Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-138137/46
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.11.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5090

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks 09.11.2023, Tallinn, tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-138137 Tsiviilasi Tsiviilasjas hind

A. K. hagi OÜ Reassess ja A. Õ. ́i vastu võla, kulude, viivise nõudes A. Õ. ́i vastuhagi A. K. ja D. F. vastu kahju hüvitamiseks Hagi hind 1953 eurot Vastuhagi hind 1630 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. K. (xxxx, xxxx, E-post: xxxx) Esindaja Ervin Nurmela, e-post: [email protected] Kostja 1: Reassess OÜ (12540307, Sombre tee 11, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, 76907, e-post: xxxx), esindaja juhatuse liige A. Õ. Kostja 2: A. Õ. (xxxx elukoht xxxx) e-post: xxxx Vastuhageja: A. Õ. (xxxx elukoht xxxx) e-post: xxxx Vastukostjad:

1.A. K. (xxxx, xxxx)

2.D. F. (xxxx, xxxx, E-post: xxxx Vastukostjate esindaja: Ervin Nurmela

Menetluse liik

Lihtmenetlus, korraldav istung 24.05.2023, Tallinn, osalesid Ervin Nurmela ja A. Õ.

RESOLUTSIOON

I A. K. hagi rahuldada osaliselt järgmiselt:

1.Rahuldada A. K. hagi OÜ Reassess vastu ja mõista Reassess OÜ-lt välja A. K. kasuks 1500 € ning viivist 326,25 € ja alates 10.11.2023 viivist 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni.

2.Jätta rahuldamata A. K. hagi A. Õ. ́i vastu 1500 euro väljamõistmiseks ja viivise väljamõistmiseks võlalt 0,05% päevas otsuse aja tegemise seisuga kindlas summas ja sealt edasi 0,05% päevas võlalt kuni võla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hageja sõlmis 07.07.2021 üürilepingu Xxxx eluruumi üürimiseks Üürilepingus on märgitud üürileandja/ Agent Reassess OÜ / A. Õ.. Üürilepingu on allkirjastanud hageja ja A. Õ.. Hageja maksis tagatisraha A. Õ. kontole 1950 eurot. Üürileping lõppes, ruumid on tagastatud üürileandjale. Üürileandjaks on OÜ Reassess. Hageja ning üürileandja esindaja A. Õ. sõlmisid eluruumi tagastamise akti 27.07.22, milles fikseerisid puudused: - katuseaken (ülemise magamistoa, sunnaga tänavale) oli jäetud lahti vihma ajal, mille tulemusena tekkis värvimuutus ja osades kohtades kipsikrohvi koorumine - esimene värav ei sulgu korralikult, lund ei eemaldatud õigeaegselt ning see blokeeris laagri töö reelingul. Oma kirjas Reasess OÜ-le (äriregistri e-post: [email protected]) 30.08.22 kl 11.32, märkis hageja, millal tulnuks esitada kahjunõuded, ja lisas, et kahjunõudeid ei saa tagatisrahast maha arvata ning palus tagastada tagatisraha 1950 eurot 31.08.22. 30.08.22 saatis A. Õ. nimekirja puudustest ja märkis, et kahju ületab tagatisraha. Veelkord saadeti nõudekiri 01.09.22. Kostjad sellele ei vastanud. Veekord saatis hageja oma esindaja kaudu kirja 06.09.22. Lepingu säte 2-nädalasest puudustest teavitamisest ei ole kooskõlas VÕS § 275. Isegi kui tingimus kehtiks, siis pole teavitatud üürnikku puudustest pärast üleandmise akti koostamist ka selle aja jooksul (välja arvatud need puudused, mis akti on märgitud). Teavitus 30.08.22 on tehtud hilinenult. Lepingu p 4 järgi tuleb tagastada tagatisraha 1 kuu jooksul lepingu lõppemisest, nõudeid pole esitatud, tagatisraha pole 27.08.22 tagastatud. Hageja on nõus nende kahjudega, mis on akti märgitud ja kuludega 450 € (250+200). 30.08.22 kirjas soovis tagasi saada 1500 eurot. Agent A. Õ. vastutab solidaarselt OÜ-ga Reassess tagatisraha tagastamise eest. Tagatisraha ja muud maksed on makstud A. Õ. ́i kontole. Tagatisraha tuli tagastada 1 kuu jooksul eseme tagastamisest 27.08.2022, seega on kostjad viivituses alates 28.08.22. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetles avalduse, millega kandis kulusid 108 eurot (esindaja tasu) ja nõue on suunatud ka selle 108 € saamiseks ning sellelt viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 II lause alusel alates 07.10.2022 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnev päev). Kuna kostjad tagatisraha ei tagasta, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tagatisraha 1500 eurot ning viivist sellelt võlalt 0,05% päevas alates 28.08.22 otsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja edasi 0,05% päevas võlalt kuni selle võla tasumiseni. Lisaks palub välja mõista kostjatelt solidaarselt maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 108 € ja sellelt viivist VÕS

VÕS § 8 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1, p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 113, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi võib varalina kahju olla otsene varaline kahju, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 I lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 I lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 308 lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.

VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada, lg 2 sätestab, et kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. VÕS § 275 kohaselt eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 670 lg 1 järgi kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel, lg 3 kohaselt tekib solidaarkohustus samuti siis, kui kohustus on jagamatu, lg 4 kohaselt siis, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. B A. Õ. väitis, et üürileandja on A. Õ., mitte Reassess OÜ, viimane on agent (29.01.23, dtl 127). Reassess OÜ väitis, et tema pole üürilepingu pool (30.01.23, dtl 175). Vaidlus puudus selles, et üüritud asi kuulub A. Õ.ile ehk ei kuulu kummalegi kostjale. Hageja on esitanud kohtule üürilepingu (dtl 34, 65), millest nähtuvalt on sellel märgitud järgmine „üürileandja/agent“ ja vastava järgi on märgitud „ Reasess OÜ/A. Õ.“. Lepingu lõpuosas ehk kohas, kus asuvad poolte andmed, on märgitud „üürileandja esindaja“ (dtl 39,70). Lepingule on üürileandja poolt alla kirjutanud A. Õ. ja üürnikuna A. K.. Eluruumide tagastamise aktist 27.07.22 (dtl 72) nähtub, et sellele on alla kirjutanud A. Õ. Reasess OÜ esindajana (dtl 43, 72). Hageja peab üürileandjaks OÜ-d Reassess. OÜ Reassess seaduslik esindaja on A. Õ. (äriregistri andmed, dtl 92). Lepingu p 3 kohaselt tuleb üür, kommunaalkulud ja tagatisraha maksta A. Õ.i kontole, sinna tuleb maksta ka vahendustasu (lepingu p 3 lõige 3). VÕS § 76 lg 1, 2, 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele, ja see loetakse täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja on esitanud väljavõtte oma pangakontost, millest nähtuvalt tasus ta lepingust tulenevaid makseid, sh tagatisraha A. Õ. kontole. Üürilepingu p 3 järgi on A. Õ. kohtu hinnangul VÕS § 73 lg 3 mõttes täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isik, vastasel korral, kui Reassess OÜ oleks agent VÕS § 670 lg 1 järgi, mitte üürileandja, ei oleks vajadust märkida lepingu p -3 nimetatud maksete vastuvõtmise isikuks A. Õ. ́i.

31.07.22.Hageja on tõendanud kohtule esitatud aktiga 27.07.2022, et tegelikult on üüritud ese antud üürilendajale üle 27.07.22 (dtl 43, 72, 128 ). Sama akti on esitanud ka A. Õ. (dtl 128, 143). Sellega on hageja tõendatud, et asja tagastamise ajal olid üüritud esemel järgmised puudused: katuseaknal olid värvimuutus ja osades kohtades koorus kipsikrohv, esimene värav ei sulgunud korralikult, mis oli tingitud sellest, et lund ei eemaldatud õigeaegselt ning see blokeeris laagri töö reelingul. Kuna hageja oli nõus üürileandja 30.08.22 nõudega nende puuduste kõrvaldamise kuludega 450 €, siis on tõendatud, et üüritud esemel tekkinud puudused on kahjuks VÕS § 127 lg 1, 3, 128 lg 2, 3, § 334 lg 2 järgi, mille üürnik peab hüvitama. Hageja on nõus hüvitama selle kahju tagatisraha arvelt 450 €. Seda osa tagatisrahast ei pea üürileandja tagastama. Seega on ülejäänud tagatisraha suuruseks 1500 eurot. Üürilepingu punkt 13 sätestab, et pärast üürniku eluruumist väljakolimist teavitab üürileandja üürnikku hiljemalt mõistliku aja jooksul, st mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul eluruumis esinevatest puudustest, mida lepingu lõpetamisel ei tuvastatud. Puudused kõrvaldatakse tagatisraha arvelt. Kohus leiab, et märgitud lepingu tingimus ei ole tühine VÕS § 275 järgi, kuna tingimus sätestab 2-nädalase tähtaja üürileandjale selleks, et teatada asja puudustest ja mis on kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 336 lg 2 tuleneva eesmärgiga. Nii on võimalik üürileandjal leida üles sellised puudused, mida ei saa avastada tavalise ülevaatuse käigus üüritud eseme tagastamise hetkel ja millega antakse kohtu hinnangul mõistlik aega puuduste avastamiseks, nendest teatamiseks ja võimaliku kahjunõude esitamiseks üürnikule. Hageja poolne käsitlus lepingu tingimuse tühisusest ei ole kooskõlas VÕS § 336 lg 2 tuleneva üürileandja õigustega maksma panna nõudeid mõistliku aja jooksul (milleks on lepingus 2 nädalat) üürniku vastu. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast 30.08.22 (lisa 6, dtl 47) nähtuvalt on hagejat teavitatud nendest puudustest ja kaasnevatest kuludest, mis on seotud üleandmisaktis märgitud puudustega kokku 450 €. Hageja on nende kulude kandmisega nõus ja need on arvestanud maha tagatisrahast. Lisaks on hagejat 30.08.22 teavitatud järgmistest üüritud asja puudustest ja nõuetest: • • • •

27.07.22.Seega pidi üürileandja oma VÕS § 336 lg 1, 2 ja lepingu p 13 tulenevad kohustused täitma asja tagastamise ajal ja nende puuduste osas, mida ei saanud avastada tavapärase ülevaatuse käigus 27.07.22, tegema seda vähemalt 2 nädala jooksul. Üürileandja ei teinud seda 2 nädala jooksul asja üleandmisest talle. Kohus märgib, et mingeid tõendeid, et tegelikult tagastati eluruum hoopis hiljem kui 27.07.22 (ruumide üleandmise akt), ei ole. Seega on üürileandja 30.08.22 ekirjas märgitud võimalikud eluruumi puudused, mille tõttu ei nõustu üürileandja tagastama tagatisraha, esitatud pärast lepingu p-s 13 ja VÕS § 336 lg 1, 2 nimetatud tähtaega ja on tehtud hilinemisega. VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Märgitu tähendab nõude esitamist 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, mis ei ole seotud asja tagastamise ajaga, kuid märgitu ei tähenda seda, et asja tagastamise aeg ei võiks kokku langeda lepingu lõppemise ajaga või erineda sellest. Pooled on käesoleval juhul kokku leppinud lepingu p-s 4, et tagatisraha tuleb tagastada 1 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist tingimusel, et üürnik on täitnud kõik lepingust tulenvad rahalised kohustused. Käesolevas vaidluses ei oma aga lepingu lõppemise aeg tähendust. Nimelt. Kooskõlas VÕS § 336 lg 1, 2 siis, kui üürileandja ei teata viivitamatult puudustest, kaotab ta õiguse nendele puudustele tugineda. Kui üürileandja kaotab õiguse nendele puudustele tugineda, ei saa ta esitada ka nõuet vastavate puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 334 lg 1 järgi üürniku vastu või keelduda VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi oma kohustuse täitmisest ja jätta tagatisraha VÕS § 308 lg 3 alusel üürnikule tagastamata ja jätta seda endale. Üürileandja on praegusel juhul just keeldunud tagatisraha 1500 euro ulatuses tagastamast, kuid kohtu hinnangul ei ole see lubatav. 30.08.22 avalduses ei ole tehtud tegelikult tasaarvestuse avaldust VÕS § 197, § 198 järgi ning A. Õ. ei saa seda teha, kuna ta ei ole üürileandja, mistõttu vastuses ja vastuhagis märgitud tasaarvestuse

vastuväide ei lõpeta hageja nõuet VÕS § 197 lg 2 järgi. Lisaks ei ole see lubatav § 197 g 4 järgi (tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, hageja on need põhjendatud väited esitanud). Kohus tuvastas, et üürileandja teavitas asja uutest puudusetest 30.08.22 ehk hilinemisega pärast asja üleandmist (22.07.22), mistõttu on ta kaotanud õiguse VÕS § 336 lg 2 järgi tugineda uutele puudustele, välja arvatud üüritud asja tagastamise aktis märgitud puudustele (väärtuses 450 €). Seega ei oma vaidluses tähendust see, millal üürileping lõppes. Eeltoodu tõttu ei saa üürileandja keelduda hagejale tagastamast tagatisraha ning üürileandja on tagatisraha tagastamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. A. K.i tagatisraha nõue üürileandja vastu on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 308 lg 3, VÕS § 76 lg 1, 2 järgi, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi. Reassess OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista 1500 eurot. VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka Reassess OÜ-lt võlgnevuselt viivist lepingu p -s 6 kokkulepitud määras ehk 0,05% päevas, kuna viimane on kohustuse täitmisega viivituses ehk kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes. Lepingu p 4 järgi tuleb tagatisraha tagastada 1 kuu jooksul lepingu lõppemisest, märgitud tähtaja lühendamine on lubatav VÕS § 76 lg 1, 2 järgi erinevalt § 308 lg 3 sätestatust, kuna ei riku üürniku õigusi. Kohus tuvastas, et kokkulepe järgi oli lepingu lõpetamise aeg 31.07.22, kuigi ruumid vabastati 22.07.22 (need ajad ei pea kokku langema). Seega pidi OÜ Reassess tagastama tagatisraha 1500 € 31.08.22. Kuna ta seda ei teinud, siis on ta kohustuse rikkumises ehk viivituses VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda viivist alates 01.09.2022 (mitte 28.08.22, nagu nõuab hageja) 0,05% päevas, mis on otsuse aja seisuga 326,25 €. Lisaks saab ta nõuda viivist TsMS § 367, § 101 lg 1 p 6, § 76 lg 1, 2, järgi ka edaspidi alates 10.11.2023 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Hageja palus välja mõista tagatisraha ja sellelt viivise solidaarselt üürileandjaga ka A. Õ.ilt ja leidis, et viimane vastutab agendilepingu alusel hageja ees tagatisraha tagastamise eest solidaarselt üürileandjaga. Kohus tuvastas, et üürileping oli agendi ehk A. Õ.i vahendusel sõlmitud hageja ja üürileandjast OÜ Reassess vahel. Lepingust tulenevad kohustused on täitmiseks lepingu pooltele VÕS § 8 lg 2. VÕS § 670 lg 1, 8 lg 2 alusel tekivad õigused kohustused agendi ja käsundiandja (Reassess OÜ ja A. Õ.) vahel. Asjaolu, et agent ehk A. Õ. oli vaidlusaluse üürilepingu p 3 tähenduses isik, kes oli VÕS § 76 lg 3 mõttes õigustatud vastu võtma üürniku poolsete kohustuse täitmist, ei võimalda hagejal nõuda A. Õ.ilt üürilepingu järgse üürileandja kohustuse täitmise kohustust ehk tagatise tagastamist. Tagatise tagastamise kohustus on VÕS § 76 lg 1, 2, VÕS § 308 lg 3, 8 lg 2 järgi üürileandjal mitte agendil, sest agendil ei teki üürilepingust tulenevat tagatisraha tagastamise kohustust. Asjaolu, et käsundiandja andis agendile A. Õ.ile VÕS § 676 lg 3 järgi õiguse võtta vastu agendi vahendatud või sõlmitud lepingutest (antud juhul üürilepingust hageja ja OÜ Reassess vahel) rahalisi makseid (üürilepingu p 3, VÕS § 76 lg 3 – täitmise vastuvõtmise õigustatud isik hageja suhtes), ei võimalda järeldada, et tal oleks hageja ees solidaarkohustus koos üürileandjaga tagatisraha tagastamisel, kuivõrd sellist kohustust ei tulene ei üürilepingust, seadusest ega ka agendilepingust VÕS § 65 lg 1-4 järgi. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda A. Õ.ilt tagatisraha tagastamist 1500 € VÕS § 308 lg 3, § 65, § 76 lg 1, 2 järgi. Kui A. Õ. seda ei tagasta, siis ei ole tegemist ka tema poolt kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi. Nii ei saa hageja nõuda A. Õ.ilt ka VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 308 lg 3, §

65 lg 1-4, lepingu p 13 järgi tagatisraha tagastamist 1500 eurot ega viivist 0,05% päevas otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni võla tasumiseni. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kandnud maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulusid õigusabi saamiseks 45 minuti eest tunnitasu määraga 120 €, kokku 108 € (käibemaksuga). Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjatelt ka solidaarselt maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulusid 108 € ja viivist VÕS § 113.1 lg 1 alusel. Hageja selline seisukoht ei ole õige. Maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulu 108 € õigusabi eest, mida on hageja väidetavalt kandnud, on eraldi menetluskulu TsMS § 144 p 7 ja § 484.2, § 172 lg 9 järgi. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484.2 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa hageja nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulusid 108 € haginõudena ja viivist sellelt kuivõrd tegemist on menetluskuluga, mille hüvitamist reguleerivad ülaltoodud sätted. Nii jääb rahuldamata hageja nõue kostjate vastu 108 € ja sellelt viivise saamiseks alates maksekäsu avalduse esitamise järgnevast päevast 07.10.2022 , sh otsuse tegemise aja seisuga kindlas summas ja sealt edasi protsendina. Hagejal on õigus esitada selles osas menetluskulude taotlus, arvestades eelviidatud menetlusseadustikus sätestatut. C A. Õ. esitas A. K. ja D. F. vastu kahju hüvitamise nõude väidetava üürileandjana. Kuna kohus tuvastas, et üürileandjaks on Reassess OÜ mitte A. Õ. ja kuna üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad lepingu pooltele VÕS § 8 lg 2, § 271 järgi, siis ei ole A. Õ. isikuks, kellele on üürileandja õigused nõuda A. K. ja D. F.lt üürilepingu eseme kahjustamisest tingitud kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 1, 2, § 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 334 lg 1, 2 järgi. Seetõttu ei hinda kohus ka poolte vastuhagi väiteid, vastuväiteid, sh nõude aegumise väited ja vastuväiteid VÕS § 338 lg 2 järgi, samuti A. Õ.i poolt esitatud tõendeid (dtl 156, 162, 281, 288/inventuuri aktid/ akt 15.07.2021, dtl 340 -348, fotod 354, 356 -357.). A. Õ.i vastuhagi A. K. ja D. F. vastu kahju hüvitamiseks 1630 € jääb rahuldamata. Kohus märgib vaid selguse huvides seda, et A. Õ. esitas 26.01.2023 (dtl 127) kohtule hagi, mis oli tegelikult vastuhagi, mida ta hiljem ehk 30.01.2023 puuduste korras täpsustas (dtl 202).