Hageja Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
14042462),
Kostja P V (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi P Vi vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja 11.10.2021 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 887,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 29,58 eurot.
3.Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja 19.10.2021 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 435,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13,37 eurot
4.Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja 15.12.2021 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1455 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 44,65 eurot.
Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt (2778,46) eurot alates 15.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta Renovum OÜ menetluskulud P Vi kanda.
7.Määrata Renovum OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1040 eurot.
8.Mõista P Vilt Renovum OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1040 eurot (sh käibemaks).
9.P Vi peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 17.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P V (kostja) 4685,89 euro saamiseks. Kohus tegi 29.06.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 08.09.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 14.09.2022 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja:
− 11.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 988,88 eurot, intressid 139,29 eurot, võla hooldustasu 10,75 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 157,32 eurot ja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 39,70% aastas; − 19.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 484,47 eurot, intressid 61,16 eurot, võla hooldustasu 6,13 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 71,78 eurot ja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 38% aastas; − 15.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 1500 eurot, intressid 218,70 eurot, võla hooldustasu 16 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 224,73 eurot ja viivise alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 39% aastas. 17.10.2023 esitas hageja nõude ümberarvestuse, milles palub kostjalt välja mõista: − 11.10.2021 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 887,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29,58 eurot ning viivis alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; − 19.10.2021 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 435,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13,37 eurot ning viivis alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; − 15.12.2021 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1455 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 44,65 eurot ning viivis alates 15.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas soovis hageja hagist loobuda, mille kohus võttis vastu 20.11.2023 määrusega ja lõpetas osalisest asja menetluse. Hageja nõue koosneb põhivõlast 2778,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 87,60 eurot ja edasiulatuvast viivisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis hagi 05.10.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 05.10.2022 saatis kohus menetlusdokumendid kostjale e-posti aadressile xxx. Kostja teavitusele ei vastanud. Kohus helistas kostjale, kes kinnitas, et e-postile saabus dokument, aga ta ei kinnita kohtudokumentide kättesaamist (dtl 104). TsMS § 3141 lg 1 alusel saatis kohus 11.10.2022 kohtudokumendid uuesti samale e-posti aadressile. Kohus luges dokumendid kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, so 15.10.2022 (dtl 105). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 31.10.2022, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline
kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
6.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 1623 eurot, sh riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 68 eurot ja õigusabikulud 960 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh esmane kohtumine kliendiga/konsulteerimine 1 tund, dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 4 tundi, kohtunõudega tutvumine/hageja seisukoha koostamine 1 tund ning kohtu selgitusega ja nõudega tutvumine/hageja seisukoha koostamine/menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi (dtl 236-237). Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja materjalide komplekteerimisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.1 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 5 tundi. Hageja esindaja ühe töötunni hind 120 eurot on põhjendamatult suur võttes arvesse asja vähest keerukust. Käesolevas asjas esindamine ei nõua kõrget kvalifikatsiooni. Põhjendatud tunnitasu suurus on praegusel juhul 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 500 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustlane ning kohus on seda ka kontrollinud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos käibemaksuga. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 68 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot.2 Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kuivõrd kohus määras 20.11.2023 määrusega uue hagihinna ning tagastas hagejale enam tasutud riigilõivu 175 eurot (dtl 249), on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et kuna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1040 eurot, so riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused
Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647. Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3.
-
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
-
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
-
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416).
-
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
-
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
-
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).