osaühingu Inventor hagi Callisto Group OÜ vastu Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuste tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Callisto Group OÜ 12.06.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja osaühing Inventor (registrikood 10679843), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik Kostja Callisto Group OÜ (registrikood 12800059), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Üllar Talviste ja Ave-Ly Kõuts
Asja läbivaatamine
16.10.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.05.2023 otsus osas, millega maakohus rahuldas osaühingu Inventor nõude Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, aga muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Sellega seoses jätta hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks määramata. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.Jätta rahuldamata osaühingu Inventor nõue tuvastada Callisto Group OÜ 29.04.2022 vastu võetud osanike järgmiste otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks:
3.1.kiita heaks ja lubada Callisto Group OÜ-l seoses tegevuse laiendamisega ja restruktureerimisega valdkonnapõhiselt kahe tütarettevõtja asutamine (otsus nr 1);
3.2.muuta Callisto Group OÜ põhikirja p 3.1 ja kehtestada see järgnevas sõnastuses: „p 3.1 Osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 25 000 eurot ja maksimaalne suurus on 100 000 eurot“; muuta põhikirja p 6.3.6 ja täiendada seda järgneva sõnastusega: „sh õigus ÄS paragrahvis 194 2 nimetatud õiguste kasutamiseks viie aasta jooksul.“
4.Rahuldada osaühingu Inventor nõue tuvastada Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuse tühisus, millega otsustati suurendada Callisto Group OÜ osakapitali 60 000 (kuuskümmend tuhat) euro ulatuses rahalise sissemakse teel (otsus nr 3).
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Sellega seoses jätta hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Inventor (hageja) esitas 16.06.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada Callisto Group OÜ (kostja) osanike 29.04.2022 otsuste nr 1-3 tühisuse, alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.
1.1.Hagi kohaselt on hageja kostja osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis on 25% osakapitalist. Kostja juhatus tegi 26.04.2022 osanikele ettepaneku otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Ettepanekus sisaldusid järgmised osanike poolt vastuvõetavad otsused: 1) kiita heaks ja lubada kostjal seoses tegevuse laiendamisega ja restruktureerimisega valdkonnapõhiselt kahe tütarettevõtja asutamine; 2) muuta kostja põhikirja p 3.1 ja kehtestada see järgnevas sõnastuses: „Osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 25 000 eurot ja maksimaalne suurus on 100 000 eurot.“ Muuta põhikirja p
2(13)
6.3.6 ja täiendada seda järgneva sõnastusega: „sh õigus ÄS paragrahvis 194 2 nimetatud õiguste kasutamiseks viie aasta jooksul.“ 3) suurendada kostja osakapitali 60 000 euro ulatuses rahalise sissemakse teel. 29.04.2022 otsused on vastu võetud osanike koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmise korda rikkudes ja on seeläbi tühised. Alternatiivselt on otsused samadel põhjustel kehtetuks tunnistatavad.
1.2.Hääletamiseks ja otsuse tegemiseks anti osanikele väga lühike aeg, s.o vähem kui 67 tundi. Juhatus saatis osanike otsuse eelnõu 26.04.2022 kell 23.32 ning otsusele vastamise tähtajaks määras juhatus 29.04.2022 kell 18.00. Arvestades, et kiri loetakse kätte saaduks järgmisel tööpäeval, oli hagejal oma seisukoha kujundamiseks kõigest 42 tundi. Kuna kapitali suurendamine eeldab osanike enda rahalist panust, mille jaoks tuleb hinnata enda rahalisi võimalusi, oli tähtaeg ebamõistlikult lühike.
1.3.Isegi kui kohus peaks leidma, et hääletamiseks antud tähtaeg ei olnud ebamõistlik, on otsuste vastuvõtmine heade kommete vastane ja otsused seetõttu tühised.
1.4.Eriarvamuse sisu ei ole protokolli kantud. Seega on hääletusprotokolli koostamisel oluliselt rikutud otsuse tegemise korda, mis toob samuti kaasa otsuse tühisuse.
1.5.Samuti ei ole osanikud vastu võtnud hääletusprotokollile lisatud põhikirja, sest hääletusele pandud põhikiri ei vasta hääletusprotokollile lisatud põhikirjale. Muudetud on põhikirja p 6.3.6 sõnastust ja selliselt põhikirja muutmise üle ei ole osanikud hääletanud. Ebaõige sõnastusega põhikirja muudatus ei vasta seadusele ning on seetõttu äriseadustiku (ÄS) § 178 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav.
1.6.Osakapitali suurendamine on lubatud üksnes tegeliku vajaduse olemasolul, kuid praegusel juhul puudus selleks põhjus. Osanikele ei ole kordagi esitatud konkreetseid arvutusi ega äriplaani. Analüüsimata on soovitud tehingu muud finantseerimise võimalused. Kapitali suurendamisel on põhjendamatult jäetud kasutamata ülekurss. Kui hageja poleks märkimisel osalenud, oleks tema osalus jäänud alla 2% ning hageja oleks jäänud ilma kõigist vähemusosaniku õigustest. Kostja juhatus algatas osakapitali suurendamise põhjusel, et vähendada tülikaks muutunud vähemusosaniku (hageja) mõju ja vähendada tema osalust alla 10%. See välistaks hageja poolt võimalike abinõude rakendamise kostja juhatuse toime pandud rikkumiste tõendamiseks, nt erikontrolli läbiviimise. Osaühingu osakapitali suurendamine ei tohi viia suurendamisel osalevate osanike poolt õigustamatute eeliste saamiseni nende osanike arvelt, kes selles ei osale, samuti viimastele kahju tekkimiseni. Osanikku ei või ilma tema nõusolekuta kohustada tegema sissemakseid, mis ületavad tema osa nimiväärtust ja ülekurssi. Ülekurssi kasutamata on selge, et kui hageja ei oleks kapitali suurendamises tema tahte vastaselt osalenud, oleks tema 1250 euro suuruse osa väärtus vähenenud nullilähedaseks.
1.7.Põhikirja p 5.4.1 kohaselt võib tütarettevõtja asutada ja lõpetada üksnes osanike koosoleku eelneval nõusolekul. Osanikud ei ole andnud enne tütarühingu Callisto Public Relations OÜ asutamist 29.12.2021 nõusolekut selle asutamiseks.
3(13)
1.8.Hageja hääletas nende otsuste vastu ja esitas 29.04.2022 eriarvamuse, mille palus kostja juhatusel protokollida. Kostja juhatus saatis 29.04.2022 e-kirjaga hääletusprotokolli koos uue vastuvõetud põhikirjaga. Sellele ei olnud lisatud hageja eriarvamust ning põhikiri erines hääletusele pandud põhikirja muutmise ettepanekust.
1.9.Hageja ei ole otsuseid heaks kiitnud. Hageja osales osakapitali suurendamises seetõttu, et soovis vältida oma osaluse lahustumist ja takistada enamusosaniku õiguste kuritarvitamist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Osanike lepingu p 2.2.1 kohaselt ei tohi kõnealune hääletustähtaeg olla pikem kui 10 päeva. Kolm päeva on piisav tähtaeg otsustamaks, kas võtta osa osakapitali suurendamisest. Märkimisõigusest on võimalik hilisemalt loobuda ning märkimisjärgselt raha ülekandmisest loobuda. Teiste osanike jaoks oli otsuse vastuvõtmise aeg piisav.
2.2.Hageja kiitis osakapitali suurendamise otsuse heaks märkimislehele allkirja andmisega ja raha ülekandmisega kostja kontole.
2.3.Hääletusprotokoll vastab nõuetele ning hageja eriarvamus on esitatud äriregistrile. Hageja eriarvamus oli hääletuslehe lisa. Põhikirja redaktsioonid erinevad keeleliselt, kuid mitte sisuliselt.
2.4.Kohtu pädevuses ei ole otsustada, kas esineb osakapitali suurendamise vajadus, on vaja hoopis võtta laenu või tuleks rakendada kapitali suurendamisel ülekurssi.
2.5.Ebaõiged on hageja väited ebaausate vahenditega äriühingu üle kontrolli haaramisest. Hageja pole välja toonud ühtegi kostja tegevust, mis oleks seadusega vastuolus. Osanikud saanuks oma hääleõigusega lihtsasti välistada hageja osakapitali suurendamises osalemise, kui neil olnuks selline soov. Äriühingu tütarettevõtte asutamine on osanike poolt otsusega heaks kiidetud. Seda, kas tütarettevõtja asutamine on põhjendatud või mitte, otsustab äriühingu juhatus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 12.05.2023 otsusega hagi ning tuvastas kostja osanike 29.04.2022 otsuste nr 1-3 tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7603,80 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja juhatus tegi 26.04.2022 kell 23.32 osanikele ettepaneku otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata ja otsuse vastuvõtmise tähtaeg oli 29.04.2022 kell 18.00; - otsused võeti vastu 29.04.2022 osanike koosolekut kokku kutsumata; - 26.04.2022 kell 23.32 saadetud e-kirja ja otsuse tegemise tähtaja 29.04.2022 kell 18.00 vahele jääv ajavahemik on 66 tundi ja 28 minutit; - hageja ja teiste osanike suhted ei ole head.
3.2.Majandus- või kutsetegevuses loetakse e-kirjaga saadetud teade kätte saaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda, milleks saab lugeda hiljemalt järgmist päeva (RKTKo,
4(13)
18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Saates teate välja hilisõhtul kell 23.32, pidi kostja juhatuse liige Merlis Nõgene mõistma, et ka objektiivselt ei teki saajal võimalust e-kirja ja selle manustega tutvuda enne järgmise päeva ehk 27.04.2022 hommikut. Seega tuleb lugeda hageja osanike otsuse eelnõu kätte saanuks 27.04.2022.
3.3.Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-tele 1 ja 2, § 136 lg-le 10 ja leidis kokkuvõttes, et hagejale jäi hääletamisel osalemiseks 42 tundi.
3.4.ÄS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus koosolekut kokku kutsumata vastuvõetava otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on selgitanud, et seaduse mõtte kohaselt tuleb osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg (vt RKTKo 23.05.2018, nr 2-16-9415, p 22).
3.5.Tähtaja mõistlikkuse hindamisel kohaldas maakohus VÕS § 7 lg-s 2 sätestatut. Arvestada tuleb sellega, et otsustati muuhulgas osaühingu toimimiseks keskmisest olulisema tähendusega küsimusi, nagu põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine. Mõlema otsuse vastuvõtmise puhul näeb seadus ette kvalifitseeritud häälteenamuse (ÄS § 175 lg 1, § 192 lg 1). Senist osakapitali suurendati 12 korda. Tütarettevõtete asutamine on samuti osaühingu toimimise ja tegevuse sisukohalt keskmisest olulisema kaaluga otsustus. Osakapitali suurendamise otsustamisel tuleb osanikul läbi mõelda oma rahalised võimalused. Otsuste vastuvõtmiseks antud aeg on ebamõistlikult lühike.
3.6.Tunnistajate HM, RI, KV ja KK ütluste alusel luges kohus tõendatuks, et arutelud vaidlusaluste otsuste asjaolude üle toimusid ilma hagejata ja hageja ei olnud asjaoludest eelnevalt teadlik. Lühike tähtaeg hääletamiseks, eelnev arutelu ilma hagejata ja hääletuse ajastamine koolivaheajale olid kantud eesmärgist raskendada hagejal otsuse suhtes hääletamist ja tekitada olukord, kus hageja ei tule kapitali suurendamisega kaasa, mille tagajärjel väheneb oluliselt hageja osaluse suurus.
3.7.Tõendamata on kostja väide, et osanike otsuste vastuvõtmiseks määratud lühike aeg ei erinenud ühingu praktikast. Tunnistajad andsid selle kohta üldsõnalisi ütlusi.
3.8.42 tunni pikkuse tähtaja määramist hääletamiseks ei saa lugeda heas usus käitumiseks, mida keskmises mitme osanikuga osaühingus praktiseeritaks ning mida keskmised mõistlikud osanikud peaksid aktsepteeritavaks (VÕS § 7 lg-d 1 ja 2). Kostja on oluliselt rikkunud ÄS § 173 lg 2 nõudeid ehk otsuse vastuvõtmise korda, mistõttu on kostja 29.04.2022 vastu võetud osanike otsused nr 13 ÄS § 1771 lg 1 alusel tühised. Seetõttu puudub vajadus hinnata poolte väiteid seoses otsuste võimaliku tühisuse või kehtetusega teistel alustel. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.1.Maakohus ei hinnanud kõiki hageja väiteid ja kostja vastuväiteid otsuste võimaliku tühisuse või kehtetusega seoses, vaid hindas vaid ajalist mittepiisavust osanike otsuste tegemiseks.
5(13)
Puudub vaidlus, et hageja soovib osanike ringist väljuda. Samuti ei eita hageja, et ta pole kostja tegevuses osalenud juba aastaid, mistõttu oli hagi esitamine kantud soovist avaldada õigusvaidlusega kostjale survet suurema väljumistasu saamiseks. Osanikud on osanike lepingu alusel sidunud kasumi jagamises osalemise lisaks osalusmäärale osakapitalis ka panusega kostja äritegevusse. Kuna hageja pole pika aja jooksul kostja tegevuses osalenud, on ta kaotanud õiguse dividendidele. Kostja on osanike otsuste vastuvõtmisel järginud ÄS-ist, põhikirjast ja osanike lepingust tulenevaid nõudeid ning ei ole rakendanud hageja suhtes diskrimineerivaid erisusi võrreldes teistega. Kostja pole kolme vaidlustatud otsust vastu võttes tegutsenud vastuolus heade kommetega ning eesmärgiga hagejat osanike hulgast välja tõrjuda, saada mingeid eeliseid või tekitada hagejale varalist kahju. Hageja väited on oletuslikud ja ei vasta faktilistele asjaoludele.
4.2.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust, samuti selgitamiskohustust. Kohus ei selgitanud ega arutanud pooltega, et kõikidest esitatud väidetest omab kaalu vaid üks, s.o väidetav ebamõistlik tähtaeg otsuste poolt või vastu hääletamiseks. Otsus on selles osas üllatuslik. Asja sisulise arutamise lõpetamisel peab menetlusosaline olema teadlik, millised on tsiviilasjas esitatud väidete ja vastuväidete kinnitamiseks esitatud tõendeid. Hageja esitas peale eelmenetluse lõppu kahel korral täiendavaid tõendeid. Ajaliselt hilisemalt esitatud majandusaasta aruande võttis kohus asja juurde 29.03.2023 e-kirjaga. Pole arusaadav, millist tõenduslikku tähendust võiks omada äriühingu majandusaasta aruanne antud vaidluses. Kohtuotsuses viiteid märgitud tõendile pole ja seda kohus pole seda hinnanud. Kohtu menetlusotsused ja nende ajaline loogika ei ole mõistetavad, sest ajaliselt hiljem ja peale eelmenetluse lõppu esitatud tõendi osas langetati menetluslik otsus enne, kui ajaliselt varasemalt, kuid samuti peale eelmenetluse lõppemist esitatud mahuka tõendi osas. Kirjalikus menetluses peaks poolel olema võimalus esitada lõplikke seisukohti, teades, mis on tsiviilasjas tõenditeks ja mis pole, tagades sellega menetlusosaliste võrdse kohtlemise.
4.3.Kohtuotsusest ei selgu, millist formaalset reeglit otsuste vastuvõtmisel rikuti ja miks loeb kohus formaalset rikkumist otsuste vastuvõtmise korra oluliseks rikkumiseks. Kohus ei hinnanud vaidlustatud otsuste sisu, vaid üksnes seda, kuidas need vastu võeti. Kui käesoleval juhul pole rikutud otsuste vastuvõtmise formaalseid nõudeid, ei saa formaalsetele nõuetele vastava otsuse tegemise reeglistik eraldivõetuna olla tühine.
4.4.Maakohus ei kasutanud otsuses õigusterminoloogiat, vaid tegi oletuslikke järeldusi ja avaldusi. Kehtiv õigus ei kasuta otsuste puhul mõisteid „keskmisest olulisema tähendusega“ või “keskmisest olulisema kaaluga“ ega diferentseeri selliselt erinevaid otsustamisviise ja erinevat seaduste kohaldamist. Samuti pole arusaadav „keskmise osaühingu“ mõiste, mistõttu pole kohtuotsus mõistetav. Kohus jättis arvestamata, et põhikirja muutmine seoses kapitali suurendamise otsusega on äris tegutsevale isikule triviaalne otsustus, sest suurendatav kapital peab mahtuma põhikirjas märgitud miinimum- ja maksimumkapitali raamidesse. Samuti on kohus unustanud, et tütarettevõtja loomise osas oli tegemist heakskiiduga faktiliselt loodud äriühingule, mille andmed on saadaval avalikest registritest ehk samuti pole tegemist keerulise äriõigusliku probleemiga. Osade märkimine ja rahaliste vahendite ülekandmine vastavalt märkimisnimekirjale polnud hagejale ajaliselt mingiks takistuseks oma õiguste teostamisel.
6(13)
4.5.Kohtuotsusest ei selgu, miks ei arvestanud kohus kostja osanikest tunnistajate ütlustega, kes kinnitasid, et neile oli hääletamiseks võimaldatud aeg piisav. Kohus lähtus tunnistajate ütluste puhul kõrvalistest asjaoludest. Kostja pole menetluses kordagi kinnitanud, et otsuste vastuvõtmise aeg oli lühike. Tegemist on hinnanguga tähtaja kohta. Kohtuotsuses on tehtud ebaõige järeldus, et kuna tunnistajad ei oska kinnitada, kui palju arvuliselt selliseid otsuseid varasemalt on vastu võetud, siis nende ütlused kostja väidet ei tõenda. Aastaid tegutsenud äriühingu osanike otsuste või juhtorganite otsuste arvu meelespidamise võime sidumine tunnistaja ütluste usaldusväärsusega ei ole mõistetav.
4.6.Kohus tõlgendas valesti põhikirja p-i 5.2 ja osanike lepingu p-i 2.2.1 TsÜS § 135 lg 1 alusel, sest neist tuleneb antud juhul teisiti ja tähtaega ei arvestata mitte järgmisest päevast, vaid tööpäevade kaudu. Osanikel oli võimalus hääletada kolmapäeval 27.04.2022, neljapäeval 28.04.2022 ja reedel 29.04.2022 kuni kella 18.00, mida hageja ka 6 tundi enne võimaldatud tähtaja saabumist tegi. Otsuse eelnõud saadeti töönädala alguses, mitte nt reede õhtul, paludes hääletada esmaspäeva õhtuks. Kolm päeva on piisav tähtaeg, et vastu võtta kõik vaidlustatud otsused, sh osaleda osakapitali suurendamises või mitte. Hageja küll hääletas kapitali suurendamise otsuse vastu, kuid märkis märkimislehel osaluse ja kandis üle 15 000 eurot kostja kontole. Ajapuudus ei takistanud hagejat oma õigusi teostamast. Osanikud kasutasid otsuste vastuvõtmiseks n-ö lihtsustatud vormi ehk otsuste vastuvõtmist kokku tulemata.
4.7.Hageja on kostja osanikuks juriidilise isikuna, mistõttu argumentatsioon laste koolivaheaja osas pole kohane. Hageja ei esitanud asjas tõendeid laste olemasolu ja vanuse kohta. Maakohtu seisukoht, et hääletamise sattumine koolivaheajale polnud juhuslik, on kohtu oletus. Ka teised kostja osanikud ei ole lastetud, mis aga ei takistanud hääletamist.
4.8.Otsuste eelnõudest said kõik osanikud teada üheaegselt ja varasemalt neid ühele või teisele osanikule eraldi ei saadetud. Hageja pole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et varasemalt sooviti kostja töötajatele jagada osalust nende täiendavaks motiveerimiseks, oli teada kõigile osanikele, sh hagejale. Vaidlustatud otsuse alusel said töötajad osaluse kostja tütarettevõtjas, mille asutamise heakskiitmise hageja vaidlustas. Teema oli hagejale teada juba 2021. aasta novembrist. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada 29.04.2022 osanike koosoleku otsuste tühisuse, mis puudutasid tütarettevõtte asutamist ja põhikirja muutmist (otsused nr 1 ja 2). Ringkonnakohus saab nimetatud osas teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu
7(13)
otsus jääb lõppjärelduses muutmata osas, millega maakohus tuvastas osakapitali suurendamise otsuse tühisuse (otsus nr 3), kuid nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p-d 2 ja 21).
7.Hageja nõude aluseks otsuste tühisuse osas on ÄS § 1771 lg 1 ja kehtetuks tunnistamise osas ÄS § 178 lg 1.
8.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja nõudeid seoses osanikele hääletamiseks antud ajaga otsuste vastuvõtmiseks (I), seejärel analüüsib otsuste tühisuse tuvastamise nõuet head kommete vastasuse aspektist (II), hageja eriarvamuse sisu protokollis kajastamata jätmist (III) ja põhikirja muudatuse kehtivust (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (V). I
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendamatult, et 29.04.2022 otsused on vastu võetud osanike koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmise korda rikkudes ja on seetõttu tühised.
10.1.Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal oli mõistlik võimalus tutvuda otsuste eelnõudega 27.04.2022 hommikul.
10.2.Üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada (vt RKTKo 29.11.2017, nr 2-16-8010/36, p 11; 24.05.2017, nr 3-2-1-44-17, p 17). Kuigi praeguse vaidluse esemeks olevad otsused võeti vastu kirjalikus menetluses, on need põhimõtted kohaldatavad ka siinses asjas.
10.3.Maakohus viitas õigesti Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb seaduse mõtte kohaselt anda osanikele otsuste tegemiseks mõistlik aeg. Praeguse juhtumi asjaolude kohaselt on hageja otsuste vastuvõtmisel osalenud ja seal otsuste vastuvõtmise vastu hääletanud. Asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et hagejal puudus mõistlik aeg oma otsuste kujundamiseks. Hageja ei väida, et pikema aja olemasolul oleks ta teinud teistsuguse otsuse. Seetõttu ei saa vaidlusalused otsused olla tühised põhjusel, et otsuste vastuvõtmiseks ei olnud hagejal mõistlikku aega.
10.4.Vaidlustes korteriühistu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise üle on Riigikohtu praktikas leitud, et juhul kui korteriomanik siiski esitab oma seisukoha juhatuse määratud aja jooksul, ei saa ta hea usu põhimõttest tulenevalt hiljem nõuda otsuse tühisuse tuvastamist või esitada otsuse tühisuse vastuväidet (vt RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256, p 11.3). Kuigi otsus on tehtud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, on see kolleegiumi hinnangul kohaldatav ka äriühingutele.
10.5.Kuna hageja ei saa tugineda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, ei hinda ringkonnakohus selle rikkumisega seonduvaid tunnistajate ütlusi.
10.6.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui ei selgitanud kostjale, et kavatseb keskenduda otsuses mõistliku aja teemale. Kuivõrd maakohus leidis, et otsused on tühised põhjusel, et hagejale ei jäänud hääletamiseks mõistlikku aega, ei olnud maakohtul põhjust hinnata nende kehtetust.
8(13)
Otsus ei saanud kostjale selles osas olla üllatuslik, sest hageja tugines mõistliku aja põhimõtte rikkumisele.
10.7.Maakohtu menetluslikud minetused seoses kostjale täiendava tähtaja andmata jätmisega ja tõendite vastu võtmata jätmisega on ringkonnakohus kõrvaldanud, võttes tõendid apellatsioonimenetluses vastu. Nimetatu kohta tegi ringkonnakohus suulise määruse kohtuistungil ja jääb selle põhjenduste juurde. II
11.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus otsuste tühisuse tuvastamise nõuet head kommete vastasuse aspektist.
11.1.Osanike otsus on ÄS § 1771 lg 1 kohaselt tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Heade kommete vastasusele tugineb hageja kõigi kolme otsuse vaidlustamisel (hagiavalduse p 16). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda ei rikutud.
11.2.Heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab kohaldamisele tulla juhul, kui see seondub otsuse sisuga (vt RKTKo 23.05.2018, nr 2-16-9415, p 23).
11.3.Tütarühingu asutamise otsuse kinnitamine, samuti põhikirja muutmine sellisel viisil, et suurendatakse maksimaalset osakapitali suurust ning antakse juhatusele osakapitali suurendamise õigus järgnevaks viieks aastaks, on õiguslikult neutraalsed tehingud, mis ei saa üldjuhul olla heade kommete vastased. Seetõttu puudub vajadus hinnata kostja apellatsioonimenetluses esitatud väiteid selle kohta, et hageja oli varasemalt teadlik tütarühingu asutamisest, samuti selle tõendamiseks apellatsioonimenetluses esitatud tõendeid (II kd, tl 66–73).
11.4.Ka asjaolud, et otsuses pole otseselt nimetatud, millise kahe tütarühingu asutamine heaks kiidetakse, tütarühingute asutamine on jäänud juhatuse poolt põhjendamata, majandustegevusega hakatakse tegelema edaspidi läbi tütarühingu, juhatus ja teised osanikud jätavad hageja sellest teavitamata, ei muuda osanike koosoleku otsuseid praegusel juhul tühiseks.
11.5.Hagist nähtuvalt on hageja teadlik, millise tütarühingu asutamine heaks kiideti, sest viitab kostja tegevuse üleviimisele Callisto Public Relations OÜ-sse kui tütarühingusse. Hageja väidab, et tütarühingu asutamise eesmärk on talle kahju tekitamine, kuna seeläbi vähendatakse tema kontrolli kostja üle, lihtsustatakse tulude ärajuhtimist ja ettevõtte võõrandamist. Tütarühingu asutamine ei saa kolleegiumi hinnangul vähendada hageja kontrolli kostja üle, sest sellest ei muutu hageja osalus kostjas.
11.6.Kui tulude ärajuhtimisega, töötajate üleviimisega tütarühingusse või ettevõtte võõrandamisega tekitab juhatuse liige osaühingule kahju, vastutab kahju tekitanud juhatuse liige selle eest ÄS § 187 lg-st 2 tulenevalt osaühingu ees. ÄS § 188 lg 1 järgi võivad ka teised osanikud vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kui kostja juhatuse liige on rikkunud ilma eelneva osanike otsuseta tütarühingu asutamisel osanike lepingu p 2.2.3.2, võib ta hageja ees vastutada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui ta tegutses seda tehes tahtlikult eesmärgiga osanikule kahju tekitada. Nimetatu ei ole aluseks osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus osanikud on 2/3-se häälteenamusega tütarühingu asutamise tagantjärele heaks kiitnud.
9(13)
11.7.Osakapitali suurendamise otsustamine kuulub ÄS § 168 lg 1 p 2 alusel osanike pädevusse. Iseenesest on põhjendatud kostja seisukoht, et äriühingu rahastamisskeemide valik ja sellega seonduvate majanduslike otsuste tegemine ei kuulu kohtu pädevusse. Kui osakapitali suurendamise otsus on majanduslikult põhjendamatu, ei tingi see selle tühisust või kehtetust. Samas saab kohus hinnata, mis oli konkreetsel viisil osakapitali suurendamise eesmärk.
11.7.1.Põhjendatud ja õiguskirjanduses kinnitust leidnud on hageja seisukoht, et osakapitali suurendamiseks peaks olema põhjus ja osakapitali suurendamine sissemaksetega on õigustatud vaid juhul, kui ühingul on selleks täiendava omakapitali vajadus. Vastasel korral võib kapitali suurendamine olla kavandatud enamusosaniku huvides. Kui väikeosanik sellisel juhul osa märgib ja selle eest tasub, saab ühing raha juurde, mis on kaudselt enamusosaniku kontrolli all. Kui väikeaktsionär osa eest ei tasu, saab enamusosanik veelgi suurema kontrolli ühingu üle. Kuna selline osakapitali suurendamise otsus ei lähtu mitte ühingu, vaid enamusosaniku huvidest, võib selline otsus olla kehtetuks tunnistatav TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel (Saare, K jt. Ühinguõigus (2015), lk 286, änr 1427).
11.7.2.Otsuste eelnõus (I kd, tl 19–21) on osakapitali suurendamise vajadust põhjendatud olemasoleva turusituatsiooni ärakasutamisega, mis turbulentses majanduslikus ja julgeolekupoliitilises olukorras võimaldab teenida finantstulu ning maandada kostja põhitegevusega kaasnevaid riske. Juhatus peab vajalikuks ka edaspidi panustada grupi riskide maandamisse läbi erinevate investeeringute ja finantsinstrumentide, sh kinnisvarasse. Kostja vastusest hageja 29.04.2022 eriarvamusele (I kd, tl 72–73) nähtub põhjendus, et ühingu kasumi teenimise eesmärgil otsustas juhataja hankida rahalisi vahendeid väljaspool laenusuhet, et turukonjunktuuri ära kasutades soodsalt investeerida väärtpaberitesse.
11.7.3.Tunnistaja KV ütlustest (I kd, tl 119 p) nähtub, et tunnistaja ei pidanud osakapitali suurendamise eesmärgiks vajadust haarata kontrolli, sest tunnistaja arvamuse kohaselt on osanikel kontroll (75% häältest) hageja üle juba olemas. Kapitali suurendamise poolt hääletas tunnistaja, kuna oli plaanis investeerida eelisostuga võlakirjadesse. Tunnistaja HM ütluste kohaselt (I kd, tl 120 p ja 121) oli vaja kapitali tõsta, et saaks ettevõttena kasvada, soovi korral investeeringuid teha ja vaba raha ilma laenu võtmata suurendada. Tunnistaja räägib meie-vormis, et olid ideed, kuhu raha panna. Eesmärgiks ei olnud haarata kontrolli ettevõtte üle, kuna see [kontroll] juba osanikel oli. Tunnistaja KK ütluste (I kd, tl 121 p) kohaselt oli osakapitali suurendamise eesmärk ettevõttele täiendava finantstulu teenimine investeerimisega, finantstulu kasvatamine. Osaühingu vabadest vahenditest tunnistaja täpselt ei tea, aga usaldas juhatajat. Plaaniti investeerida suure kliendi tegevusse. Tunnistaja RI ütluste (I kd, tl 122 p) kohaselt oli osakapitali suurendamise põhjus see, et sooviti ettevõtte alt investeerida; oli arusaadav, kuhu raha paigutada.
11.7.4.Eelnevalt analüüsitud tõenditest saab järeldada, et kostja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks oli osakapitali suurendamine praegusel juhul vajalik. Ühestki tõendist ei nähtu põhjendus, millesse konkreetselt investeerida taheti ja kas selleks puudusid omavahendid. Kostja selgitused ja tunnistajate ütlused on üldised ning ei võimalda ringkonnakohtul teha järeldust, et osakapitali suurenemise vajadus esines.
11.8.Hageja ei väida, et tal puudus võimalus osakapitali suurendamisel oma osalust vastavalt enda osaluse proportsioonile suurendada. Hageja väitel sunniti teda tema tahte vastaselt kapitali suurendamises osalema. Hageja on tuginenud asjaolule, et osakapitali suurendamisel jäeti põhjendamatult kasutamata ülekurss ja, kui hageja ei oleks osade märkimises osalenud, oleks tema
10(13)
1250 euro suuruse nimiväärtusega osa väärtus vähenenud nullilähedaseks. Osa oleks sellisel juhul moodustanud alla 2% osakapitalist ja hageja oleks jäänud ilma kõigist vähemusosaniku õigustest.
11.8.1.Osade väljalaskmine hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust, on ülekurss. ÄS § 155 kohaselt on võimalik ülekurssi kasutada osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Sellisel juhul suurendatakse osakapitali omakapitali arvelt täiendava sissemakseta. Äriühingu vara ja bilansimaht sellisel juhul ei muutuks, sest sisuliselt on tegemist raamatupidamisliku toiminguga. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Ülekursiga osade eest tasumisel oleks praegusel juhul suurenenud omakapital, kuid osakapital jäänud sisuliselt samaks või suurenenud minimaalselt.
11.8.2.Praegusel juhul suurendati osakapitali ülekursita. Hageja leiab põhjendatult, et osaniku mitteosalemine osakapitali suurendamisel ei tohi viia suurendamisel osalevate osanike õigustamata eeliste saamiseni nende osanike arvelt, kes selles ei osale, osaniku osa väärtuse vähenemiseni ja temale seetõttu kahju tekkimiseni. Hageja osa suurus oli enne osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist 1250 eurot ja hageja osalus moodustas 25%. Kui hageja ei oleks osalenud osakapitali suurendamisel ja osakapital oleks suurenenud 65 000 eurole, oleks 1250 euro suurune osa uuest osakapitalist moodustanud 1,923%. Õigustamata eeliste saamist ilmestab see, et kui praegu on hageja 25% osaluse väärtus 120 000 / 4 = 30 000, siis pärast osakapitali suurendamist oleks ettevõtte bilansiline väärtus 120 000 + 60 000 = 180 000 ja hageja 1,923 % oleks väärt 3461 eurot ehk 8,66 korda vähem. Seega oleks osanikke koheldud õiglaselt, kui ülekurss oleks olnud vähemalt 8,66.
11.8.3.Kohtupraktikas on leitud, et heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (vt RKTKo 31.03.2010, nr 3-2-1-7-10, 37).
11.8.4.Kostja 2022. aasta majandusaasta aruande tegevusaruandest (II kd, tl 4-9) nähtuv fraas „[e]ttevõte hoiab edukalt joont, et kõigil gruppi kuuluvates ettevõtetes töötavatel inimestel peab olema võimalus jõuda partneriks ja osanikuks, kui tema töö kvaliteet ja panus selleks alust annavad. Sama kehtib vastupidiselt ning igasugust panusest kõrvale hoidjatest ei ole Callisto ridades kohta. Kirjeldatud poliitikat kehtestab ettevõte täie rangusega ja erandeid tegemata,“ kinnitab kostja soovi vabaneda panuse andmisest kõrvale hoidjatest. Kõik asjas ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et hageja seaduslik esindaja ei panustanud kostja töösse ega võtnud alates 2020. aastast osa koosolekutest, takistas teistele töötajatele oma vastuseisuga osade andmist nende motiveerimiseks. Seega saab eelnimetatud tõenditest nende kogumis järeldada kostja teiste osanike soovi hageja osanike ringist väljatõukamiseks.
11.8.5.Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja osanike otsus suurendada osaühingu kapitali ilma selleks vajadust omamata ja ülekurssi rakendamata, viitab osanike otsuse eesmärgile vähendada vähemusosaniku mõju sellisel viisil, et ta kaotab kõik vähemusosaniku õigused. Sellise otsuse vastuvõtmine on suunatud vähemusosanikule kahju tekitamisele ja ei vasta seetõttu headele kommetele. Sel põhjusel on otsus nr 3 tühine ÄS § 1771 lg 1 alusel. III
11(13)
12.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas otsused on tühised või kehtetud põhjusel, et kostja ei kajastanud protokollis hageja eriarvamuse sisu.
12.1.Kohtupraktika kohaselt toovad otsuse tühisuse kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada (vt RKTKo 14.10.2014, nr 3-2-1-76-14, p 21). Otsuse kehtetuks tunnistamist saab hageda üksnes selline hääletamisel osalenud osanik, kes on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Otsuse vastuvõtmisel osanike koosolekut kokku kutsumata tähendab see otsusele kirjalikult vastu hääletamist (samas, p 25). Eriarvamuse esitamise eesmärk on eelnevast tulenevalt võimaluse saamine otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda.
12.2.Kostja juhataja poolt osanikele saadetud osanike otsuse protokollist (I kd, tl 31-33) nähtub, et hageja hääletas otsuste vastuvõtmise vastu, kuid selles ei sisaldu hageja vastuväidete sisu. Digiallkirjade kinnituslehelt koos vastavate dokumentidega (I kd, tl 68-71) nähtub, et hageja esitas kostjale hääletuslehe ja eriarvamuse ühes digikonteineris. Tartu Maakohtu registriosakonna määrusest (I kd, tl 48–49) nähtub, et registrile esitatud kandeavaldusele oli lisatud hääletusprotokoll, millele omakorda hageja eriarvamus osanike otsusele. Nimetatuga on tõendatud eriarvamuse lisamine registrile esitatud protokollile. Tunnistaja HM ütluste kohaselt (I kd, tl 120 p) olid otsuste vastuvõtmise hetkel teada SL vastuväited ja nende sisu, täpsemalt vastuväited kapitali juurde kaasamisele, tütarettevõtte asutamisele, ajaperioodile.
12.3.Kostja ei vaidle vastu, et hageja on vaidlusalustele otsustele vastu hääletanud ja sellekohase eriarvamuse esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei too vastuhäälte hääletusprotokollis kajastamine, samas eriarvamuse sisu protokollis kajastamata jätmine, kaasa otsuste tühisust. Registriosakonnale on esitatud hageja eriarvamus. Eriarvamuse sisu protokollis kajastamata jätmine ei ole raske protseduuriviga, mis tooks kaasa otsuste tühisuse ÄS § 1771 lg 1 või kehtetuks tunnistamise ÄS § 178 lg 1 alusel. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole eriarvamust esitanud ja ei saa seetõttu otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda. IV
13.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et põhikirja muutmise ettepanek on tühine või kehtetuks tunnistatav ka põhjusel, et see ei kattu osanikele hääletamisele pandud põhikirja punkti sõnastusega.
13.1.Hageja on esile toonud erinevused põhikirja muutmise ettepanekus ja vastuvõetud põhikirjas. Esialgse ettepaneku sõnastus oli: [juhatuse pädevus on mh:]„ sh. õigus ÄS paragrahvis 194 2 nimetatud õiguste kasutamiseks viie aasta jooksul“. Hääletusprotokolliga esitatud põhikirja punkti 6.3.6 sõnastus oli järgnev: „seadusest, käesolevast põhikirjast või osanike otsusest tulenevate muude ülesannete koostamine ja teostamine, sh ÄS paragrahvist 194 märgiga 2 õiguste teostamine 5 aasta jooksul“.
13.2.Erinevus esialgse põhikirja muutmise ettepaneku ja vastuvõetud põhikirja punkti redaktsiooni vahel on hageja väitel kokkuvõttes järgmine: sõna „õigus“ on ära jäetud; sõna „märgiga“ on lisatud; sõna „kasutamiseks“ on asendatud sõnaga „teostamine“.
13.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhikirja tekstis keeleliste redaktsiooniliste paranduste tegemine, kui sellega ei muutu põhikirja muudatuse sisu, raske sisu- või protseduuriviga, mis tooks
12(13)
kaasa otsuste tühisuse ÄS § 1771 lg 1 järgi. Eelnimetatud muudatused ei too endaga kaasa põhikirja muudatuse sisu muutumist. Samal põhjusel ei anna see alust otsust kehtetuks tunnistada ÄS § 178 lg 1 järgi. V
14.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamiseks. Rahuldamata jäävad hageja nõuded tütarühingute asutamise ja põhikirja muutmise otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus hindab hageja rahuldatud tuvastusnõude osakaalu hagi rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel 50%-liseks. Nimetatud põhjusel jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seoses sellega puudub vajadus poolte menetluskulude kindlaksmääramiseks.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
16.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.