2-21-17529/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Viru Maakohtu 16.12.2021 määrusega kuulutati välja M. H. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud. 13.02.2023 määrusega kohus kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja. 26.10.2023 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande M. H. pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.2023. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada M. H. pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning määrata halduri tasuks 1 914.00 eurot. Haldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Esemeline pankrotivara puudus. Võlgniku sissetulekust on arvatud pankrotivara hulka 17 015.03 eurot. Pankrotivara on hoiustatud võlgniku Xxxx AS arvelduskontol. Pankrotivara jääk seisuga 26.10.2023 on 1 914.00 eurot Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei ole pankrotivarast makstud. Ajutise halduri tasu on makstud riigi vahenditest 584.00 eurot (12.10.2023). Pankrotivarast on tasutud ajutise halduri tasu summas 686.50 eurot (26.10.2023). Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Välja on makstud jaotised võlausaldajatele summas 14 414.53 eurot. Pankroti väljakuulutamise määramise määrusega on kinnitatud ajutise halduri tasu summas 1 270.50 eurot (sh riigilt 584.00 eurot). Kohtu poolt kinnitamata kulud ja massikohustused puuduvad. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad. II rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Võlgnik on esitanud 29.04.2022 kompromissettepaneku, mida pankrotihaldur on suuremate nõuetega võlausaldajatele tutvustanud ning kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku 14.06.2022 ja uuesti 12.07.2022. Kuna koosolekutel puudus kompromissi otsustamiseks vajalik kvoorum (2/3 kõigi võlausaldajate nõuete summast), siis haldur kompromissi hääletusele panna ei saanud, kompromissotsust teha ei saanud. Pankrotihaldur tuvastas menetluses teoreetilise vara tagasivõitmise võimaluse. Võlgnik sai enda emalt 28.11.2019 kingituseks kinnisasja xxxx. Kinnistule seati isiklik kasutusõigus võlgniku isa ja ema kasuks. Võlgnik kinkis 21.05.2020 selle kinnisaja tagasi enda emale ja isale. Kuna tegemist on kinkega seotud isikutele, võis võlgnik selle tehinguga kahjustada võlausaldajate huve. Samas oli halduri hinnangul tagasivõitmise hagi perspektiiv problemaatiline, kuna: a) kinnisasjale on pärast tagasikinget seatud hüpoteek Xxxx AS kasuks; b) võlgniku selgituse kohaselt, ei olnud tegelikult tegemist tagasi kinkimisega, vaid kinkelepingu tühistamisega. Notar olevat tehingut valesti kajastanud. Väide vaja kohtus selgeks vaielda; c) tagasivõitmise korral oleks kinnisasjale jäänud võlgniku isa ja ema kasuks isiklik kasutusõigus; d) tagasikinge tehti ajal, kui võlgnikul ei olnud ühtegi võlausaldajat, seega kas selle tehinguga sai kahjustada võlausaldajate huvisid. Haldur otsustas küsida võlausaldajate seisukohta ja kutsus tagasivõitmise küsimuse arutamiseks 30.08.2023 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolek ei andnud haldurile nõusolekut teha pankrotivara arvelt kulutusi sellise tagasivõitmise jaoks ning avaldas arvamust, et selline tagasivõitmise nõude esitamine ei ole mõistlik ja võlausaldajate huvides. Pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jääk võlgniku kontol Xxxx AS-is seisuga 26.10.2023 on 1 914.00 eurot. Prognoosi kohaselt kulub rahaliste vahendite jääk pankrotihalduri tasu tasumiseks. Pankrotihaldur on kutsunud 04.04.2023 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Koosolekul osalenud võlausaldajad asusid arvamusele, et pankrotihalduri poolt taotletav tasu ja tehtud kulud on mõistlikud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Koosolekul osalenud võlausaldajad otsustasid, et haldur esitab kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul kergekäeliselt võetud erinevad (kiir)laenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, hasartmängusõltuvus ning ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks on

pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul aastatel 2020-2021 seoses hasartmängude mängimise, võetud kohustuste, sissetulekute ebapiisavuse ning võimetusega tagasi maksta võetud kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub M. H. pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus halduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 ja § 661 lg 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Haldur palub endale tasu määrata 17,4 töötunni eest, arvestusega 1 tund 110.00 eurot, s.o kokku summas 1 914.00 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu tasus). Pankrotihaldur palub

määrata tasu tasumise büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Autente Menetlusteenused OÜ, arvelduskontole xxxx. OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksukohustuslane. 04.04.2023 võlausaldajate üldkoosolekul osalenud võlausaldajad asusid arvamusele, et pankrotihalduri poolt taotletav tasu ja tehtud kulud on mõistlikud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 1 914.00 eurot. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, OÜ Autente Menetlusteenused arvelduskontole. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlausaldajad ei esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise osas. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra.

võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.