lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-120713/11

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-120713/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-23-120713

Otsuse avalikult teatavaks 6. november 2023 Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. J. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

8317, 27 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (RK 14304235, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: S. R. , e-post: [email protected] Kostja: K. J. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kostja taotlus poolte vahel sõlmitud laenulepingu välja nõudmiseks rahuldamata. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda.
4.Välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt K. J. kasuks menetluskulud 420 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.03.2023 võlatunnistuse nr 286501 ning maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb hagejale 6893,62 eurot, millest on põhisumma 6208,15 eurot, viivis 108,22 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja intress 537,25 eurot ja lepingutasu 20 eurot. Kostja kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel 23.02.2023-23.03.2024. Kostjalt on tasunud 22.02.2023 ainult 614 eurot, mille tulemusel kostja kohustust ei täitnud. Kostjaga on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. See on selgelt kirjas võlatunnistuses. Kostja ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Hageja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, seega ei ole tegemist tarbijakrediidiga.
2.Kostja on allkirjastanud võlatunnistuse digitaalselt. Vastavalt võlatunnistuses sätestatule loetakse võlatunnistus sõlmituks kuupäeval, mil tasuti maksegraafiku lepingutasu ning nõustumus on antud lepingutasu maksmisega. Kostja on lepingutasu maksnud ning kinnitanud sellega soovi võlatunnistuse sõlmimiseks. Seega on kostja andnud kaudse tahteavalduse võlatunnistuse sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Selleks, et kostja saaks sõlmida hagejaga võlatunnistuse, peab kostja end inkassoettevõtte Julianus Inkasso OÜ iseteeninduskeskkonda www.self.julianus.ee esmalt/esiteks sisse logima, autentides end kas läbi pangalingi või IDkaardi vahendusel või Mobiil-ID vahendusel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6299,62 eurot, intressi 544,76 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 544,77 eurot ja edaspidi viivise alates 7.07.2023 kuni põhinõude (6208,15 eurot) täitmiseni 0,065% päevas.

II KOSTJA VASTUS

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavalduse lisa 1 võlatunnistus on allkirjastamata dokument PDF-formaadis. Kostja võttis hagejalt 2020 laenu 8000 eurot. Peaaegu kahe aasta jooksul (2021-2022) tegi kostja väljamaksed 4370 eurot. 2022 lõpus tekkisid kostjal makseraskused ja kostja ei saanud mitme kuu jooksul teha tagasimakseid. OÜ Julianus Inkasso pöördumised olid kostja jaoks väga pingelised ning kostja nõustus võlatunnistuse sõlmimisega. Kostja ei tutvunud võlatunnistuse tingimustega ning kostjal puuduvad ka vajalikud teadmised arusaamiseks. Võlatunnistuse allakirjutamise päeval, s.o 22.02.2023, maksis kostja OÜ-le Julianus Inkasso 894,02 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus. Tegemist on tarbijakrediidiga. Hageja on krediidiasutus. Suur osa võlatunnistuse tingimustest on tüüptingimused (VÕS § 35). Laenu põhiosas on ka kõrvalkohustused (intressid, viivised jt.) ja sellele ei tohi arvestada viiviseid (VÕS § 113 lg 6).

III KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Hageja nõude aluseks on võlatunnistus. Hageja esindaja väited on vastuolulised. Hagiavalduses on esindaja väitnud, et kostja allkirjastas võlatunnistuse digitaalselt ning järgnevalt väitnud, et kostja on tasudes maksegraafiku lepingutasu andnud kaudse tahteavalduse võlatunnistuse sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Võlatunnistuse järgi loetakse see sõlmituks lepingutasu maksmisega. Kostja väitel pole tõendatud mis dokumendi kostja allkirjastas. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on võlatunnistuse allkirjastanud, sh. digitaalselt. Hageja esindaja 04.09.2023 seisukohas

sisalduv kuvatõmmis ei tõenda tasu maksmist, ega dokumendi digitaalset allkirjastamist. Samuti pole aru saada kust see on tehtud.

5.Tuginedes hageja väitele, et Julianus Inkasso OÜ iseteeninduskeskkonda sisse logimiseks peab isik end autentima läbi pangalingi, ID-kaardi või Mobiil-ID, siis ei tõenda eeltoodu konkreetse makse teostamist ja võlatunnistuse või muude dokumentide digitaalselt allkirjastamist. Iseteeninduskeskkonda sisenemisest saab järeldada ainult nõustumust sinna sisenemisega ja selle kasutamisega. Samas pole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on keskkonda sisse loginud ja millisel viisil on kostja seda teinud. Hagile lisatud võlatunnistusest nähtub, et võlatunnistus on poolte poolt allkirjastamata. Asja materjalides olevas võlatunnistuse viimases lõigus on märgitud, et võlatunnistus loetakse sõlmituks kuupäeval, millal tasuti maksegraafiku lepingutasu nõustumus antud lepingutasu maksmisega.
6.Kohus leiab, et lisaks muule, on võlatunnistuses sisalduv sõnastus ebamäärane. Samas võib sellest järeldada, et võlatunnistus loetakse sõlmituks, kui tasuti lepingutasu maksegraafiku sõlmimiseks. Kohtu hinnangul on vähemalt küsitav see, et tasu maksmist maksegraafiku sõlmimiseks, saab üldse lugeda tahteavalduseks sõlmida mõni muu leping (antud juhul võlatunnistus). Maksegraafik võib olla käsitletav ka kompromissina VÕS § 578 lg 1 mõistes. Kostja ei ole väitnud, et võlatunnistus on tühine, kuid tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmist kui lepingu tühisuse alust peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 3-2-1-162-13 p 39).
7.VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lepingut, mis tuleb sõlmida kirjalikus vormis, ei saa sõlmida nii mõlema- kui ühepoolse kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõistes. Kuna võlatunnistus on poolte poolt allkirjastamata on see seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (RKTKo 3-2-1-162-13 p 39). Poolte teised seisukohad asja lahendamist ei muuda ja kohus neid ei käsitle, Sel põhjusel jääb rahuldamata ka kostja taotlus poolte vahel sõlmitud laenulepingu välja nõudmiseks. Kuna hageja nõude aluseks on tühine võlatunnistus, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks 420 eurot. Õigusabi on osutatud 3,5 h (120 eurot/h käibemaksuga). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja kulu 420 eurot vajalik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja