10455 või 0,10453 on mõlemal juhul ligikaudu 16,52; ja 165 x 0,08815 või 0,08809 on ligikaudu 14,54 eurot.
20.Kuna aprilli (arve dtl 464) osas on esitatud alusdokumendid üksnes osaliselt, ei ole nõue päevase ja öise elektri eest tõendatud osas, milles elektriühiku hind ületab 0,04639 eurot (so dtl 1344 nähtuvalt 0,04039 + 0,00060), millele lisandub käibemaks 20%, so 0,05567 eur/kWh, arvel kajastatud päevase elektri kogus 231 kWh x 0,05567 on 12,86 eurot ja öine 244 kWh x 0,05567 on 13,58 eurot. Ülejäänud osas on päevase ja öise elektri eest nõutav 2018.a. eest eeltoodud tabelis märgitud arvetega tõendatud.
21.Garaažielektri kohta on avaldaja esitanud seoses 2018. aastaga arvestuse alusandmed üksnes detsembri kohta (avaldaja 24.08.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabel). Tabelis arvestuse aluseks märgitud tariifid on kooskõlas sama perioodi teenuseosutaja arvetega (dtl 810-811, dtl 852-853), märgitud on garaaži elektriarvesti näidud, mis on kooskõlas samas toodud kulunud elektri kogusega (rida 27). Avaldaja selgituse kohaselt on garaažikohti kokku 30, nähtuvalt tabelist on kulu garaažielektrile kokku jagatud arvuga 32. Esitatu kohaselt oli 2018.a. detsembris garaažielektri kogukulu 685,78 eurot, mis jagades 30 kohta on 22,86 eurot kasutaja kohta. Puudutatud isikult on dtl 439 arve kohaselt nõutud selle perioodi eest 1,32 eurot. Kohus asub seisukohale, et nõue on tõendatud 2018.a. detsembri garaažielektri osas.
22.Prügiveoga seoses on avaldaja esitanud seoses 2018. aastaga arvestuse alusandmed üksnes detsembri kohta, so avaldaja 07.09.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabel ja tõenditest detsember 2018 prügiveo arved dtl 1389 summas 16,57 eurot ja dtl 1430 summas 216,30 eurot, millest nähtuvalt oli kulu 2018.a. detsembris prügiveole kokku 232,87 eurot. Tabelist nähtuvalt on arvestuse aluseks m2 kokku 3 400,9, mis vastab 2018.a. majanduskavas kajastatule, avaldaja korteri arvestuse aluseks on 53,5 m 2, mis on kooskõlas kinnistusraamatust nähtuva eriomandi osa üldpinna suurusega. Puudutatud isikule esitatud arvel dtl 439 on m2 hind prügiveo eest märgitud 0,0696, esitatud andmete
kohaselt peaks hind olema 0,0685 eurot/m2 (232,87 : 3 400,9). Kohus asub seisukohale, et nõue seoses 2018.a. detsembrikuu prügiveoga on põhjendatud 3,66 euro ulatuses (53,5 x 0,0685).
23.Soojuse kohta esitas avaldaja 09.09.2023 täiendavalt Utilitase arved perioodide kohta alates 2018.a. maist (dtl 1523-1528), kuid arvestuse kontrollimine eeldab lisaks teenuseosutaja arvetele ka andmeid vee soojendamiseks kulunud soojusenergia kulu kohta samal perioodil. Vastavaid andmeid avaldaja esitanud ei ole. Täielikud andmed koos tõenditega on esitatud 2018. aastaga seonduvalt üksnes detsembri kohta. Andmed on kajastatud avaldaja 07.09.2023 menetlusdokumendi lisaks olevas exceli tabelis ja tõendina on esitatud Utilitas AS arve (dtl 1465), millest nähtuvalt oli 2018.a. detsembris kogukulu soojusenergiale 4 923,56 eurot, mis langeb kokku arvestustabelis kajastatuga. Tabeli kohaselt on 641,84 eurot arvestatud vee soojendamise katteks vastavalt korterite veearvestite näitudele, mh on välja toodud veekulu iga korteri kohta. Ülejääv 4 281,79 eurot on jagatud ruutmeetrite järgi, so hind m2 kohta on 1,2590 eurot nagu on kajastatud ka puudutatud isikule esitatud arvel (dtl 439). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud 2018.a. detsembri soojuse osas 67,36 eurot (so 1,2590 x 53,5). Kohus tuvastab, et puudutatud isikule 2018.a. eest esitatud arvetel vastab vee soojendamise arvestus 2018.a. majanduskavas märgitud hinnale 3,82 eur/m3+km, märgitud sooja vee kulu vastab samas toodud näitude vahele.
24.Veega seoses on avaldaja esitanud seoses 2018. aastaga arvestuse alusandmed üksnes detsembri kohta, so avaldaja 07.09.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabel ja tõenditest AS Tallinna Vesi arve (dtl 1441), millest nähtuvalt oli kogukulu veele 2018.a. detsembris 876,07 eurot, mis on kooskõlas arvestustabelis märgituga. Nähtuvalt esitatud arvest (dtl 439) ei ole puudutatud isikult 2018.a. detsembri eest vee ja kanalisatsiooni eest tasu nõutud, puudutatud isiku korteri veekulu vastaval perioodil on 0.
25.Üldelektri kohta on arvestust kontrollida võimaldavad andmed 2018.a.-l esitatud üksnes detsembri kohta, so avaldaja 24.08.2023 menetlusdokumendi lisaks olev exceli tabelist nähtuvad andmed mh elektrikulu kohta, mis ületab kõigi arvestite summa. Detsembris oli kulu elektrile koos võrguteenusega kokku 2 521,54 eurot (arved dtl 810-811, 852-853), millest osa, mis ületas arvestitega mõõdetu oli 548,80 eurot. Esitatud arvestusest nähtuvalt on ülejäänud osa jagatud kõigi korteriomanike vahel võrdselt, kuid 2018.a. majanduskava järgi tuli üldelekter jaotada ruutmeetrite järgi, vastavalt arvestades on puudutatud isikule langev summa 8,63 eurot (548,8 : 3 400,9 x 53,5), nimetatut ületavas osas vastav nõue põhjendatud ei ole.
26.Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 2018.a. on kokkuvõtlikult põhjendatud 1 196,80 euro osas (2 050,37 - 1 416,15 + 562,58), sh: periood
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni
arve
el (p)
el (ö)
el (g)
prügi soojus vee sj
vesi el (ü)
dtl 461 dtl 462 dtl 463 dtl 464 dtl 465 dtl 466
12,86 16,52 18,4
13,58 14,54 16,88
22,92 13,75 18,34 18,34 18,34
juuli august september oktoober november detsember Kokku
28.Kohus tuvastab, et 2019.a. majanduskavas (dtl 128), mis on kehtestatud üldkoosoleku 20.06.2019 otsusega (dtl 124-125) on kulude osas otsustatud järgmist: kommunaalteenused (soojus, vesi ja kanalisatsioon, elekter) vastavalt tegelikule tarbimisele. KrtS § 41 lg 5 järgi kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.
29.Avaldaja on esitanud 2019.a. elektri- ja võrguteenuse arved (dtl 1215-1216, 1223-1226, 1233-1234, 1239-1242, 1245-1252, 1260-1265, 1268-1271, 1274-1275, 1282-1287, 12921297, 1322-1327), prügiveo arved (dtl 1390-1402, 1416-1428), veearved (dtl 1441-1452) ja soojusenergia arved (dtl 1466-1481, 1484-1485). Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud summade arvestuse kohta on avaldaja esitanud exceli tabelid (24.08.2023 dokumendi lisa elekter, 07.09.2023 dokumendi lisa ülejäänud kulud), milles on kuude arvestuses märgitud viited eelnimetatud arvetele. Kohus tuvastab, et tabelites märgitud tariifid vastavad teenuseosutajate arvetele. Kohus leiab, et 2019.a. päevase ja öise elektri, prügiveo ja soojuse eest nõutav on tõendatud viidatud arvetega elektri- ja võrguteenuse, prügiveo ja soojusenergia eest. Samuti on arvetega tõendatud garaažielekter, kuid puudutatud isikule peaks avaldaja enda esitatud andmete kohaselt olema 2019.a. veebruaris, oktoobris ja novembris arvestatud vastavalt 15,67 eurot, 1,27 eurot ja 1,26 eurot (tabelis märgitud kogukulu jagatud 30 garaažikohta). Vee soojendamise tasu kajastub ainult jaanuari ja veebruari arvetel ja vastab 2018.a. majanduskavaga kehtestatud tariifile. Üldelektri osas puudub 2019.a. majanduskavas täpsustus, kuidas tarbimise järgi jagamine toimub, esitatust ei nähtu, et 2019. oleks soovitud muuta varasemat üldelektri jagamise korda, so ruutmeetrite järgi. Puudutatud isikule langev osa vastava arvestuse järgi on 2019 jaanuari kuni detsembri eest vastavalt 9,63 eurot, 8,62 eurot, 9,37 eurot, 8,76 eurot, 6,58 eurot, 8,49 eurot, 5,96 eurot, 5,90 eurot, 7,64 eurot, 7,97 eurot, 1,97 eurot, 3,95 eurot (tabelijärgne üldelektri osa : 3400,9 x 53,5), mida ületavas osas ei ole nõue põhjendatud.
30.Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 2019.a. on kokkuvõtlikult põhjendatud 1 593,52 euro osas (1 619,45 - 1 060,83 + 1 034,90), sh: periood
jaanuar
arve
el (p)
el (ö)
el (g)
prügi soojus vee sj
vesi
el (ü)
dtl 440
23,30
20,04
16,69 3,66
71,46
4,58
4,16 9,63
veebruar
dtl 441
19,09
19,68
15,67 3,42
53,31
4,58
4,16 8,62
märts
dtl 442
23,70
22,44
11,24 3,73
55,04
9,37
aprill
dtl 443
7,79
15,33
1,74
3,66
29,19
8,76
mai
dtl 444
32,24
17,99
1,37
3,97
13,23
6,58
juuni
dtl 445
12,46
10,30
1,37
3,42
8,49
juuli
dtl 551
15,82
15,59
1,28
3,91
5,96
august
dtl 446
16,01
16,07
1,24
3,73
5,90
septembe r oktoober
dtl 447
18,43
19,29
0,89
3,77
5,88
7,64
dtl 448
31,28
28,2
1,27
3,77
30,01
7,97
november
dtl 449
29,55
25,96
1,26
3,84
36,62
1,97
detsembe r Kokku
dtl 472
31,02
24,18
1,30
3,78
42,10
3,95
260,6 235,07 55,32 44,66 336,84 9,16
= 1 034,90
8,32 84,84
2020. aasta
31.Avalduse kohaselt on kuni 2020.a. oktoobri eest tasumata järgmised arved: arvestusperiood
jaanuar
arve asukoht
summa (eur)
vaidlustatud
dtl 473
143,31
veebruar
dtl 552
132,91
märts
dtl 474
141,24
24,63 19,55 0,55 4,08 44,41
8,29 14,04 20,14 0,67 3,53
9,61 26,26 14,34 8,4 4,21 39,73
aprill
dtl 475
121,81
mai
dtl 476
109,42
juuni
dtl 477
96,47
juuli
dtl 478
130,64
august
dtl 479
114,94
september
dtl 480
161,75
3,2 21,82 17,11 0,58 4,21 27,65
9,8 21,82 17,97 2,76 4,28 15,75
4,71 20,27 17,89 0,85 4,21
6,49 22,59 15,78 1,08 4,55
7,37 22,86
0,87 4,21
5,99 23,28 37,98 0,76 4,21
Kokku
9,12 648,46
1 152,49
32.Kohus tuvastab, et 2020.a. majanduskavas (dtl 131-133), mis on kehtestatud üldkoosoleku 05.08.2020 otsusega (dtl 130) on kulude osas otsustatud järgmist: kommunaalteenused (soojus, vesi ja kanalisatsioon, elekter) vastavalt tegelikule tarbimisele; tegelikku tarbimist mõõdetakse korteri arvestiga; maja elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteri arvesti näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; maja elektriarvest lahutatakse korterite kulud vastavalt korteri arvesti näidule, alles jääv summa jaotatakse proportsionaalselt korterite ruutmeetritega; mõõdetakse garaaži elektriarvestiga, jaotatakse võrdselt garaažikohtade vahel; vastavalt maja tegelikule tarbimisele mida mõõdetakse soojusmõõtjaga, jagatakse proportsionaalselt korterite pinnaga, enne jagamist lahutatakse sooja vee tootmise kulu.
33.Avaldaja on esitanud 2020.a. elektri- ja võrguteenuse arved (dtl 1217-1222, 1227-1232, 1235-1238, 1243-1246, 1254-1259, 1272-1273, 1276-1281, 1288-1291, 1298-1299), prügiveo arved (dtl 1403-1411), veearved (dtl 1455-1463) ja soojusenergia arved (dtl 1486-1503). Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud summade arvestuse kohta on avaldaja esitanud exceli tabelid (24.08.2023 dokumendi lisa elekter, 07.09.2023 dokumendi lisa ülejäänud kulud), milles on kuude arvestuses märgitud viited eelnimetatud arvetele. Kohus tuvastab, et tabelites märgitud tariifid vastavad teenuseosutajate arvetele. Kohus leiab, et 2020.a. päevase ja öise elektri, prügiveo ja soojuse eest nõutav on tõendatud viidatud arvetega elektri- ja võrguteenuse, prügiveo ja soojusenergia eest. Garaažielekter esitatud arvestuse kohaselt ühe koha kohta veebruaris on 0,64 eurot. Vee ja vee soojendamise eest asjassepuutuval perioodil tasu nõutud ei ole, sest veekulu puudub. Üldelekter tuleb majanduskava kohaselt jagada ruutmeetrite järgi, mille kohaselt puudutatud isikule langev osa 2020.a. jaanuari kuni septembri eest on vastavalt 6,39 eurot, 7,41 eurot, 2,47 eurot, 7,55 eurot, 3,63 eurot, 5 eurot, 5,66 eurot, 4,62 eurot, 7,03 eurot (tabelijärgne üldelektri osa : 3400,9 x 53,5), mida ületavas osas ei ole nõue põhjendatud.
34.Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest perioodi eest kuni 2020.a. september (k.a) on kokkuvõtlikult põhjendatud 1 137,64 euro osas (1 152,49 - 648,46 + 633,61), sh: periood arve el (p) el (ö) el (g) prügi soojus vee sj vesi el (ü)
jaanuar dtl 473 24,63 19,55 0,55 4,08 44,41 0
6,39 veebruar
dtl 552
14,04
20,14
0,64
3,53
7,41
märts
dtl 474
26,26
14,34
8,4
4,21
39,73
2,47
aprill
dtl 475
21,82
17,11
0,58
4,21
27,65
7,55
mai
dtl 476
21,82
17,97
2,76
4,28
15,75
3,63
juuni
dtl 477
20,27
17,89
0,85
4,21
juuli
dtl 478
22,59
15,78
1,08
4,55
5,66
august
dtl 479
22,86
0,87
4,21
4,62
septembe r Kokku
dtl 480
23,28
37,98
0,76
4,21
7,03
197,5 160,76 16,49 37,49 171,54 0
= 633,61
49,76
35.Kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue majandamiskulude nõue perioodi veebruar 2017 – september 2020 (k.a) eest kokku on 4 491,64 eurot (563,68+1 196,80+1 593,52+1 137,64).
36.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
37.Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on mh enne 2017.a. esitatud arvetel kajastatud ebaõigesti arvestatud summasid, samuti on käesolevas asjas avaldaja poolt tõenditena esitatud arvetel valesti kajastatud varasema võlgnevuse summa. Kohus leiab, et asjas ei oma tähendust võlgnevuse kajastamine arvetel perioodide eest, mille väljamõistmist avaldaja käesolevas asjas taotlenud ei ole või mille osas puudutatud isik ei väida, et tegemist oleks tema poolt alusetult tasutuga. Puudutatud isik on viidanud, et 12.02.2018 arvel (dtl 461) on kajastatud varasem võlgnevus 12 213,65 eurot ja järgmisel, so 09.03.2018 arvel (dtl 462) on varasem võlg 1 776,41 eurot, millest tuleks järeldada 10 658,13 euro tasumist. Kajastatud võlgnevuse muutumist avaldaja vastusena kohtu küsimusele sisuliselt selgitada ei osanud, kuid avaldaja vaidleb, et puudutatud isik oleks mh 2018.a. veebruaris või märtsis midagi tasunud (vastus dtl 548-549, p 2.2). Kohus selgitas 24.01.2023 määrusega (dtl 539) puudutatud isikule, et kui puudutatud isik väidab, et ta on teinud makseid majandamiskulude katteks, mida võlgnevuse arvestuses ei ole arvesse võetud, tuleb selliste maksete tegemine tõendada puudutatud isikul ning tegi puudutatud isikule ettepaneku esitada tõenditena maksekorraldused või konto väljavõte majandamiskulude maksmise kohta. Puudutatud isik ühtegi tõendit majandamiskulude tasumise kohta esitanud ei ole. 17.03.2023 seisukohas (dtl 894) märkis puudutatud isik üksnes täiendavalt, et varasemate perioodide arvestuses on viga 3 633,50 eurot. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et majandamiskulude tasumiseks oleks asjassepuutuval perioodil tehtud ühtegi makset. Tasumist ei ole võimalik tuvastada üksnes arvetel kajastatud võlgnevuse summadest varasemate perioodide eest. Mh võib arvestust mõjutada nii selle täpsustamine kui nõuete esitamisest osaline loobumine. Varasemate arvestuste ebaselgus iseenesest avaldaja nõuete olemasolu ega ulatust ei mõjuta. Samuti ei mõjuta seda asjaolu, kas puudutatud isikule esitati arveid regulaarselt või kas puudutatud isik on saanud nõutud infot avaldaja tegevuse kohta, mille kohta esitatud väiteid soovis puudutatud isik tõendada e-kirjadega (dtl 300-311). Kohus leiab, et kuivõrd tõendatud ei ole, et puudutatud isik oleks tasunud avaldajale 10 658,13 eurot, ei ole võimalik tuvastada mh, et puudutatud isikul oleks väidetud majandamiskulude ettemaks summas 2 475,76 eurot või 3 633,50 eurot, ning nõuded ei saa olla vastava arvel osaliselt täidetud, samuti ei saa puudutatud isikul olla avaldaja vastu viivisenõuet seoses väidetavalt ülemäära tasutuga.
38.Puudutatud isik on teinud menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Puudutatud isiku väitel on tal avaldaja vastu kahju hüvitamise nõue 9 499 eurot. Puudutatud isik heidab korteriühistule ette seadusest tuleneva kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu
korraldamise kohustuse rikkumist - drenaažisüsteem on jäetud hooldamata, mistõttu see on umbes, millest tulenevalt avaldajale kuuluv parkimiskoht nr 80 (so korteriomand registriosa nr 18646301) on regulaarselt veega üle ujutatud. Väidetav kahju 9 499 eurot seisneb parkimiskoha turuväärtuse vähenemises. Kohus selgitas 03.03.2023 määrusega puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude eelduseid ning mh, et puudutatud isikul tuleb tõendada kahju ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ning seeläbi tekkinud kahju vahel (dtl 784-785). Puudutatud isik on viidanud oma kahju hüvitamise nõudega seoses peamiselt Osaühing Ahora hinnangule (dtl 695-708), kuid nimetatud tõend teavet parkimiskoha turuväärtuse osas ei sisalda - hinnatud on asjaolusid, mis põhjustab üleujutusi garaažis, kuidas toimib drenaažisüsteem ning mh on sedastatud, et parkimiskohast nr 80 on regulaarselt üle ujutatud 50% - kas ja kuidas viimane aga koha turuväärtust mõjutab tõendist ei tulene, nimetatu kohta ei ole puudutatud isik esitanud ka ühtegi muud tõendit. Kohus juhtis 11.08.2023 täiendavalt puudutatud isiku tähelepanu tõendite esitamise vajadusele, paludes mh selgitada, kuidas on arvestatud summa 9 499 eurot ning millised tõendid kahju tekkimist tõendavad (dtl 1186). Puudutatud isiku 25.08.2023 vastuse kohaselt on summa 9 499 eurot puudutatud isiku hinnang (dtl 1381, p 4). Kohus asub seisukohale, et väidetav kahju ei ole tõendatud, mistõttu puudub vajadus analüüsida kahju hüvitamise nõude täiendavaid eelduseid. Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 197 lg 1 on tasaarvestamise õiguse tekkimise eelduseks, et pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Kuivõrd puudutatud isiku väidetav nõue avaldaja vastu ei ole tõendatud, ei saa avaldaja nõue olla tasaarvestusega lõppenud.
39.Kohus rahuldab avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja majandamiskulude võlgnevuse perioodi veebruar 2017 – september 2020 (k.a) eest 4 491,64 eurot. Menetluskulud
40.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
41.Kohus juhtis juba 27.04.2021 (dtl 481) puudutatud isiku tähelepanu vajadusele konkretiseerida oma vastuväiteid, tuues välja konkreetselt, millised avaldaja nõutud kulud on arvestatud valesti. Kohus kordas selgitust 24.01.2023 ning määras tähtaja täienduste esitamiseks kuni 14.02.2023 (dtl 538-539). Puudutatud isik vastas kohtule 14.02.2023, et valesti on arvestatud summad elektri eest (so avaldaja korteri elekter päevane ja öine, garaažielekter, üldelekter). Puudutatud isik esitas 11.04.2023 täiendava menetlusdokumendi, milles sisaldus täiendav vastuväide, et valesti on arvestatud ka summad prügiveo, soojuse, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni eest. Kohus juhtis 11.08.2023 määrusega (dtl 1185-1186) puudutatud isiku tähelepanu TsMS § 200 lg 1 tulenevale kohustusele kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning TsMS 329 lg 1 tulenevalt kohustusele esitada menetluses mh vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isik, esitades ulatuslikud täiendavad vastuväited pärast kohtu poolt määratud tähtaega, oma menetlusõiguseid heauskselt ei kasuta. Kohus selgitas, et täiendavate vastuväidete menetlemine põhjustab täiendavate menetlustoimingute tegemise vajaduse, millega seoses tekkivad täiendavad menetluskulud võib kohus jätta sõltumata menetluse tulemusest puudutatud isiku kanda.
Puudutatud isik teatas 25.08.2023 kohtule (menetlusdokument al dtl 1379), et jääb oma täiendavate vastuväidete juurde, esitatust ühtegi põhjust, mis takistanuks nende menetlusse esitamist juba esimeses vastuses avaldusele, ei nähtu. Seoses täiendavate vastuväidetega tuli avaldajal esitada täiendav menetlusdokument, so 07.09.2023 seisukoht (al dtl 1385). Kohus leiab, et kulu seoses nimetatu koostamisega tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda, kuna toimingu tegemise põhjustas üksnes puudutatud isik, jättes kõik oma vastuväited ühe korraga ja esimesel võimalusel esitamata. Ülejäänud menetluskulud jaotab kohus vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele, jättes need 70,43% osas puudutatud isiku ja 29,57% osas avaldaja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
43.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal kulu kokku 4 655,74 eurot, sh riigilõiv 222,94 eurot, kulu lepingulistele esindajatele 3 802,80 eurot, kulu dokumentaalsete tõendite saamiseks 630 eurot.
44.Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et avaldaja on menetluses tasunud kokku 222,94 eurot riigilõivu (172,94 eurot avalduse esitamiselt maksekäsu kiirmenetluses, 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt). Kohus ei nõustu avaldajaga, et dokumentaalsete tõendite saamise kuluks oleksid kulutused raamatupidamisteenuse osutajale summas 630 eurot. Viidatud exceli tabelid ei ole tõendid, vaid kujutavad endast avaldaja faktiväiteid oma nõuete kujunemise kohta, mis on esitatud tabeli kujul.
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja väljatoodu kohaselt osutas OÜ Pearu Õigusbüroo temale õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks) kokku 12,55 tundi ning Advokaadibüroo Tetris OÜ hinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) täiendavalt 12 tundi ja 6 minutit (detailne toimingute loend dtl 1505-1506, 1531).
46.Kohus leiab, et kohtumenetluse raames tehtud toiminguks on mh selgitamine, kas asja lahendamine oleks võimalik kompromissiga, ning sellel eesmärgil läbirääkimiste pidamine. Puudutatud isik on vaielnud vastu toimingutele avaldaja nimekirjas - „Arutelu võlgniku esindajaga kompromissi võimalikkusest“, „Selgituste ja otsuste edastamine võlgnikule“, „Tutvumine kompromissiettepanekuga, arutelu kliendiga, tagasiside võlgnikule“ - kuid samas on ka puudutatud isik ise oma nimekirjas välja toonud, et 2020.a.l. kompromissläbirääkimised toimusid ja ettepanekuid vahetati (dtl 1513). Kohus leiab, et avaldaja märgitud toimingud seoses kompromissläbirääkimistega olid põhjendatud ja vajalikud. Ka ülejäänud toimingud, mida teostas esindaja OÜ-st Pearu Õigusbüroo, on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Seoses esindaja vahetamisega on nimekirja kohaselt tehtud toiminguid 15.06-01.08.2023. Kohus leiab, et avaldajale ei saa ette heita esindaja vahetamist kvalifitseerituma vastu olukorras, kus menetluse käigus seoses puudutatud
isiku vastuväidetega ilmnes, et asi on keskmisest majandamiskulude vaidlusest oluliselt mahukam ja ka õiguslikult keerukam. Nimekirjas järgnevalt märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole üheski osas selgelt ebavajalik või üle paisutatud. Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang, et dokumente saanuks koostada ka kiiremini, ei anna alust pidada toimingutele märgitud ajakulu ilmselt ülemääraseks.
47.Kohus leiab, et tasu 100 eurot tunnis (ilma km) ja 140 eurot tunnis (ilma km) ei ületa vastavalt mitteadvokaadist esindaja ja vandeadvokaadi õigusteenuse eest keskmiselt makstavat tasu. Võttes arvesse, et asi oli keskmisest majandamiskulude asjast keerukam, oli põhjendatud avaldaja poolt enda esindamise korraldamine vandeadvokaadist esindaja poolt. Kohus asub seisukohale, et avaldaja märgitud kulu lepingulistele esindajatele oli täies ulatuses põhjendatud, st vastav vajalik kulu kokku oli 3 802,80 eurot, sellest 07.09.2023 seiskoha koostamise kulu oli nimekirja kohaselt 24 minutit ehk 0,4 tundi, kulu seoses vastavaga on 67,20 eurot (sh käibemaks). Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 4 025,74 eurot (222,94+3 802,80)
48.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis puudutatud isikul menetluskulu 4 610 eurot, so kulu II Trust OÜ poolt tehtud toimingutele, II Trust OÜ on raamatupidamisarvestuse ja andmeanalüüsiga tegelev ettevõte. Esitatu kohaselt on II Trust OÜ analüüsinud avaldaja poolt esitatud finantsandmeid, suhelnud avaldajaga kompromissi teemal, kaasanud eksperte drenaaži hindamiseks, koostanud seisukohti kohtule. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbi vaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul olnuks menetluses esindaja, so tema nimel menetlustoiminguid teinud isik, oma menetlusdokumendid on puudutatud isik allkirjastanud isiklikult. Kohus leiab, et II Trust OÜ kirjeldatud tegevus võib olla puudutatud isiku nõustamine. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
49.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 2 855,20 eurot (67,20 + (3 958,54 x 70,43%)).
50.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
51.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.