Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

2-23-129980

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.Kohus rahuldab praegusel juhul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS-i vahel 22.11.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr x ja 16.07.2022 sõlmitud kokkuleppest selle muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit w. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 2084,69 eurot järelmaksuga. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2022-15.03.2024. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 33,64%, krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-ga 21. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet nõuetekohaselt ja selle kohta on esitatud piisavalt tõendeid. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023. kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 22.02.2023. saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 462,87 eurot. Hagiavalduse kohaselt on põhivõlg summas 1621,82 eurot. Kostjal on tasumata ka 15.11.2022-15.02.2023 osamaksete haldustasud 3,60 eurot (4 x 0,90). Inbank AS loovutas 27.02.2023 kostja vastase OÜ Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse

2-23-129980 rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus, intressimääraga 16,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata intressid 138,24 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 1621,82 euro, haldustasu 3,60 euro ja intressi 138,24 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulude osas summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 16,90% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 169,71 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 350 eurot ja kulust õigusabile summas 358 eurot (ilma käibemaksuta) 2 tunni eest (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kulude katteks. Vajadus riigilõivu kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses (350 eurot) on põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, ei saanud hageja esindajal kuluda menetluses toimingute tegemiseks kokku rohkem kui 1 tund. Kohtupraktika kohaselt võib lihtsamate vaidluste puhul pidada põhjendatuks juristist esindaja tunnihinda 100 eurot. Kuna praegusel juhul ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, tuleb vähendada hageja esindaja tunnihinda 169-lt eurolt 100-le eurole. Eeltoodut arvestades on hageja õigusabikulud põhjendatud 100 euro ulatuses (=1 tund x 100 eurot). TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes tuleb kostjalt hageja kasuks

2-23-129980 välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses kuluna 20 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 470 eurot (=350 eurot riigilõiv + 100 eurot õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.