3.Vabastada Sxxxxx Kxxxxx usaldusisiku kohustustest tema enda kohustustest vabastamise menetluses. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Sxxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 15.09.2015 määrusega välja Sxxxxx Kxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 27.06.2016 määrusega (jõustus 14.07.2016) lõpetati Sxxxxx Kxxxxxx pankrotimenetlus raugemisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. SxxxxxxKxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt vangistuses viibides kehtis Sxxxxx Kxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, pärast vangistusest vabanemist pankrotiseadus (PankrS) ja täitemenetluse seadustik (TMS). Võlgnik kohustus esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.01.2017, järgnev 01.07.2017 jne. Kord aastas, 10.06, tuli teha väljamakseid võlausaldajatele. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 38 760,61 eurot.
2.06.04.2022 pikendas kohus Sxxxxx Kxxxxxx õhustustest vabastamise menetlust kuni 17.07.2023.
3.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 02.01.2017, 30.06.2017, 31.12.2017, 08.04.2028, 11.07.2018, 31.01.2019, 10.07.2019, 10.01.2020, 10.06.2020, 10.01.2021, 09.07.2021, 12.01.2022, 13.06.2022, 30.01.2023 ja 03.07.2023. Kohtule esitatud aruannete kohaselt vabanes võlgnik vanglast 29.11.2016 ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Võlgnik võttis end arvele töötuna alates 30.11.2026, samuti esitas kohe avalduse töövõime hindamiseks ning võlgnikule määrati töövõimetoetus (end töövõimetuspension). Aruannete ning töötamise registri kohaselt on 2/6
2-17-7515
võlgnik olnud hõivatud tööga järgnevalt: 19.06.2017 – 19.11.2027 Selver AS, 20.11.2017 – 05.02.2018 SA xxxxx Haigla, alates 12.10.2022 AS xxxx Eesti. 06.02.2018 kuni november 2021 oli võlgnik töötuna arvel. 2021. aasta alguses oli lootust saada tööle Soome, kuid aasta hiljem see realiseerunud polnud. Põhjuseks tõi võlgnik bürokraatia ja Covid-19. Esitatud tõenditest nähtub, et olles töötu on võlgnik tegelenud aktiivselt töö otsimisega. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, töövõimetuspension ja töövõimetoetus, tuttavate/lähedaste abi/laenud, pensioni II samba väljamakse. Võlgnik on tegelenud Admiral Markets platvormil rahaga kauplemisega, kust on teeninud tulu. Võlgnik esitas 10.07.2018 kohtule taotluse väljamakse tähtaja pikendamiseks aasta võrra, kuna oli raha investeerinud börsiaktsiatesse, lootes sellega tasuda võlausaldajatele kiiremini suuremad summad. 16.08.2018 vastuses kohtule selgitas võlgnik, et on kaubelnud rahaga kokku summas 4000 eurot. 17.06.2020 kirjas selgitas võlgnik, et pole teinud võlausaldajatele lubatud väljamakseid, kuna investeeris antud raha, kuid investeeringud ei olnud edukad ning võlgnik kaotas raha. 12.01.2017 aruande täiendusest nähtus, et Riigi Tugiteenuste Keskus kandis 03.01.2017 võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks vanglas kogunenud raha summas 56,28 eurot edasi võlgniku arveldusarvele, juurde oli lisatud ka konto väljavõte, mis kinnitas antud summa ja natuke peale, täpsemalt 59,73 eurot, on võlausaldajatele välja makstud. Tegemist oli ainukese väljamaksega võlausaldajatele seitsme aasta jooksul. Seitsme aasta jooksul oli võlgniku väljamakse kohustus 15 937,75 eurot, millest siis oli välja makstud 59,73 eurot. Oma kõikides aruannetes tõi võlgnik välja eraldamisel kuuluvad summad ning samuti märke, et väljamaksed võlausaldajatele on tegemata.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 18.10.2023. Võlgnik istungile ei tulnud. 17.10.2023 saatis võlgnik kohtule kirja, milles teatas, et ei saa istungile ilmuda töö tõttu.
5.Kohus küsis 05.10.2023 kirjaga võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
5.1.Võlgniku kohustustest vabastamisega ei nõustunud ERA Liisingu Inkassoteenused AS, Placet Group OÜ, Eesti Inkasso OÜ, TCM Estonia OÜ, Maksu-ja Tolliamet.
5.2.Kohtutäitur Kaire Põlts ja Swedbank AS jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kaheks aastaks. Käesolevaks ajaks on see aeg möödunud.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3/6
2-17-7515
10.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Sxxxxx Kxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt vabanes võlgnik vanglast 29.11.2016 ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Võlgnik võttis end arvele töötuna alates 30.11.2016, samuti esitas kohe avalduse töövõime hindamiseks ning võlgnikule määrati töövõimetoetus (end töövõimetuspension). Aruannete ning töötamise registri kohaselt on võlgnik olnud hõivatud tööga järgnevalt: 19.06.2017 – 19.11.2017 Selver AS, 20.11.2017 – 05.02.2018 SA xxxxx Haigla, alates 12.10.2012 AS xxxx Eesti. 06.02.2018 kuni november 2021 oli võlgnik töötuna arvel. 2021. aasta alguses oli lootust saada tööle Soome, kuid aasta hiljem see realiseerunud polnud. Põhjuseks tõi võlgnik bürokraatia ja Covid-19. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on tööd teinud üksnes piiratud ajavahemikud suhteliselt ebastabiilselt, samas on pikema perioodi olnud kirjas tööotsijana, mõistliku selgitud selle kohta ei ole võlgnik esitanud. Töötukassas arvel olemist ei saa lugeda aktiivseks tööotsimiseks, teadaolevalt on soovi korral alati võimalk saada tööle lihttöödele kaubanduses, puhastusteeninduses, kullerina jmt madalalt tasutatus töödel. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa sisuliselt erialata võlgnik olla valiv tehtava töö vastuvõtmise osas.
12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid õigeaegselt. Aruandele on lisatud kõikide kontode väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
12.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, töövõimetuspension ja töövõimetoetus, tuttavate/lähedaste abi/laenud ja pensioni II samba väljamakse. Võlgnik on tegelenud Admiral Markets platvormil rahaga kauplemisega, kust on teeninud tulu. Võlgnik esitas 10.07.2018 kohtule taotluse väljamakse tähtaja pikendamiseks aasta võrra, kuna oli raha investeerinud börsiaktsiatesse, lootes sellega tasuda võlausaldajatele kiiremini suuremad summad. 16.08.2018 vastuses kohtule selgitas võlgnik, et on kaubelnud rahaga kokku summas 4000 eurot. 17.06.2020 kirjas selgitas
4/6
2-17-7515
võlgnik, et pole teinud võlausaldajatele lubatud väljamakseid, kuna investeeris antud raha, kuid investeeringud ei olnud edukad ning võlgnik kaotas raha. 12.01.2017 aruande täiendusest nähtus, et Riigi Tugiteenuste Keskus kandis 03.01.2017 võlausaldajate tunnustatud nõuete katteks vanglas kogunenud raha summas 56,28 eurot edasi võlgniku arveldusarvele, juurde oli lisatud ka konto väljavõte, mis kinnitas antud summa ja natuke peale, täpsemalt 59,73 eurot, on võlausaldajatele välja makstud. Tegemist oli ainukese väljamaksega võlausaldajatele seitsme aasta jooksul. Seitsme aasta jooksul oli võlgniku väljamakse kohustus 15 937,75 eurot. Oma kõikides aruannetes tõi võlgnik välja eraldamisel kuuluvad summad ning samuti märke, et väljamaksed võlausaldajatele on tegemata. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik antud kohustust rikkunud.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on olnud väga täpselt teadlik väljamakse kohustustest, kuid võlausaldajatele pole tehtud ühtegi väljamakset rahast, mida võlgnik on teeninud vabaduses olles. Ainuke väljamakse on tehtud rahast, mis kogunes vanglas viibides. Võlausaldajatele on välja maksmata 15 937,75 eurot.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud.
15.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Sxxxxx Kxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Sxxxxx Kxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Sxxxxx Kxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 5/6
2-17-7515
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Sxxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Sxxxxx Kxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Sxxxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.