Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 09.11.2023, Tallinn 2-23-11955 Baltic CH OÜ hagi Trustus OÜ vastu võlgnevuse nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Hageja: Baltic CH OÜ (registrikood 11162757; asukoht Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Kostja: Trustus OÜ (registrikood 16553055; asukoht Paelille tee 6-2, Lubja küla; Viimsi vald, 74010 Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: [email protected]). 09.11.2023 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kostja lepinguline esindaja Erki Casar
2-23-11955 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-11955 on Baltic CH OÜ hagi Trustus OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Kohus määras asjas kohtuistungi, mis toimus 09.11.2023. Pooled sõlmisid istungil kompromissi ning esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ja TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lepivad TsMS § 661 lg 4 alusel kokku ja taotlevad kohtult, et kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega ühe 1 päevani arvates määruse kättetoimetamisest alates. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkuleppe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Hageja taotleb poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et 09.11.2023 kohtuistungil sõlmitud ja kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-23-11955 Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 2.2 kokku, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1400 eurot ja esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 700 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele hageja arvelduskontole xxx. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.