Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.K. (hageja) esitas 27. augustil 2019 hagi M.U. (kostja) vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa E.K. 27. aprillil 2019. Pärimismenetluse käigus selgus, et E.K. tegi 5. veebruaril 2019 koduse testamendi, millega nimetas kogu temale kuuluva vara pärijaks kostja. Meditsiinidokumentide pinnalt esines põhjendatud kahtlus, et E.K. võis testamendi tegemise ajal olla piiratud teovõimega. E.K. oli 25. augustil 2016 ägedaloomuline ajuinfarkt, millega kaasnes ägeda algusega vaskulaarne dementsus. Insultide tagajärjel olid E.K. mälu- ja mõtlemistegevuse häired, ta ei olnud juba esimese insuldi järgselt võimeline õigesti hindama tehingute sisu, tagajärgi ega seda, kuidas tehingud mõjutavad tema huve. E.K. oli abitu ja kergest mõjutatav, testament koostati olukorda kuritarvitades. Testament on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 10 lg 1 või § 13 lg 1 kohaselt. E.K. kuulus X kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr XXXXXXX (kinnisasi). Kinnisasja omandas kostja kui koduse testamendi järgne pärija. Testamendi tühisuse tuvastamise korral muutub kinnistusraamatu kanne valeks ning see tuleb muuta hageja kui seadusjärgse pärija kasuks. Hageja palus asendada kostja nõusoleku omanikukande muutmiseks kohtuotsusega. Kui omandi üleandmine hagejale ei ole võimalik, palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise, mis vastab kinnisasja harilikule väärtusele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus menetluskulud jätta hageja kanda.
E.K. oli otsusevõimeline ja ta avaldas korduvalt oma soovi testamenti teha, mida kinnitavad mitu kodust testamenti. Testamentide koostamisega seonduvaid asjaolusid teavad kinnitada juuresviibinud tunnistajad. Ei ole alust arvata, et E.K. ei saanud aru, millele ta alla kirjutab. Tal esines küll tervisehädasid, ent mõistus oli korras. Ka meditsiinidokumentidest nähtus, et E.K.iga ei olnud võimalik selget sõnalist kontakti saada alles alates 25. aprillist 2019, s.o kaks päeva enne surma. Enne seda oli ta suuteline rääkima ja oma seisukohti ning selgitusi avaldama. E.K. ja kostja olid elukaaslased 15 aastat. Hageja ei käinud isa vaatamas, harvadel kordadel külastas teda korraga 5–10 minutit. Tegelikku isa seisundit hageja ei teadnud. E.K. ei olnud piiratud teovõimega TsÜS § 10 lg 1 tähenduses. Isiku teovõimet saab piirata üksnes kohus, kuid seda polnud tehtud.
3.Tartu Maakohus jättis 26. jaanuari 2021. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli E.K. 5. veebruaril 2019 koduse testamendi tegemise ajal teo- ja testeerimisvõimeline ning testamendi kehtivuses polnud kahtlusi. Seda ei lükka ümber postuumse ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis avaldatud eksperdi arvamus, mille kohaselt oli E.K. testamendi koostamise ajal püsiv kognitiivsete võimete defitsiit, mis ei võimaldanud tal tehingu tegemise hetkel aru saada selle tagajärgedest. Põhjendamatu on kahtlus E.K. allkirja võltsimisest testamendil. Testamendi omakäelist allkirjastamist tõendavad tunnistajate ütlused ja käekirjaekspertiis ei lükka seda ümber.
4.Tartu Ringkonnakohtus tühistas 27. mai 2021. a otsusega maakohtu otsuse ja tuvastas, et E.K. ei teinud 5. veebruaril 2019. a kodust testamenti. Sama otsusega saatis ringkonnakohus tsiviilasja hageja nõudes kinnistusraamatu kande muutmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus rahuldas 6. detsembri 2022. a otsusega hagi ning kohustas kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks ning asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esitatud menetluse peatamise taotlus põhjendatud. Kostja taotles menetluse peatamist seoses teise menetlusega tsiviilasjas nr 2-22-13775, kuid see tsiviilasi ei ole menetlusse võetud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatusse on kinnisasja omanikuna kantud kostja. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 27. mai 2021 kohtuotsusega, et E.K. ei ole teinud 5. veebruaril 2019 kodust testamenti. Kuna E.K. ei teinud testamenti, toimub tema vara pärimine seadusjärgses korras. E.K. seadusjärgseteks pärijateks on tema kaks tütart, so hageja ja M.M.. Hageja ja M.M. sõlmisid
31.jaanuaril 2022. a pärandvara ühisuse osa müügilepingu, millega hageja omandas M.M. kuulunud osa pärandvara ühisusest. Müügilepingu sõlmimise järel on hageja E.K. ainus pärija. Kostjal on kohustus teha tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks, sest kostja ei ole E.K. pärijaks ja kostjalt puudub muu õigus kinnisasjale. Hageja on E.K. seadusjärgne pärija,
seega ka kinnisasja omanik. Kostja ei ole hageja nõutavaid tahteavaldusi andnud, kuigi tal on selleks kohustus. Ükski kostja väide ei välista hagi rahuldamist. Seega kostjat tuleb kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja tema nõusolek tuleb asendada vastavalt TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatule kohtuotsusega. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 10. veebruaril 2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta maakohtu määrata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti lahendanud kostja menetluse peatamise taotluse alles kohtuotsuses. Menetluse peatamine võib mõjutada oluliselt menetluse käiku ja selline taotlus tuleks lahendada enne kohtuotsuse tegemist. Samuti ei ole maakohus menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud. Maakohus on selgitanud üksnes seda, et tsiviilasja nr 2-22-13775 ei ole veel menetlusse võetud.
7.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja hinnangul on apellatsioonkaebuses tuginetud üksnes sellele, et maakohus on lahendanud menetluse peatamise taotluse kohtuotsuses. See ei ole maakohtu otsuse tähistamise alus. Kostja ei väida, et maakohus oleks lahendanud valesti vaidluse sisuks olnud kinnisasja omandi üleandmise küsimuse. Sealjuures ei väida ta, et maakohus oleks eksinud materiaalõiguse vastu või teinud tõenditest valed järeldused. Menetluse peatamine ei oleks ka teoreetiliselt õigustatud, sest kostja esitatud hagi ei mõjuta käesoleva tsiviilasja lahendamist, kuivõrd kostja rahaline nõue ei saa sõltumata tulemusest mõjutada kinnistu omandiõiguse üle käivat vaidlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustliku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6.
10.Vastusena apellatsioonkaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et menetluse peatamise taotluse lahendamine kohtuotsuses ei ole menetlusõiguse normi rikkumine, mis võiks tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamise. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kui kostja taotlus menetluse
peatamiseks teise menetluse tõttu oli otsuse tegemise ajaks lahendamata, tuligi see otsuses lahendada. Põhjendamatu on ka kostja etteheide maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele seoses taotluse rahuldamata jätmisega. Maakohus segitas, et taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest tsiviilasja nr 2-22-13775 ei ole menetlusse võetud. Õiguskirjanduse kohaselt on menetluse peatamise eeldus teise menetluse tõttu see, et teine menetlus peab olema juba alanud (st hagi või hagita menetluse algatamise avaldus peab olema menetlusse võetud) (TsMS kommenteeritud vlj II, Kõve jt, § 356 kommentaar 3.1.2.b)). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-13775 jäetud kostja hagi 26. jaanuari 2023. a määrusega menetlusse võtmata. Menetluse peatamiseks on alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (RKTKm 3-2-1-22-15, p 12). Menetluse peatamiseks ei ole põhjust, kui samade asjaolude või õigussuhete ringiga seoses toimub korraga mitu menetlust, kuid ühes asjas tehtav lahend ei saa mõjutada teise asja lahendamist. Tsiviilasjas nr 2-22-13775 nõudis kostja hagejalt seltsingusuhte tuvastamist ja rahalise panuse väljamõistmist. Selles asjas tehtav lahend ei oleks saanud sõltumata tulemusest mõjutada käesoleva tsiviilasja lahendamist, mille esemeks pärast ringkonnakohtu 27. mai 2021. a otsust on kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmise kohustamine ja selle tahteavalduse asendamine.
11.Hageja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest TsMS § 643 lg 1 ei võimalda jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselt rahuldada (TsMS § 637 lg 1 p 6). TsMS § 637 lg 1 p 6 ei ole erinevalt nt TsMS § 637 lg 1 p-st 2 kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise absoluutne alus, vaid see annab võimaluse menetlusökonoomia eesmärgil jätta menetlusse võtmata ilmselt perspektiivitu kaebuse.
12.Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Indrek Parrest
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.