Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
08. november 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-7339
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi X’i ja Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: PlusPlus Capital aktsiaselts (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, Tallinn); hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx); kostja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); kostja II: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx).
2-23-7339
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-23-7339 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi X’i ja Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes. 04.10.2023 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks, tulenevalt asjaolust, et menetlusosalised on saavutanud omavahelise kohtuvälise kokkuleppe. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus PlusPlus Capital AS hagis X’i ja Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Hagi tagamise tühistamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 01.06.2023 rahuldas kohus PlusPlus Capital AS-i taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamiseks kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx Y’le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule (asukohaga xxx) eelmärge kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise hagi nõude tagamiseks ning lisaks ka märkus: „AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) on esitanud X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu hagi pärandvara ühisuse jagamise ja üleandmise lepingu, kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasi võitmiseks täitemenetluses“.
2-23-7339 04.10.2023 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks, tulenevalt asjaolust, et menetlusosalised on saavutanud omavahelise kohtuvälise kokkuleppe. Hageja palub kohtul tagastada hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool tasutud riigilõivust s.o. 420 eurot ja kanda see PlusPlus Capital AS-i kontole XXXXXXXXXXXX Swedbank viitenumbriga xxxxxxx. Lisaks palub hageja kohtul tühistada hagi tagamine ja kustutada hagi tagamiseks tehtud märge ja õigusvaidluse märkus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tühistada tuleb Harju Maakohtu 01.06.2023 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx Y’le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule (asukohaga xxx) eelmärge kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise hagi nõude tagamiseks ning lisaks ka märkus: „AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) on esitanud X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu hagi pärandvara ühisuse jagamise ja üleandmise lepingu, kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasi võitmiseks täitemenetluses“. Menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Arvestades, et poolte kohtuväline kokkulepe hõlmab ka hageja menetluskulud ja hageja ei nõua menetluskulude kindlaksmääramist kohtult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda menetluskulusid kindlaksmääramata. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
2-23-7339 Hageja palub kohtul tagastada hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool tasutud riigilõivust s.o. 420 eurot ja kanda see PlusPlus Capital AS-i kontole XXXXXXXXXXXX, Swedbank viitenumbriga xxxxxxx. Hageja on hagiavalduse esitamisel 18.05.2023 tasunud riigilõivu summas 840 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 840 eurost pool, s.o 420 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt hageja soovile PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank, viitenumberiga xxxxxxx.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.