Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-8043
Tsiviilasi
Elar Tarkuse ja Teodora Tarkuse hagi Osaühingu Albatrek vastu võla väljamõistmiseks ning lepingust taganemise ja leppetrahvi tühisuse tuvastamiseks Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Albatrek määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Osaühing Albatrek (registrikood 10850610), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets
esindajad
Vastustaja I (hageja I): Elar Tarkus (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja II (hageja II): Teodora Tarkus (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustajate lepinguline esindaja Eva Panksepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Elar Tarkuse (hageja I) ja Teodora Tarkuse (hageja II) hagi Osaühingu Albatrek (kostja) vastu. Hagejad palusid tunnistada tühiseks kostja taganemise müügilepingust ja kostja esitatud leppetrahvinõue. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja müügilepingu alusel hagejatelt saadud 11 819 eurot ning leppetrahvi 11 819 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistetud summadelt alates hagi esitamisest kuni kohase tasumiseni. Tartu Maakohus rahuldas 3. detsembri 2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19. märtsi 2021 otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse, tegi uue otsuse, millega jättis hagejate hagi müügilepingust taganemise tühisuse tuvastamise, leppetrahvi 11 819 euro ja leppetrahvilt 11 819 eurot viivise väljamõistmise osas rahuldamata. Hageja nõuete osas kostja poolt 2. aprillil 2019 hagejatele esitatud leppetrahvi tühisuse tuvastamiseks, kostjalt ostuhinna ettemaksu 11 819 euro väljamõistmiseks ja ostuhinna ettemaksult viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 21. detsembri 2021 otsusega hagi osaliselt tuvastades, et leppetrahvi nõue on tühine ning mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 11 819 eurot koos lisanduva viivisega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2022 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021 otsus osas, milles maakohus tuvastas kostja esitatud leppetrahvinõude tühisuse, rahuldas hagejate nõude 11 819 euro saamiseks 5909,50 eurot ületavas ulatuses ning viivisenõude. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagejate nõude 11 819 euro saamiseks 5909,50 eurot ületavas ulatuses rahuldamata, mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1319,84 eurot ning alates 22. detsembrist 2021 viivise põhinõudelt seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tartu Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 75% ulatuses hagejate kanda ning 25% ulatuses kostja kanda. Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused jõustusid 27. veebruaril 2023, kui Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kostja esitas 9. märtsil 2023 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad 5. novembril 2020, 1. märtsil 2021, 25. novembril 2021, 10. oktoobril 2022. Kostja menetluskulude suurus on kokku 11 270 eurot (sh esindajakulud 9360 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivud 1910 eurot). Kostja palub vastavalt menetluskulude jaotusele hagejatelt välja mõista menetluskulude katteks hüvitise 8452,50 eurot (s.o 75% 11 270 eurost). Samuti palus kostja mõista hagejatelt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
Kostja 5. novembri 2020 menetluskulude nimekirja järgi oli kostja esindaja ajakulu maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel 32,5 tundi (esindajakulud 3900 eurot, ilma käibemaksuta). Kostjat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 120 eurot. Kostja esindaja tegi maakohtus järgmised toimingud: -
13. juuni 2019 konsultatsioon kliendiga büroos (3 tundi); hagiavaldusega tutvumine, kohtu menetlusdokumentidega tutvumine (4 tundi); õigusliku positsiooni kujundamine (2 tundi); 5. juuli 2019 hagile vastuse koostamine (5 tundi); kostja 12. augusti 2019 seisukohaga tutvumine (1 tund);
12.novembri 2019 taotluse koostamine (0,5 tundi);
15.novembri 2019 taotluse koostamine (1 tund); 18. november 2019 konsultatsioon kliendiga büroos (2 tundi); 18. november 2019 kohtuistungiks ettevalmistamine (2 tundi); 19. november 2019 kohtuistungil osalemine (2 tundi); 3. detsember 2019 hageja taotlusega tutvumine (2 tundi); 20. detsember 2019 vastuse koostamine (1 tund); hageja 22. detsembri 2019 vastusega tutvumine (1 tund); hageja 9. märtsi 2020 taotlusega tutvumine (0,5 tundi); kostja 29. mai 2020 seisukoha koostamine (1 tund); 8. september 2020 taotluse koostamine (1 tund); kohtuistungiks ettevalmistamine (2 tundi); 9. september 2020 kohtuistungil osalemine (1,5 tundi).
Kostja 1. märtsi 2021 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus asja esmakordsel arutamisel 16 tundi, kokku esindajakulu 1920 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 eurot. Kostja lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: -
Kostja 25. novembri 2021 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel kokku 15 tundi ning esindajakulu on 1800 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: -
konsultatsioon kliendiga (1 tund); hageja 22. juuni 2021 taotlusega tutvumine (1 tund); õigusliku positsiooni kujundamine (1 tund);
Kostja 10. novembri 2022 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel kokku 14,5 tundi ning esindajakulu on 1740 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 910 eurot. Lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: -
3.Hagejad on esitanud oma menetluskulude nimekirjad 6. novembril 2020, 1. märtsil 2021,
25.novembril 2021. Hageja I menetluskulud on kokku 1485,50 eurot (sh esindajakulud 985,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv hagilt 500 eurot). Hageja II menetluskulud on kokku 1229,50 eurot (sh esindajakulud 729,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv hagilt 500 eurot). Hagejad palusid mõista kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus määras hageja I hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 331,15 eurot. Maakohus määras hageja II hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjalt hageja II kasuks välja 248,15 eurot. Maakohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja 4312,50 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus leidis, et hageja I menetluskulud on põhjendatud kokku 1324,50 eurot, millest 25% ehk 331,15 eurot tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Maakohus leidis, et hageja II menetluskulud on põhjendatud kokku 992,50 eurot, millest 25% ehk 248,15 eurot tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista. Maakohus asus seisukohale, et kostja 5. novembri 2020 menetlusdokumendis (asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus) toodud esindajakulud (32,5 tundi) on põhjendatud osaliselt. Maakohus märkis, et hagimenetluses seonduvad kostja menetluskulud üldjuhul eelkõige hagile vastuse koostamise, põhjendatud taotluste esitamise, põhjendatud seisukohtade koostamise, kohtuistungil esindamise või lõppseisukohtade koostamisega. Maakohus hinnates asjaolusid, esitatud vastust hagile, kostja kirjalikke dokumente ja toimunud kohtuistungeid, leidis et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 15 tunni. Maakohus lisas, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele kostja taotluses märgitud ulatuses. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt algas 19. novembri 2019 istung kell 10.03 ning lõppes kell 11.50, 9. septembri 2020 istung algas kell 11.03 ja lõppes kell 12.26. Seega istungitel osalemise põhjendatud ajakuluks on 3,5 tundi. Iga istungi ettevalmistumiseks vajalik ja põhjendatud kulu on 0,5 tundi, seega kokku 1 tund. Põhjendatud ei ole vastaspoolelt välja mõista kostja 8. septembri 2020 taotluse koostamise kulu, kuivõrd kostja taotlus asja arutamise edasilükkamiseks jäi rahuldamata. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata ajakulu detailsemalt, vaid luges kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel 1800 eurot (15 h × 120 eurot/h). Maakohus leidis, et asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus on kostja tasutud riigilõiv 1000 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on põhjendatud osaliselt, s.o 6 tunni ulatuses. Maakohus arvestas seejuures apellatsioonkaebuse mahtu, keerukust ning et sama esindaja esindas kostjat esimese astme kohtus. Apellatsioonkaebuses on mitmeid kordi pikalt tsiteeritud maakohtu otsust. Kostja ja tema esindaja olid asjaoludega kursis, mistõttu hõlmab ajakulu nii apellatsioonkaebuse koostamist, maakohtu otsusega tutvumist ja kliendiga konsulteerimist. Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks esindajakuluks 720 eurot (6 h
× 120 eurot). Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks ringkonnakohtus kokku 1720 eurot (720+1000). Maakohus märkis, et asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus on kostja 25. novembri 2021 menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulud põhjendatud osaliselt. Kostja esindaja on koostanud maakohtu menetluses peale menetluskulude nimekirja kaks kirjalikku seisukohta ja osalenud ühel istungil. Esindaja koostatud vastused ei olnud mahukad (4 lk ja 2 lk) ega sisult keerukad, korratud on varasemaid seisukohti. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas 4. novembri 2021 istung kell 10.00 ja lõppes kell 11.25. Seega istungil osalemise põhjendatud ajakuluks on 1,5 tundi. Istungiks ettevalmistumiseks vajalik ja põhjendatud kulu on 0,5 tundi. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata ajakulu detailsemalt, vaid luges kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks asja teisel arutamisel maakohtus 720 eurot (6 h × 120 eurot). Maakohus asus seisukohale, et asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus on kostja
10.oktoobri 2022 menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulud põhjendatud osaliselt. Asja mahtu ja keerukust arvestades on mõistlik ja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus kokku 5 tundi, mis hõlmab nii apellatsioonkaebuse kui menetluskulude nimekirja koostamist kui ka kogu muud apellatsioonimenetluses vajalikku tegevust (sh maakohtu otsusega tutvumine ja suhtlemine kliendiga). Kostja lepinguline esindaja esindas kostjat ka eelnevates menetlustes ning oli menetluse asjaoludega kursis. Apellatsioonkaebus ei olnud mahukas ega sisult keerukas. Apellatsioonkaebuses on esindaja tsiteerinud asjas eelnevalt tehtud kohtuotsuste resolutsioone. Vaidlus keskendus vaid leppetrahviga seotud küsimustele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja põhjendatud esindajakuluks ringkonnakohtus 600 eurot (5 h × 120 eurot). Põhjendatud ja vajalik on apellatsioonkaebuselt makstud riigilõiv 910 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus 1510 eurot (600+910). Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 5750 eurot (1800+1720+720+1510), millest 75% ehk 4312,50 eurot tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-s 3 osaliselt ning mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 8452,50 eurot. Maakohtu määrus on põhjendamata ning selle tegemisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud kostja esitatud menetluskulude suurusele, tulnuks menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 175 lg 11 ja määrata menetluskulud kindlaks kostja poolt taotletud suuruses. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi. Kohtud ei ole määranud pooltele tähtaega vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Maakohus ei ole seda teinud ka pärast seda, kui kostja esitas maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga 5. novembri 2020 menetluskulude nimekirja (asja esmakordne läbivaatamine maakohtus) kohta, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on üksnes 15 tundi. Tegemist oli äärmiselt keeruka tsiviilasjaga, mida kinnitab ka kogu menetluse käik, maakohtu otsuste tühistamine ringkonnakohtu poolt ja seda kahel korral. Hagile vastuse koostamine ja taotluste esitamine, seisukohtade koostamine on olnud põhjendatud kostja poolt taotletud summas, mis ei ole kuidagi ülepaisutatud. Kliendiga suhtlus on õigusteenuse oluline osa, mis aitab kujundada õiguslikku positsiooni hagile vastamisel. Maakohtu väide, et kostja poolt kliendiga nõupidamiste maht ei ole põhjendatud taotluses märgitud ulatuses, on täielikult põhjendamata. Kuivõrd maakohtu esimene
otsus tühistati, ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et 8. septembri 2020 taotluse koostamise eest ei peaks kostja menetluskulude hüvitust saama. Maakohus ei ole põhjendanud, miks mõistlik ajakulu on 15 tundi. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga 1. märtsi 2021 menetluskulude nimekirjale (asja esmakordne läbivaatamine ringkonnakohtus), millega vähendati ajakulu 6 tunnile. Maakohtu otsus oli pikk ja põhjalik ning õiguslikult ebaõige, mis tingis põhjalikuma apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses on 9 lehekülge õiguslikke põhjendusi ning tõendite hindamist. Maakohtu otsuse tsiteerimine kaebuses ei ole põhjendus menetluskulude vähendamiseks 50% võrra. Kostja leiab, et maakohus on ka kostja 1. märtsi 2021 menetluskulude nimekirjas (asja teistkordne läbivaatamine maakohtus) märgitud menetluskulu vähendanud põhjendamatult 6 tunnile. Jääb ebaselgeks, millest maakohus järeldas, et advokaadi vastused ei olnud mahukad. Dokumendi sisu on määravam selle mahust. 20. septembri 2021 koostatud menetlusdokument vastab põhjendatud ajakulule 5 tundi. Maakohus tegi teistkordselt ebaõige otsuse, mis viitab, et õigusvaidlus oli keerukas. Maakohus vähendas ebaõigesti kostja 10. oktoobri 2020 menetluskulude nimekirjas (asja teistkordne läbivaatamine ringkonnakohtus) märgitud toimingute ajakulu 5 tunnile. Meelevaldne on maakohtu seisukoht, et kui sama isik oli esindajaks eelnevates menetlustes ning oli kursis menetluse asjaoludega, tuleks vähendada kostja ajakulu 14,5 tunnilt 5 tunnile. Määravaks ei ole menetluskulu puhul asjaga kursis olemine vaid õigusvaidluse keerukus. Maakohus ei ole olnud menetluskulude kindlaksmääramisel objektiivne. Kostja ajakulu on tervikuna põhjendatud. Kohtuasja on põhjustanud hageja, mitte kostja. Asi on osutunud õiguslikult keerukaks ja pikaks maakohtu õigusvastaste otsuste tõttu, mistõttu on kostjale tekkinud suured menetluskulud. Kostja on pakkunud õigusvaidluse alguses kompromissi, kuid hageja otsustas selle mitte vastu võtta ja asuda kohtu kaudu oma õigust nõudma. Kostja menetluskulud ei ole ülepaisutatud.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
6.Hagejad (vastustaja) paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hagejad on neilt välja mõistetud menetluskulu 4312,50 eurot kostjale ära maksnud 21. juulil 2023. Maakohtu määrus on põhjendatud. Maakohus on kohelnud pooli võrdselt, st vähendanud ka hagejate menetluskulusid. Kostjat esindab vandeadvokaat, kes peaks olema võimeline kasutama aega konstruktiivsel viisil ja vältima liigseid kulutusi nii oma kliendile kui vastaspoolele. Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas hagejad esitasid vastuväite kostja menetluskulude suurusele. Kohtul on kohustus kontrollida menetlusosaliste menetluskulude suuruse põhjendatust sõltumata vastaspoole vastuväidetest. Pelgalt menetluse pikkus ja kohtuotsuse tühistamine ei anna veel alust hinnata protsessi sedavõrd keerukaks, et õigustab õigusabikulu ülepaisutamist. Pooled vaidlesid sisuliselt selle üle, kas kostjal oli õigus lepingust taganeda ja kummal oli õigus nõuda leppetrahvi. Tegemist on tavapärase võlaõigusliku lepingu tõlgendamisest tuleneva vaidlusega, tuvastamist vajanud asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ebaharilikult suur. Ka kohtuistungite kestus ja sisu ei vajanud tavapärasest pikemat ettevalmistusaega. Kostja ainus „kompromissivõimalus“ seisnes selles, et hagejad oleks pidanud kogu oma raha jätma talle. Olukord, kus üks pool keeldub mistahes järeleandmisi tegemast, isegi läbirääkimisi pidamast, ei ole käsitletav kompromissina. Hagejad on kogu menetluse vältel teinud kostjale mitmeid erinevaid kompromissettepanekuid, ent kostja ei ole pidanud vajalikuks neile vastata. Kohtusse pöördusid hagejad seetõttu, et kostja, kasutades ära oma jõupositsiooni ja majanduslikku üleolekut.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks.
8.Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega tema menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulusid vähendati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja hagejatelt väljamõistmise osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (TsMS § 174 lg 8). Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
10.Kostja leiab, et TsMS § 175 lg 11 alusel pidi maakohus määrama kostja menetluskulud kindlaks tervikuna, sest hagejad ei vaielnud kostja esindajakulude suurusele vastu. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 11 viitab sama paragrahvi lg-le 4. Kuna TsMS § 175 lg 4 on koos viidatud piirmäärade määrusega kehtetuks tunnistatud (vastuolu tõttu põhiseadusega), puudub lg-l 11 igasugune kohaldamisala ja praktiline tähtsus (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud vlj. § 175, lk 848).
11.Ebaõige on kostja etteheide, et kohtud pole andnud pooltele võimalust vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Seda on teinud maakohus 7. oktoobri 2020 määruses, ringkonnakohus 1. veebruari 2021 määruses, maakohus 4. novembri 2021 istungiprotokollis ning ringkonnakohus 16. septembri 2022 määruses. Seega on igas astmes antud pooltele võimalus vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukohta avaldada (TsMS § 176 lg 8 esimene lause) ning kohtud ei ole selles osas menetlusnorme rikkunud.
12.Ringkonnakohus ei ole maakohtu otsuses kaalutlusvigu esindajakulu põhjendatuse hindamisel tuvastanud. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus kokku 11 270 eurot (sh esindajakulud 9360 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivud 1910 eurot). Maakohus vähendas menetluskulusid 5750 euroni, st ca poole võrra. Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõistis maakohus hagejatelt kostja kasuks välja sellest 75% ehk 4312,50 eurot. Maakohus on kostja esindajakulusid sisuliselt ja põhjalikult hinnanud. Maakohtu põhjendused ajakulu vähendamisel on jälgitavad. Üksnes maakohtu otsuste osaline või täielik tühistamine ringkonnakohtu poolt, ei too kaasa maakohtu kaalutlusviga menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ega tähenda, et kostja kulud oleksid täies ulatuses põhjendatud. Ka ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja esindaja toimingute ajakulu maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.