Renovum OÜ hagi Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma ja Kasemetsa arendus OÜ vastu Renovum OÜ nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462) Hageja lepingulised esindajad: A. L. (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Oksana Morozova (e-post [email protected]) Kostja I: Toomas Saarma (Loft AB OÜ (registrikood: 14483195) pankrotihaldur) Kostja I lepinguline esindaja: S. M. (e-post xxx) Kostja II: Kasemetsa arendus OÜ (registrikood 12142834) Kostja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Henri Torop (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahulda osaliselt.
2.Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3 tulenevat Revonum OÜ intressi nõuet summas 8957,87 eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.
3.Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat Renovum OÜ põhivõla nõuet summas 163 200 eurot ja intressi nõuet summas 8078,40 eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.
4.Hageja menetluskulud jätta 43,5% ulatuses kostja 1 kanda ja 43,5% ulatuses kostja 2 kanda ning 13% ulatuses hageja kanda.
5.Kostja 1 menetluskulud jätta 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja 1 kanda.
6.Kostja 2 menetluskulud jätta 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja 1 kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Renovum OÜ esitas hagi Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma ja Kasemetsa arendus OÜ vastu, milles palus kohtul:
Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3 tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot ja viivise 14924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses;
Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163200 eurot osas pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning nõudena, mis ei ole tingimuslik;
Tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8078,40 eurot ja viivise 11504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses;
Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 04.04.2019 laenulepingu nr 90404-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 157 100 eurot fikseeritud intressiga 13,51 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja. Laenulepingus nr 90404-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt bulletgraafiku alusel selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates aprillist 2019 iga kuu 20. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 20.03.2021 tagastama laenusumma. Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020 ülesütlemisteatega, mille laenusaaja sai kätte samal päeval. Seega muutusid kõik laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad summad sissenõutavaks 22.04.2020, sh laenusumma tagastamise nõue. Alates 23.04.2020 võis põhivõlalt arvestada viivist.
3.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja laenusaaja 04.04.2019 notariaalse lepingu nr 783, millega seadsid laenusaaja poolt sama lepinguga omandatud kinnistule AÜ X, uue aadressiga xxx, registriosa nr xxx, laenuandja kasuks hüpoteegid hüpoteegisummadega 180 000 eurot ja 128 000 eurot (26.10.2017 kinnistusraamatu neljandasse jakku kande nr 2 all sisse kantud hüpoteegi 180 000 € loovutas
varasem hüpoteegipidaja laenuandjale). Lepingu punktis 7.-7.2. leppisid pooled kokku, et hüpoteekidega on tagatud kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning ka kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti lepiti kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele.
4.AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 10.05.2019 laenulepingu nr 90510-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 163 200 eurot fikseeritud intressiga 13,50 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja, selle üle vaidlust ei ole. Laenulepingus nr 90510-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt bulletgraafiku alusel selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates juunist 2019 iga kuu 10. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 10.05.2020 tagastama laenusumma. Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020 ülesütlemisteatega, mille laenusaaja sai kätte samal päeval. Seega muutusid kõik laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad summad sissenõutavaks 22.04.2020, sh laenusumma tagastamise nõue. Alates 23.04.2020 võis põhivõlalt arvestada viivist.
5.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja laenusaaja 10.05.2019 notariaalse lepingu nr 1112, millega seadsid laenusaaja poolt sama lepinguga omandatud kolmele korteriomanditele, aadressiga xxx // xxx – eluruum nr x (registriosa nr xxx), PP 11 panipaik (registriosa xxx) ja P9 parkimiskoht (registriosa nr xxx), laenuandja kasuks ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 320 000 eurot. Lepingu punktis 6.- 6.2. leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 10.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90510-3 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning ka kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti lepiti kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele.
6.Eeltoodu alusel on kõigi eelpool nimetatud hüpoteekidega tagatud mõlemast nimetatud laenulepingust tulenevad nõuded. Kõik nimetatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse.
7.04.03.2020 tehinguga võõrandas laenusaaja Loft AB OÜ X asuvad kolm korteriomandit M OÜ-le.
8.30.04.2020 loovutas laenuandja AB Kreditex OÜ mõlamast laenulepingust tulenevad nõuded Renovum OÜ-le - hagejale, millest teavitati nii võlgnikku kui pankrotihaldurit. Seoses laenulepingutest tulenevate nõuete loovutamisega andis laenuandja hagejale üle ka nõuet tagavad hüpoteegid, mille kohta on kinnistusraamatusse tehtud kanded uue hüpoteegipidaja kohta. Seega kuuluvad laenulepingust tulenevad nõuded ja nõudeid tagavatest hüpoteekidest tulenevad õigused hagejale. Kostjad on hagejat nõuete omaniku ja hüpoteegipidajana aktsepteerinud.
9.11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-3678 kuulutati välja laenusaaja/võlgniku, Loft AB OÜ pankrot 11.05.2020 kell 17:00 seisuga. Teadaanne pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 12.05.2020.
10.27.05.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse mõlemast laenulepingust tuleneva võla nõudes. Nõudeavalduses nõudis hageja pandiga tagatud nõudena (st PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi esimese rahuldamisjärgu nõudena) kokku 470 746,77 eurot, sh laenulepingu nr 90404-3 alusel 233456,37 eurot, millest 157 100 eurot moodustas põhivõlg, 8957,87 eurot intress, 14 924,50 eurot viivis, 5304 eurot leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest, 47130 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40 eurot
meeldetuletuskirjade eest ning laenulepingu nr 90510-3 alusel 237 290,40 eurot, millest 163200 eurot moodustas põhivõlg, 8078,40 eurot intress, 11504,00 eurot viivis, 5508 eurot leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest, 48960 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40 eurot meeldetuletuskirjade eest.
11.12.10.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, mille kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes teade. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväiteid pankrotihaldur ja võlausaldaja Kasemetsa arendus OÜ – kostjad 1 ja 2. Teised võlausaldajad ega pankrotivõlgnik hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud.
12.Pankrotihalduri saadetud nõude vaidlustamise teate kohaselt vaidlustati hageja nõue pankrotihalduri poolt osaliselt 150 446,77 euro ulatuses. Pankrotihaldur tunnustas nõuet summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena ja summas 163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.
13.Kasemetsa arendus OÜ esitas hageja nõudele vastuväited alljärgnevalt: Laenuleping nr 90404-3: vastuväide kogu nõudele, välja arvatud põhinõue summas 157 100,00 eurot. Laenuleping nr 90510-3: vastuväide kogu nõudele, välja arvatud põhisumma 163 200,00 eurot. Nõude järgule vastuväide kogu ulatuses, vastuväide pandile kogu ulatuses.
14.Hageja hinnangul ei ole kostjate vastuväited õiguspärased ja rikuvad hageja õigust pankrotivõlgnikult põhjendatud pandiga tagatud võlga nõuda. Hageja on seisukohal, et hageja nõuet oleks tulnud täies ulatuses tunnustada pandiga tagatud esimene rahuldamisjärgu nõudena.
15.Pankrotihalduri vastuväitest nähtub, et ta tunnistab ainult mõlema laenulepingu põhivõlga, seejuures laenulepingu nr 90404-3 järgset põhivõlga 157 100 eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena, mis ei ole tingimuslik, ja laenulepingu nr 90510-3 järgset põhivõlga 163 200 eurot tingimusliku pandiga tagamata teise rahuldamisjärgu nõudena.
16.Kasemetsa arenduse OÜ vastuväitest nähtub sisuliselt sama vastuväide selle erinevusega, et laenulepingu 90510-3 järgset põhivõlga ei ole peetud tingimuslikuks nõudeks.
17.Hageja on seisukohal, et hageja laenulepingutest tulenevad nõuded, sh laenulepingust nr 90510-3 tulenevad nõuded ei ole tingimuslikud. Tingimuslik saab olla nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust TsÜS § 102 kohaselt. Laenulepingud ei sisalda tingimusi, mille suhtes ei ole teada, kas need saabuvad või mitte. Alates laenu saamisest oli võlgnikule selgelt teada, et laenud ja kõrvalnõuded tuleb ka tagasi maksta. Laenulepingud on üles öeldud enne pankroti väljakuulutamist, seega ka enne nõuete kaitsmise koosolekut, ja võlgnikul on tingimusteta kohustus võla tasumiseks. Seetõttu ei ole tegemist tingimusliku tehinguga ega tingimusliku nõudega. Pankrotimenetluse esitatud nõude näol on tegemist sissenõutavaks muutunud nõudega, mis ei ole tingimuslik.
18.Tõenäoliselt on pankrotihaldur pidanud nõuet tingimuslikuks põhjusel, et hageja nõudeid tagab ka võlgniku pankrotivara hulka mitte kuuluv kolmanda isiku pant (x korteriomandid) ja on võimalik, et osa võlast tasutakse kolmandast isikust pandi omaniku poolt või pandi realiseerimise arvelt. Hageja hinnangul see siiski ei õigusta hageja pankrotimenetluses oleva nõude tingimuslikuna käsitlemist. Iga võla suhtes eksisteerib võimalus, et see võidakse ka kolmanda isiku poolt tasuda, ometi ei ole iga võlanõue tingimuslik. Kolmanda isiku pandiga tagatud võlanõude puhul on küll kolmanda isiku poolt tasumise või pandi arvelt nõude rahuldamise tõenäosus suurem, kuid see ei tee võlanõuet seepärast veel tingimuslikuks. Samal ajal eksisteerib ka võimalus, et kolmas isik nõuet ei tasu või ei õnnestu pandi arvelt nõuet rahuldada.
19.Juhul kui kolmanda isiku pandiga tagatud võlg pankrotimenetluse ajal tasutakse, lõppeb võlg tasutud osas nagu sellisel puhul alati. Sel juhul hageja pankrotimenetluses esitatud nõue tasutud osas lõppeb/väheneb. Sellest teoreetilisest võimalusest aga ei tulene nõude tingimuslikkus. Seetõttu oleks tulnud hageja nõuet täies ulatuses tunnustada nõudena, mis ei ole tingimuslik.
20.Hageja nõudeid oleks tulnud täies ulatuses tunnustada ka pandiga tagatud nõuetena. Kõik hageja kasuks seatud hüpoteegid tagavad tagatiskokkulepete kohaselt nii tagatiskokkuleppes konkreetselt lepingu numbriga identifitseeritud lepingutest (st hageja nõude aluseks olevates laenulepingutest) tulenevaid nõudeid, kui ka muudest laenuandja/hüpoteegipidaja ja laenusaaja/pankrotivõlgniku vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest tulenevaid nõudeid. Sellega on selgelt määratletud, et hüpoteegiga on tagatud poolte vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevad nõuded.
21.Tagatiskokkulepe ei ole lubamatult lai (nn globaalne tagatiskokkulepe) ega seetõttu tühine. Käesolevas asjas on tagatiskokkulepped sõlminud kaks võrdses positsioonis olnud ettevõtluses tegutsevat juriidilist isikut oma ettevõtlus- ja majandustegevuse raames. Lepingupooleks ei olnud nõrgemas positsioonis olev tarbija. Tagatiskokkulepe on sõlmitud kitsalt krediidilepingute tagamiseks, mis võimalikke tulevikus sõlmitavaid krediidilepinguid silmas pidades on tavapärane ja mõistlik kulude (notaritasu, riigilõiv, sõidukulud tehingule jms) kokkuhoiu aspektist. Tagatiskokkuleppega tagati kinnisasja ostja/omaniku/laenusaaja enda sõlmitud ja tulevikus sõlmitavaid krediidilepinguid, mitte kolmanda isiku kohustusi. Laenusaajal on igakordset krediidilepingut sõlmides võimalik otsustada, kas ta seda teha soovib ja kas ta soovib ka uuest krediidilepingust tuleneva kohustuse tagamist hüpoteegiga. Kui ei soovi, jäi laenusaajale võimalus ka uue krediidi tagamist uue kokkuleppega välistada või uut laenu/krediiti mitte võtta. Tagatiskokkuleppe kohaselt ei ole hüpoteegiga tagatud muud laenusaaja kohustused peale konkreetselt laenusaaja enda sõlmitud krediidilepingutest tulenevate kohustuste.
22.Eeltoodu kohaselt oleks hageja nõudeid tulnud tunnustada täies ulatuses pandiga tagatud nõuetena. Pandiga tagatud nõuded kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele esimese rahuldamisjärgu nõudena. Sellest tulenevalt oleks tulnud pankrotimenetluses tunnustada ka hageja nõuete esimest rahuldamisjärku.
23.Summaliselt oleks tulnud nõuete kaitsmisel tunnustada kõiki hageja põhjendatud nõudeid. Hagejale ei ole teada, miks ei tunnustanud kostjad hageja nõudeid kõrvalnõuete osas. Kõrvalnõuded tulenevad laenulepingutest ja põhjendatud ulatuses kuuluvad need tunnustamisele sarnaselt põhivõla nõudega.
24.Hageja esitas nõudeavalduses nõudeid kokku 470 746,77 euro ulatuses. Pankrotimenetluse ajal hinnati pankrotivara hulka kuuluva hageja kasuks hüpoteegiga koormatud Hoo tee 6 kinnistu väärtuseks 195 000 eurot. Seega ei ole hagejal reaalset väljavaadet pankrotimenetluses tagatise hinnatud väärtusest suuremat summat saada. Eeltoodu tõttu, ja kitsendamaks vaidlusaluste küsimuste ringi, nõuab hageja hagiavalduses oma nõude tunnustamist vaid laenulepingutest tuleneva põhivõla, intressi ja viivise osas.
25.Hageja laenulepingust nr 90404-3 tulenev nõue koosneb põhivõlast summas 157 100 eurot, intressist summas 9017,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 14 924,50 eurot.
26.Hageja laenulepingust nr 90510-3 tulenev nõue koosneb põhivõlast 163 200 eurot, intressist 8078,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest 11, 504 eurot.
27.Hageja palub tuvastada laenulepingust nr 90404-3 ja laenulepingust nr 90510-3 tulenevaid nõudeid Loft AB OÜ (pankrotis) pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõuetena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.
KOSTJA I SEISUKOHT
28.Kostja I ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
29.Kostja I vastuse kohaselt õige on hageja väide, et haldur esitas hageja nõudele osalise vastuväite, tunnustas ainult mõlema laenulepingu põhivõlga, seejuures laenulepingu nr 90404-3 järgset põhinõuet, summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena ja summas 163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.
30.Haldur esitas hageja nõudele vastuväited intresside osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel esitatud intressinõue, summas 8957,87 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud intressinõue, summas 8078,40 eurot) põhjusel, et kuigi hageja väidab, et tervest intressisummast mõlema laenulepingu alusel (summas 22336,87 eurot + 20930,40 eurot) oli osa võlgniku poolt tasutud (summas 13 319 eurot + 12 852 eurot), ei ole esitatud teostatud maksete kohta mitte ühtegi tõendit. Arvestades võimalikke intressimakseid võlgniku poolt, ei ole halduri hinnangul hageja tõendanud intressi võlgnevuse olemasolu.
31.Oluline on rõhutada et intressimäär, millele lähtudes on hageja oma intressinõuded esitanud, on ebamõistlikult kõrge, võrreldes kehtiva turuintressimääraga. Laenulepingu nr 90404-3 kohaselt on intressi määraks 13,51% ja laenulepingu nr 90510-3 kohaselt on intressimääraks 13,5% aastas, mis on kordi kõrgem kui keskmine laenu intressimäär (ca 3%). Liigkasuvõtjalikel tingimustel sõlmitud leping on TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ja seega tühine.
32.Haldur leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb hageja intressinõue jätta tunnustamata.
33.Haldur esitas hageja nõudele vastuväited viiviste osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel esitatud viivise nõue, summas, 14 924,50 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud viivise nõue, summas 11 504,00 eurot), põhjusel, et halduri hinnangul puudub hagejal viivisnõue. Laenulepingu ülesütlemise teated on koostatud 22.04.2020. Puuduvad tõendid selle kohta, millal need võlgnikule kätte toimetati, kuid kõige varasemalt sai see toimuda samal päeval so 22.04.2020. Laenulepingute punkti 9.1 kohaselt võib laenusaaja laenulepingu ülesütlemise korral nõuda laenusaajalt tasumise kohustuste täitmist 14 päeva jooksul lepingu ülesütlemisest. Võlgnikule edastatud laenulepingute ülesütlemise teadete kohaselt nõudis laenuandja laenu põhiosa tagastamist veelgi pikema tähtaja sees, so 21 päeva jooksul ehk laenude põhiosad pidid olema laenuandjale tagastatud hiljemalt 13.05.2020. Samas võlgniku pankrot kuulutati välja enne vastava tähtaja saabumist 11.05.2020. Seega ei ole hagejal tekkinud kehtivat viivise nõuet võlgniku vastu.
34.Lisaks eeltoodule on oluline rõhutada, et lepingujärgne viivisemäär (0,5% päevas) on üle 20 korra suurem, kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis ka viivise nõude olemasolu korral kuuluks see igal juhul vähendamisele kuni 0-ni vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162.
35.Eelnevast tulenevalt tuleb hageja viivise nõue jätta terves ulatuses tunnustamata.
36.Hageja leiab hagiavalduses, et tema nõudeid oleks tulnud täies ulatuses tunnustada ka pandiga tagatud nõuetena. Kostja selle seisukohaga ei nõustu.
37.Vastavalt 04.04.2019 sõlmitud notariaalsele lepingule koormati võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga xxx hüpoteegiga summas 128 000 eurot ning lepiti kokku, et kinnistule seatud hüpoteegiga (summas 180 000 eurot) ning lepingu alusel seatava täiendava hüpoteegiga (summas 128 000 eurot) on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu,
mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.1) ning kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.2).
38.Kuivõrd laenulepingust nr 90404-3 tulenevad nõuded on tagatud võlgnikule kuuluvale xxx kinnistule seatud hüpoteekidega, tunnustas haldur laenulepingu nr 90404-3 järgset põhinõuet, summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena.
39.Haldur rõhutab, et xxx kinnistule seatud hüpoteekidega ei ole tagatud laenulepingust nr 90510-3 tulenevad laenuandja nõuded ning hüpoteekidega tagatust ei ole võimalik tuletada hüpoteegilepingu p-s 7.1.2. sätestatust.
40.Kui hüpoteegid xxx kinnistule seati, ei olnud laenulepingut nr 90510-3 veel sõlmitutki. Laenuleping nr 90510-3 on eraldiseisev laen ega ole käsitletav varasemalt sõlmitud laenulepingu nr 90404-3 lisana. Oluline on ka see, et laenulepingu nr 90510-3 punktis 2.13 on sõnaselgelt välja toodud selle laenuga setud tagatisvara, milleks on üksnes korteriomandid asukohaga xxx//xxx. On üheselt selge, et võlgnik ei olnud arvestanud sellega, et xxx kinnistule seatud hüpoteegid peaksid tagama nn globaalse tagatiskokkulepe kaudu ka muid laenulepinguid, mis ei ole sõnaselgelt hüpoteegilepingus nimetatud.
41.Lisaks eeltoodule, hüpoteegilepingu punkti 7.1.2 puhul on tegemist standardse notariaalse lepingu tüüptingimusega, mille puhul eeldatakse vastavalt VÕS §-le 44, et see tingimus on ebamõistlikult pantijat kahjustav. VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult kahjustatav tüüptingimus on tühine.
42.Eelnevast tulenevalt leiab haldur hüpoteegilepingu punktis 7.1.2 sisalduv tagatiskokkulepe ei laiene laenulepingust nr 90510-3 tulenevatele nõuetele ehk need ei ole tagatud võlgniku varale seatud hüpoteekidega. Tulenevalt sellest, et hageja laenulepingust nr 90510-3 tulenevaid nõudeid ei ole tagatud võlgniku varale seatud hüpoteekidega, vastavate nõuete tunnustamise korral kuuluvad need rahuldamisele teise rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 tähenduses.
43.Haldur selgitab veel täiendavalt, et tunnustas laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet, summas 163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena põhjusel, et seda nõuet tagasid nõuete kaitsmise menetluse ajal xxx//xxx korteriomanditele seatud hüpoteegid, kuid nimetatud korteriomandid ei kuulunud pankrotivara hulka. Kuna käesoleva tsiviilasja menetluse jooksul on olukord muutunud ja eelnimetatud korteriomandid on uuesti võlgniku nimel ja kuuluvad pankrotivara hulka, siis tuleb laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet, summas 163 200,00 eurot tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1järgu nõudena.
KOSTJA 2 SEISUKOHT
44.Kostja 2 vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
45.Kostja vastuse kohaselt hageja nõuab intressi nõude tunnustamist summas 8957,87 eurot (laenulepingu nr 90404-3 alusel) ja summas 8078,40 eurot (laenulepingu nr 90510-3 alusel). Hageja väidab, et tervest intressisummast mõlema laenulepingu alusel (summas 22 336,87 eurot + 20 930,40 eurot) oli osa võlgniku poolt tasutud (summas 13 319 eurot + 12 852 eurot). Samas ei ole esitatud teostatud maksete kohta ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud intressi võlgnevuse olemasolu, arvestades võimalike intressimakseid võlgniku poolt.
46.Lisaks eeltoodule, lepingujärgne intressimäär on liiga kõrge, võrreldes kehtiva turuintressimääraga. Laenulepingu nr 90404-3 kohaselt on intressi määraks 13,51% ja laenulepingu nr 90510-3 kohaselt on intressimääraks 13,5% aastas, mis on mitu korda kõrgem
kui keskmine laenu intressimäär. Liigkasuvõtjalikel tingimustel sõlmitud leping on TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ja seega tühine.
47.Eelnevast tulenevalt tuleb hageja intressi nõue jätta terves ulatuses tunnustamata.
48.Hageja nõuab mõlema laenulepingu alusel viivise nõude tunnustamist määras 0,5% päevas arvestatuna laenu põhiosast alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Hageja eksib oma viivise nõude olemasolus. Laenulepingute punkti 9.1 kohaselt võib laenusaaja laenulepingu ülesütlemise korral nõuda laenusaajalt tasumise kohustuste täitmist 14 päeva jooksul lepingu ülesütlemisest. Võlgnikule edastatud laenulepingute ülesütlemise teadete kohaselt nõudis laenuandja laenu põhiosa tagastamist veelgi pikema tähtaja sees ehk laenude põhiosad pidid olema laenuandjale tagastatud hiljemalt 13.05.2020. Samas võlgniku pankrot kuulutati välja enne vastava tähtaja saabumist - 11.05.2020. Seega ei ole hagejal tekkinud kehtivat viivise nõuet võlgniku vastu.
49.Kuna lepingujärgne viivisemäär (0,5% päevas) on üle 20 korra suurem, kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis ka viivise nõude olemasolu korral kuuluks see igal juhul vähendamisele kuni 0-ni vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162.
50.Eelnevast tulenevalt tuleb hageja viivise nõue jätta terves ulatuses tunnustamata.
51.Hageja leiab, et mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded on tagatud võlgniku kinnistule seatud hüpoteekidega. Vastavalt 04.04.2019 sõlmitud notariaalsele lepingule koormati võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga xxx hüpoteegiga summas 128 000 eurot ning lepiti kokku, et kinnistule seatud hüpoteegiga (summas 180 000 eurot) ning lepingu alusel seatava täiendava hüpoteegiga (summas 128 000 eurot) on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.1) ning kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.2). Kostja 2 juhib tähelepanu sellele, et eelviidatud hüpoteekidega ei ole tagatud laenulepingust nr 90510-3 tulenevad laenuandja nõuded. Vastav laenuleping ei olnud hüpoteegi lepingu sõlmimise hetkeks ka sõlmitud.
52.Väär on hageja seisukoht, et olenemata teise laenulepingu (nr 90510-3) nimetamata jätmisest hüpoteegi lepingus, on sellest tulenevad nõuded ikkagi kaetud hüpoteegi lepingu punkti 7.1.2 alusel. Kohtud on mitmes lahendis kinnitanud nn globaalsete tagatiskokkulepete lubamatust ja nende tühisust.
53.Laenulepingute näol ei ole tegemist võlgnikule krediidiliini võimaldamisega. Laenuleping nr 90510-3 on eraldiseisev laen ega ole käsitletav varasemalt sõlmitud laenulepingu nr 904043 lisana. Oluline on ka see, et laenulepingu nr 90510-3 punktis 2.13 on sõnaselgelt välja toodud selle laenuga setud tagatisvara, milleks on üksnes korteriomandid asukohaga xxx. Käesoleval ajal ei ole eelnimetatud korteriomandid võlgniku varaks ning ei kuulu pankrotavara hulka. Võlgnik ei olnud ka arvestanud sellega, et Hoo tee 6 kinnistule seatud hüpoteegid peaksid tagama nn globaalse tagatiskokkulepe kaudu ka muid laenulepinguid, mis ei ole sõnaselgelt hüpoteegilepingus nimetatud
54.Lisaks eeltoodule, hüpoteegilepingu punkti 7.1.2 puhul on tegemist standardse notariaalse lepingu tüüptingimusega, mille puhul eeldatakse vastavalt VÕS §-le 44, et see tingimus on ebamõistlikult pantijat kahjustav. VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult kahjustatav tüüptingimus on tühine.
55.Eelenvast tulenevalt hüpoteegilepingu punktis 7.1.2 sisalduv tagatiskokkulepe ei laiene laenulepingust nr 90510-3 tulenevatele nõuetele ehk need ei ole tagatud võlgniku varale seatud hüpoteekidega.
56.Käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on xxx kinnistu pankrotimenetluses müüdud. Kostja 2 on seisukohal, et xxx kinnistu müügist saadu arvelt laenulepingu nr 905010-3 kohaste nõuete täitmiseks ei ole mistahes alust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
57.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
58.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 04.04.2019 laenulepingu nr 90404-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 157100 eurot fikseeritud intressiga 13,51 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja. Laenulepingus nr 90404-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates aprillist 2019 iga kuu 20. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 20.03.2021 tagastama laenusumma. Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020 ülesütlemisteatega (tlk 8-14).
Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja laenusaaja 04.04.2019 notariaalse lepingu nr 783, millega seadsid laenusaaja poolt sama lepinguga omandatud kinnistule AÜ X, uue aadressiga xxx registriosa nr xxx, laenuandja kasuks hüpoteegid hüpoteegisummadega 180000 eurot ja 128000 eurot (26.10.2017 kinnistusraamatu neljandasse jakku kande nr 2 all sisse kantud hüpoteegi 180000 € loovutas varasem hüpoteegipidaja laenuandjale). Lepingu punktis 7.-7.2. leppisid pooled kokku, et hüpoteekidega on tagatud kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti lepiti kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele (tlk 15-23).
AB Kreditex AS (laenuandja) ja Loft AB OÜ (laenusaaja) sõlmisid 10.05.2019 laenulepingu nr 90510-3, mille alusel sai laenusaaja laenu 163 200 eurot fikseeritud intressiga 13,50 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenusumma maksti laenusaajale välja. Laenulepingus nr 90510-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti 2.6. – 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates juunist 2019 iga kuu 10. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud intressimakseid ja lepingu lõpptähtpäeval 10.05.2020 tagastama laenusumma. Maksekohustuste rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 22.04.2020 ülesütlemisteatega (tlk 24-29).
Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja laenusaaja 10.05.2019 notariaalse lepingu nr 1112, millega seadsid laenusaaja poolt sama lepinguga omandatud kolmele korteriomanditele, aadressiga xxx // xxx – eluruum nr x (registriosa nr xxx), PP 11 panipaik (registriosa xxx) ja P9 parkimiskoht (registriosa nr xxx), laenuandja kasuks ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 320000 eurot. Lepingu punktis 6.- 6.2. leppisid pooled kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad 10.05.2019 sõlmitud
laenulepingust nr 90510-3 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning kõik laenuandja nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Samuti lepiti kokku igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele (tlk 30-38).
Nimetatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse (tlk 39-52).
04.03.2020 tehinguga võõrandas laenusaaja Loft AB OÜ xxx/xxx asuvad kolm korteriomandit M OÜ-le (registrikood xxx).
05.05.2023 kinnistamisavalduse kohaselt kuuluvad OÜ X/X asuvad korteriomandit Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka (tlk 132-134).
30.04.2020 loovutas laenuandja AB Kreditex OÜ mõlamast laenulepingust tulenevad nõuded Renovum OÜ-le (hagejale), millest teavitati nii võlgnikku kui pankrotihaldurit. Seoses laenulepingutest tulenevate nõuete loovutamisega andis laenuandja hagejale üle ka nõuet tagavad hüpoteegid, mille kohta on kinnistusraamatusse tehtud kanded uue hüpoteegipidaja kohta (55-58).
11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-3678 kuulutati välja laenusaaja/võlgniku, Loft AB OÜ pankrot 11.05.2020 kell 17:00 seisuga (tlk 60).
27.05.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse laenulepingu nr 90404-3 ja laenulepingus nr 90510-3 tuleneva võla nõudes. Nõudeavalduses nõudis hageja pandiga tagatud nõudena (st PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi esimese rahuldamisjärgu nõudena) kokku 470 746,77 eurot, sh laenulepingu nr 90404-3 alusel 233456,37 eurot, millest 157 100 eurot moodustas põhivõlg, 8957,87 eurot intress, 14 924,50 eurot viivis, 5304 eurot leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest, 47130 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40 eurot meeldetuletuskirjade eest ning laenulepingu nr 90510-3 alusel 237 290,40 eurot, millest 163 200 eurot moodustas põhivõlg, 8078,40 eurot intress, 11504,00 eurot viivis, 5508 eurot leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest, 48960 eurot leppetrahv lepingu ülesütlemise eest ja 40 eurot meeldetuletuskirjade eest (tlk 61-62)
12.10.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväiteid pankrotihaldur ja võlausaldaja Kasemetsa arendus OÜ – kostjad 1 ja 2. Teised võlausaldajad ega pankrotivõlgnik hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud (tlk 63-72).
kolm
59.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
60.PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.
61.Kuna hagi on esitatud kohtule 10.11.2020, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult jääb kohtul üle tuvastada, kas kostjate vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud.
62.Hageja väitel võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustas võlgniku Laenulepingust nr 90404-3 tulenev võlg Renovum OÜ ees 233 456,37 eurot, millest:
Laenu põhiosa on 157100 eurot, Intress 8957,87 eurot, Viivis kuni pankrotini 14924,50 eurot Leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest (p. 7.7.) 5304,00 eurot Leppetrahv lepingu ülesütlemise eest (p. 9.2.) 47130,00 eurot Meeldetuletuskirjad (p. 7.9.) 40 eurot
63.Hageja väitel võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustas võlgniku Laenulepingust nr 90510-3 tulenev võlg Renovum OÜ ees 237 290,40 eurot, millest:
Laenu põhiosa on 163200 eurot, Intress 8078,40 eurot, Viivis kuni pankrotini (p. 7.5.) 11504,00 eurot Leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest (p. 7.7.) 5508,00 eurot Leppetrahv lepingu ülesütlemise eest (p. 9.2.) 48960,00 eurot Meeldetuletuskirjad (p. 7.9.) 40 euro
64.Võlg kahe lepingu alusel kokku 470746,77 eurot.
65.27.05.2020 esitatud nõudeavalduses palus hageja rahuldada pankrotimenetluses hageja laenulepingust nr 90404-3 tulenev nõue summas 233 456,37 eurot ja laenulepingust nr 905103 tulenev nõue summas 237 290,40 eurot, kokku 470746,77 eurot, PankrS § 153 lg 1 järgi esimese rahuldamisjärgu nõudena.
66.Kostja 1 vaidlustas hageja nõude osaliselt 150 446,77 euro ulatuses. Pankrotihaldur tunnustas nõuet summas 157 100,00 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena ja summas 163 200,00 eurot tingimusliku PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.
67.Kostja 2 esitas Laenuleping nr 90404-3 tulenevale kogu nõudele vastuväite, välja arvatud põhinõue summas 157 100,00 eurot ja laenulepingust nr 90510-3 tulenevale kogu nõudele vastuväite, välja arvatud põhisumma 163 200,00 eurot. Kostja 2 esitas vastuväite nõude järgule.
68.Kohtule esitatud hagis palub hageja:
tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3 tulenevat hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot ja viivise 14 924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses;
tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163 200 eurot osas pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning nõudena, mis ei ole tingimuslik;
tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat Renovum OÜ nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8078,40 eurot ja viivise 11 504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses.
69.Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.
70.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur on võlgniku Loft AB OÜ (pankrotis) võlgnevus hageja ees. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nii laenulepingust 90404-3 kui laenulepingust nr 90510-3 tulenevad nõuded on tagatud xxx kinnistule seatud hüpoteekidega.
71.Hageja ja kostjate vahel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud intressinõuded kuuluvad tunnustamisele või mitte.
72.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
73.Kostjad leiavad, et intressimäär, millele lähtudes on hageja oma intressinõuded esitanud, on ebamõistlikult kõrge, võrreldes kehtiva turuintressimääraga. Laenulepingu nr 90404-3 kohaselt on intressi määraks 13,51% ja laenulepingu nr 90510-3 kohaselt on intressimääraks 13,5% aastas, mis on kordi kõrgem kui keskmine laenu intressimäär (ca 3%). Kostjad on seisukohal, et tegemist on liigkasuvõtlikel tingimustel sõlmitud lepinguga, mis on TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ja seega tühine.
74.Kohus ei nõustu kostjate väitega, et intressimäär on ebamõistlikult kõrge. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-14 leidnud, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakrediidiga, ei oma kostjate vastuväited kohtu hinnangul õiguslikku tähendust. Kohus leiab, et laenulepingus nr 90404-3 kokku lepitud intressi määraks 13,51% ja laenulepingus nr 90510-3 kokku lepitud intressimäär 13,5% aastas näol ei ole tegemist liigkasuvõtliku intressimääraga. Laenusaaja ja laenuandja on lepingutes kokkulepitud intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks.
75.Kostjad esitasid hageja nõudele vastuväited intresside osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel esitatud intressinõue, summas 8957,87 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud intressinõue, summas 8078,40 eurot) põhjusel, et kuigi hageja väidab, et tervest intressisummast mõlema laenulepingu alusel (summas 22 336,87 eurot + 20 930,40 eurot) oli osa võlgniku poolt tasutud (summas 13 319 eurot + 12 852 eurot), ei ole esitatud teostatud maksete kohta mitte ühtegi tõendit. Arvestades võimalikke intressimakseid võlgniku poolt, ei ole kostjate hinnangul hageja tõendanud intressi võlgnevuse olemasolu.
76.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingu nr 90404-4 järgi sai võlgnik AB Kreditex AS-lt laenu summas 157 100 eurot fikseeritud intressiga 13,51% aastas ehk 1,13% kuus. Laenulepingus nr 90404-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti
2.6.– 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates aprillist 2019 iga kuu 20. kuupäevaks. Kohus tuvastab, et esimene maksegraafikus kajastatud intressimakse oli 943,00 eurot, edaspidi iga kuu 1768 eurot. Ülesütlemise päeva (22.04.2020) seisuga olid sissenõutavaks muutunud maksegraafiku 1. – 13. makse intress ja lisaks muutus ülesütlemisega sissenõutavaks veel proportsionaalne osa 14. makse intressist 2 päeva eest eelmise maksetähtpäeva möödumisest kuni ülesütlemiseni (1768 / 30 x 2 = 177,87 eurot) (tlk 12). Seega sissenõutavaks muutunud intress moodustas 943 + 12 x 1768 + 177,87 = 22 336,87 eurot.
77.Hageja on selgitanud, et võlgnik oli teinud laenulepingu täitmiseks lepingu kehtivuse ajal intressimakseid 13 319 eurot, mille hageja arvestab sissenõutavaks muutunud intressi
summast maha. Hageja arvestuse kohaselt võlg intressi osas moodustab 9017,97 eurot (22 336,87 – 13319). Nõudeavalduses nõudis hageja intressi 8957,87 eurot ehk vähem.
78.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingu nr 90510-3 alusel sai võlgnik AB Kreditex AS-lt laenu summas 163 200 eurot fikseeritud intressiga 13,50 % aastas ehk 1,13 % kuus. Laenulepingus nr 90510-3 lepiti intressi tasumine ja laenu tagastamine kokku lepingupunkti
2.6.– 2.9. kohaselt selliselt, et laenusaaja pidi tasuma alates juunist 2019 iga kuu 10. kuupäevaks lepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus sätestatud intressimakseid. Kohus tuvastab, et laenulepingu kehtivuse ajal kuni ülesütlemiseni pidi laenusaaja alates 10.06.2019 iga kuu 10. kuupäevaks tegema ainult intressimakseid igakuiselt 1836 eurot. Ülesütlemise päeva (22.04.2020) seisuga olid sissenõutavaks muutunud maksegraafiku 1. – 11. makse intress ja lisaks muutus ülesütlemisega sissenõutavaks veel proportsionaalne osa 12. makse intressist 12 päeva eest eelmise maksetähtpäeva möödumisest kuni ülesütlemiseni (1836 / 30 x 12= 734,40 eurot)(tlk 28). Seega sissenõutavaks muutunud intress moodustas 20 930,40 eurot (11 x 1836 + 734,40 = 20 930,40 eurot).
79.Hageja on selgitanud, et laenusaaja on selle lepingu täitmiseks teinud lepingu kehtivuse ajal intressimakseid 12 852 eurot, mille hageja arvestab sissenõutavaks muutunud intressi summast maha. Hageja arvestuse kohaselt võlg intressi osas moodustab 8078,40 eurot.
80.Kohus leiab, et põhjendamatu on kostjate vastuväide, et kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid võlgniku poolse intressimaksete kohta, siis ei ole hageja tõendanud võlgniku intressvõlgnevuse olemasolu. Hageja on kohtu ette toonud intressiarvestuse ja on välja toonud, et võlgnik on teinud laenuandjale kahe laenulepingu alusel intressimaksed kokku 26 171 eurot (13 319+12 852). Hageja on väitnud, et võlgnik ei ole rohkem intressimakseid teinud. See, et võlgnik ei ole rohkem intressimakseid tasunud, on negatiivne asjaolu ja seda ei ole hagejal võimalik tõendada. Samas kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et võlgnik oleks rohkem intressmakseid laenuandjale tasunud. Seega on kohtu hinnangul hageja intressinõue tõendatud.
81.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on Loft AB OÜ (pankrotis) vastu laenulepingust nr 90404-3 tulenev intressinõue summas 8957,87 eurot ja laenulepingust nr 90510-3 tulenev intressinõue summas 8078,40 eurot.
82.Hageja ja kostjate vahel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud viivisenõuded kuuluvad tunnustamisele või mitte.
83.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastab, et laenulepingute punkti 7.5 kohaselt laenusumma tagastamisega viivitamisel maksab laenusaaja viivist 0,5% tasumisele kuuluvat summast päevas.
84.Kostjad leiavad, et lepingujärgne viivisemäär (0,5% päevas) on üle 20 korra suurem, kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis ka viivise nõude olemasolu korral kuuluks see igal juhul vähendamisele kuni 0-ni vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja §-le 162.
85.Kohus leiab, et laenulepingutes kokku lepitud viivisemäär ei ole seadusega vastuolus. Tegemist ei ole tarbijaga sõlmitud laenulepingutega. Kohus märgib seda, et Riigikohtu praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo nr 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo nr 3-2-1-97-07). Kohtu
arvates ei ole seega viivis võlalt 0,5% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises lepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45 järgi võlgnikku kahjustav ja tühine.
86.Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses määras.
87.Kostjad esitasid hageja nõudele vastuväited viiviste osas (laenulepingu nr 90404-3 alusel esitatud viivise nõue, summas, 14 924,50 eurot ning laenulepingu nr 90510-3 alusel esitatud viivise nõue, summas 11 504,00 eurot), põhjusel, et kostjate hinnangul puudub hagejal viivisnõue.
88.Kohus tuvastab, et laenulepingu nr 90404-3 ja laenulepingu 90510-3 ülesütlemise teated on koostatud 22.04.2020 (tlk 14 ja 29). Laenulepingute ülesütlemise teated on võlgnikule edastatud samal päeval so 22.04.2020. Laenulepingute punkti 9.1 kohaselt võib laenusaaja laenulepingu ülesütlemise korral nõuda laenusaajalt tasumise kohustuste täitmist 14 päeva jooksul lepingu ülesütlemisest. Kohus tuvastab, et võlgnikule edastatud laenulepingute ülesütlemise teadete kohaselt nõudis laenuandja laenu põhiosa tagastamist veelgi pikema tähtaja sees, so 21 päeva jooksul ehk laenude põhiosad pidid olema laenuandjale tagastatud hiljemalt 13.05.2020. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgniku pankrot kuulutati välja 11.05.2023, so enne vastava tähtaja saabumist 11.05.2020. Seega ei ole hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal ei ole tekkinud kehtivat viivise nõuet võlgniku vastu.
89.Eeltoodust tuleb hageja viivise nõue jätta rahuldamata.
90.Hageja ja kostjate vahel on vaidlus selle üle, kas laenulepingust nr 90510-3 tulenevad nõuded on tagatud xxx kinnistule seatud hüpoteekidega.
91.Hageja on leidnud, et nii laenulepingust 90404-3 kui laenulepingust 90510-3 tulenevad nõuded on tagatud xxx kinnistule seatud hüpoteekidega. Kostjad on seisukohal, et 04.04.2019 notariaalse lepinguga ei ole seatud hüpoteekidega tagatud laenulepingust nr 90510-3 tulenevad laenuandja nõuded. Kostjad leiavad, et kuna laenuleping nr 90510-3 sõlmiti alles 10.05.2019, st 04.04.2019 hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise hetkeks ei olnud laenulepingut nr 90510-3 veel sõlmitudki ja hüpoteegi seadmise lepingus ei olnud laenulepingut 90510-3 nimetatud ega selle tulevasele sõlmimisele viidatud, siis ei saanud laenulepingust nr 90510-3 tulenevad nõuded olla kaetud hüpoteegi seadmise lepingu punktiga
92.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastavalt AB Kreditex ja võlgniku (Loft AB OÜ) vahel 04.04.2019 sõlmitud notariaalsele lepingule koormati võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga xxx hüpoteegiga summas 128 000 eurot ning lepiti kokku, et kinnistule seatud hüpoteegiga (summas 180 000 eurot) ning lepingu alusel seatava täiendava hüpoteegiga (summas 128 000 eurot) on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr 90404-3 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.1) ning kõik hüpoteegipidaja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlgniku ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegilepingu p 7.1.2).
93.AÕS § 279 lg-te 1 ja 3 kohaselt pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat ja tulevikus tekkivat nõuet. Riigikohtu 29. mai 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 on kolleegium selgitanud, et AÕS §-st 279 ei tule keeldu, et tagatud tulevased nõuded ei võiks olla määratud kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis tulenevad temaga sõlmitud
lepingutest. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Eriti küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.
94.Kohus leiab, et 04.04.2019 sõlmitud hüpoteegilepingu p 7.1.1 sätestatud tingimuste näol ei ole tegemist globaalsete tingimustega, mis hõlmaks arusaamatuid ja ebamääraseid kolmanda isiku nõudeid või kohustusi. 04.04.2019 hüpoteegilepingu sõlmimise ajal oli laenuleping 90404-3 sõlmitud, kuid ei olnud sõlmitud laenulepingut 90150-3, see sõlmiti 10.05.2029, seega 36 päeva hiljem. Seega ei olnud 04.04.2019 hüpoteegilepingu sõlmimisel võimalik veel 10.05.2019 sõlmitavale laenulepingule nr 90150-3 viidata. Küll on laenuvõtja pidanud silmas võimalust tulevikus täiendava laenu võtmiseks.
95.Riigikohtu 29. mai 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 kohaselt tulevikus tekkivate nõuete pandiga tagamiseks on järgnevad piirangud: a) tagatiskokkulepe ei määratle tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või b) tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust ja edasist toimetulekut, c) tagatiskokkulepe on sõlmitud tüüptingimusena eelkõige tarbijate puhul.
96.Kohus leiab, et ühtegi viidatud piirangut ei ole võlgnik ja laenuandja oma lepingutes rikkunud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtud, et võlgnik oleks ise kordagi tagatiskokkuleppe kehtivuse osas pretensioone esitanud. Tagatiskokkulepe ei ole piisavalt lai ja määratleb tagatavad nõuded piisava täpsusega vaid kinnisasja omaniku enda sõlmitavate krediidilepingutega, mille sõlmimise üle on kinnisasja omanikul täielik kontroll. Kohustuste tagatus ei saa kinnisasja omanikule tulla üllatusena, sest tagatav kohustus saab olla ainult tema enda vabal tahtel võetud krediit või laen. Tagatud ei ole kolmanda isiku kohustus. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleval juhul laenuandja ja võlgniku vahel sõlmitud tagatiskokkulepe piirata ka kinnisasja omaniku majandusvabadust ja edasist toimetulekut, ammugi mitte ebamõistlikult, kuna tema enda kontrolli all on uute laenulepingute sõlmimine ja uute kohustuste võtmine.
97.Kostjad on väitnud, et 04.04.2019 hüpoteegilepingu punktis 7.1.2. sisalduv kokkulepe on standardse notariaalse lepingu tüüptingimus.
98.VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
99.Kuna tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, siis lepingu tekst ei ole laenuandja, vaid notari poolt välja töötatud. Tegemist oli selleks konkreetseks juhtumiks notari koostatud lepinguga, mitte ühe poole koostatud tüüptekstiga tüüplepingutes kasutamiseks. Seega oli pooltel võimalik anda notarile teada oma soovist sõlmida tagatiskokkulepe sellistel tingimustel, nagu nad olid eelnevalt läbi rääkinud ja kokku leppinud. Seetõttu ei olnud kokkuleppe näol ka tegemist tingimusega, mida laenuandja oleks pantija suhtes kasutanud, vaid kummalegi oli see ühekordne spetsiifiline konkreetsete tingimustega leping
100.Kohus märgib, et tagatiskokkulepe ei ole sõlmitud tarbijaga, vaid ettevõtjaga, ega ole sõlmitud ka tüüptingimusena – kõik lepingutingimused olid poolt vahel võimalik läbi arutada ja võlgnikul/omanikul oli võimalik nende sisu määrata. Asjaolu, et tagatiskokkuleppe olemuses tulenevat on kokkuleppe tekst sarnane paljude samalaadsete lepingutega, ei tulene veel, et tegemist oleks tüüptingimusega. Kohute ette ei ole toodud asjaolusid, et võlgnik oleks onud lepingu sõlmimisel nõrgemas positsioonis. Seetõttu ei ole tegemist tüüptingimusega.
101.Kohus leiab, et tagatiskokkulepe ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult, vaid tegemist oli mõistliku tulevikku vaatava kokkuleppega tulevikus kulude säästmiseks ehk tagatiskokkulepe ei piiranud pantijat, vaid avardas tema võimalusi tulevikus täiendava kuluta täiendava laenulepingu sõlmimiseks, mis oli ja jäi tema kontrolli alla. Kostjate viidatud VÕS § 44 ei kohaldu ettevõtjate vahelisele lepingule. Säte sisaldab viidet VÕS § 42 lg-le 3, mis reguleerib tarbijaga sõlmitud lepingu tingimusi. Samuti ei kujuta tagatiskokkulepe endast sisult midagi sellist, mis oleks VÕS § 42 lg-s 3 sätestatud.
102.Kohus leiab, et kostjate väited, et võlgnik ei olnud arvestanud sellega, et xxx kinnistule seatud hüpoteegid peaksid tagama ka muid laenulepinguid, mida ei ole hüpoteegilepingus selgesõnaliselt nimetatud, on põhjendamatud. Tagatiskokkulepe räägib just vastupidist, pooled on tagatiskokkuleppe selle osa, mille kohaselt on tagatud ka konkreetselt numbriliselt nimetamata krediidilepingud, lausa eraldi alapunktina kokku leppinud. Pooled sõnastasid selle osa kokkuleppest lepingu punktis 7.1.2. ühemõttelise lausena „kõik hüpoteegipidaja nõuded Loft AB OÜ (registrikood 14483195) vastu, mis tulenevad Loft AB OÜ (registrikood 14483195) (võlgnik) ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ja muudatustest“. Seega kokkulepe ei tulene juhuslikust sõnast või sõnaühendist muu teksti sees, mida lepingupool oleks võinud vääriti mõista. Lepingu punkti 7.1.3. sõnastus kordab veel omakorda üle, et punktides 7.1.1. ja 7.1.2. on erinevad kokkulepped.
103.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90404-3 tulenevat hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi summas 8957,87 eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning tunnustada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust nr 90510-3 tulenevat hageja nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla summas 163 200 eurot ja intressi summas 8078,40 eurot pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses. Ülejäänud osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
104.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
105.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
106.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid siiski suurema osas, siis on TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 165 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja ja kostjate kanda ehk 87% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.
107.Eeltoodus tulenevalt kohus jätab hageja menetluskulud 43,5% ulatuses kostja 1 kanda ja 43,5% ulatuses kostja 2 kanda ning 13% ulatuses hageja kanda. Kohus jätab kostja 1 menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja 1 kanda ning kostja 2 menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja 1 kanda.
108.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
109.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühisatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga .
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.