Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

summas 300 eurot ja muud kulud summas 400 eurot. Harju Maakohtu 29.09.2015 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk nr

Nimi Kohtutäitur Elin Vilippus AS Eesti Krediidipank (praegu Coop Pank AS) AS SEB Pank Swedbank AS Kokku

Tunnustatud nõue (eurodes) 1136,30 6547,23 158 005,61 3055,68 168 744,82

31.08.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Swedbank AS teavitas kohut, et võlgnik on võlgnevuse võlausaldajale täies ulatuses tasunud. Võlausaldaja Coop Pank AS teavitas kohut, et kogu võlgnevus on 06.05.2022 seisuga tasutud ning sellest tulenevalt ei oma võlausaldaja vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja AS SEB Pank teavitas kohut, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel on AS-ile SEB Pank võlgniku poolt tasutud kokku 5400 eurot (so 24.10.2019 summas 200 eurot, 03.12.2020 summas 200 eurot, 04.05.2022 summas 1000 eurot, 05.05.2022 summas 1000 eurot ning 11.05.2022 summas 3000 eurot). AS SEB Pank on seisukohal, et võlgnik on käesolevas menetluses rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud tulu loovutamise kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. AS SEB Pank tõi seisukohas välja, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul kohelnud võlausaldajaid võrdselt, st võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teistele, rikkudes sellega süüliselt kohustust võlausaldajaid võrdselt kohelda. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus teavitas kohut, et kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on L B kohustustest vabastamise menetluse ajal laekunud kokku 288 eurot, so 25,56% kogu võlausaldaja nõudest. Kohtutäitur tõi välja, et võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 03.05.2022 laekus Pensionikeskuse poolt võlgniku arveldusarvele 13 486,51 eurot. Võlgnik on nimetatud summa arvelt teostanud väljamakseid Swedbank AS-ile, Coop Pank AS-ile ja SEB Pank AS-ile. Kohtutäiturile väljamakseid võlgniku rahaliste vahendite arvelt perioodil 2021 – 2022 ei ole teostatud. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames kohelnud võlausaldajaid võrdselt. Võlausaldaja avaldas, et võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teistele ning rikkunud sellega süüliselt kohustust võlausaldajaid võrdselt kohelda. Kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise kohtu otsustada. 04.10.2023 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik teavitas kohut, et ta on tasunud nii palju võlgnevusi kui oli võimalik. Võlgnik avaldas, et ta on kaotanud korteri, suvila ning kogu oma vara. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Harju Maakohtu 20.05.2021 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 02.12.2022. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav. Võlgnikul oli 4 võlausaldajat - kohtutäitur Elin Vilippus, Coop Pank AS (endine AS Eesti Krediidipank), AS SEB Pank ja Swedbank AS. Võlausaldajad Swedbank AS ja Coop Pank AS teavitasid kohut, et võlgnik on võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldanud ning võlausaldajad ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja AS SEB Pank teavitas kohut, et võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldamiseks tasunud 5400 eurot ning on eelistanud ühte võlausaldajat teistele, rikkudes sellega süüliselt kohustust võlausaldajaid võrdselt kohelda. Võlausaldaja AS SEB Pank avaldas, et ta ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus märkis seisukohas, et võlgnik on tasunud võlausaldajale 288 eurot ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgniku viimasest aruandest nähtuvalt töötab võlgnik xxxx alates 2003. aastast ning tema keskmine töötasu on 1900 eurot kuus. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 1400 eurot. Kohtule esitatud dokumentidest ja võlausaldajate poolt avaldatust nähtub, et võlgnik on tasunud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele kokku 15 290,91 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ulatuses, milles see oli võimalik. Võlgnik on avaldanud 04.10.2023 ärakuulamisel, et ta on tasunud nii palju võlgnevusi kui oli võimalik. Võlgnik lisas, et ta on kaotanud korteri, suvila ning kogu oma vara. Võlgniku igakuised

püsikulud on 1400 eurot, so elukohakulu summas 200 eurot, toidukulu summas 500 eurot, transpordikulu summas 300 eurot ja muud kulud summas 400 eurot. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik vähendanud võlgnevusi arvestatavas ulatuses, so summas 15 290,91 eurot. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi võimaluste piires arvestades seejuures, et võlgniku sissetuleku moodustab igakuine töötasu summas 1900 eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et võlgnik on 2 võlausaldaja, Swedbank AS-i ja Coop Pank AS-i, nõuded rahuldanud täies ulatuses ning võlausaldajad ei omanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohtutäitur Elin Vilippus jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada ning AS SEB Pank ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. Viimati nimetatud võlausaldajad tõid välja, et võlgnik on kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt eelistades ühte võlausaldajat teistele. Kohus möönab, et võlgnik on küll kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt vaatamata sellele, et kohus on selgitanud võlgnikule 20.05.2021 määruses, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ning väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotistele, kuid eelnev asjaolu ei anna kohtu hinnangul alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Siinjuures arvestab kohus, et võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele arvestatavas ulatuses, so summas 15 290,91 eurot Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad L B kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.