osaühingu Inventor hagi Callisto Group OÜ vastu Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuste tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Inventor (reg.kood: 10679843), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik Kostja: Callisto Group OÜ (reg.kood: 12800059), lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 08.02.2023 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Tuvastada Callisto Group OÜ osanike 29.04.2022 otsuste 1-3 tühisus. Jätta menetluskulud Callisto Group OÜ kanda. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Callisto Group OÜ välja hageja osaühing Inventor kasuks menetluskulud summas 7 603,80 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.Osaühing Inventor (hageja) esitas 16.06.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palub tuvastada Callisto Group OÜ (kostja) osanike 29.04.2022 otsuste 1-3 tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis vastab 25%-loe osakapitalist.
3.Kostja juhatus tegi 26.04.2022 kell 23:32 osanikele ettepaneku otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Ettepanekus sisaldusid järgmised osanike poolt vastuvõetavad otsused: 1 Kiita heaks ja lubada Callisto Group OÜ-l seoses tegevuse laiendamisega ja restruktureerimisega valdkonnapõhiselt kahe tütarettevõtja asutamine; 2 Muuta Callisto Group OÜ põhikirja p. 3.1 ja kehtestada see järgnevas sõnastuses: „p. 3.1 Osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot ja maksimaalne suurus on 100 000 (ükssada tuhat) eurot“. Muuta põhikirja p. 6.3.6 ja täiendada seda järgneva sõnastusega: „ sh. õigus ÄS paragrahvis 194 2 nimetatud õiguste kasutamiseks viie aasta jooksul“. Muudetud põhikiri uues versioonis lisatud käesolevale otsusele; 3 Suurendada Callisto Group OÜ osakapitali 60 000 (kuuskümmend tuhat) euro ulatuses rahalise sissemakse teel;
4.Hageja hääletas nende otsuste vastu ja esitas 29.04.2022 eriarvamuse, mille palus kostja juhatusel protokollida. Kostja juhatus saatis 29.04.2022 kell 23:23 e-kirjaga hääletusprotokolli koos uue vastuvõetud põhikirjaga. Hääletusprotokollile ei lisatud hageja eriarvamust ja lisatud põhikiri erines hääletusele pandud põhikirja muutmise ettepanekust.
5.Kostja esitas 13.05.2022 kandeavalduse registrikaardile uue põhikirjaga ning uue osakapitali suurusega 65 000 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et hääletamiseks ja otsuse tegemiseks anti osanikele väga lühike aeg, juhatus saatis osanike otsuse eelnõu 26.04.2022 kell 23:32. Otsusele vastamise tähtajaks määras juhatus 29.04.2022 kell 18:00. Seega saatis juhatus otsuse eelnõu osanikele vähem kui 67 tundi enne ehk vähem kui kolm ööpäeva enne otsuse tegemise tähtaega, arvestades, et kiri loetakse kätte saaduks järgmisel tööpäeval, oli hagejal oma seisukoha kujundamiseks kõigest 42 tundi. Nii lühike aeg oli ebamõistlikult lühike, arvestades muuhulgas, et kapitali suurendamine eeldab osanike enda rahalist panust, mille jaoks tuleb hinnata enda rahalisi võimalusi. Hageja on seisukohal, et 29.04.2022 otsused on vastu võetud osanike koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmise korda rikkudes ja on seeläbi tühised. Alternatiivselt, on samal põhjusel tehtud otsused samadel põhjustel kehtetuks tunnistatavad.
7.Hageja on ühtlasi seisukohal, et hääletusprotokoll ei vasta nõuetele, sest eriarvamusele jäänud osaniku eriarvamuse sisu ei ole protokolli kantud. Seega on hääletusprotokolli koostamisel oluliselt rikutud otsuse tegemise korda, mis toob samuti kaasa otsuse tühisuse.
8.Samuti ei ole osanikud vastu võtnud hääletusprotokollile lisatud põhikirja, sest hääletusele pandud põhikiri ei vasta hääletusprotokollile lisatud põhikirjale. Muudetud on põhikirja punkti 6.3.6 sõnastust ja sellise põhikirja muutmise üle ei ole osanikud hääletanud. Ilmselgelt ebaõige sõnastusega põhikirja muudatus ei vasta seadusele ning on seetõttu ÄS § 178 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistatav.
2-22-9025
9.Osakapitali suurendamine on lubatud üksnes tegeliku vajaduse olemasolul, praegusel juhul puudus kapitali suurendamiseks põhjus. Osanikele ei ole kordagi esitatud konkreetseid arvutusi ega äriplaani, täielikult on jäetud läbi kontrollimata ning analüüsimata soovitud tehingu muud finantseerimise võimalused. Käesoleval juhul on kostja juhatus algatanud osakapitali suurendamise põhjusel, et vähendada tülikaks muutunud vähemusosaniku (hageja) mõju ja vähendada tema osaluse suurus alla 10%, mis välistaks hageja poolt võimalike abinõude rakendamise kostja juhatuse toime pandud rikkumiste tõendamiseks, nt erikontrolli läbiviimiseks. Sellist teadlikku osaniku osa nn lahustamist tuleb lugeda heade kommete vastaseks käitumiseks.
10.Põhikirja järgi on tütarühingu asutamine lubatud üksnes osanike eelneval nõusolekul. Põhikirja punkti 5.4.1 kohaselt võib tütarettevõtja asutada ja lõpetada üksnes osanike koosoleku eelneval nõusolekul. Osanikud ei ole andnud enne tütarühingu xxx OÜ asutamist 29.12.2021 nõusolekut selle asutamiseks.
11.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab hageja, et ta ei ole otsuseid heaks kiitnud. Hageja on läbivalt oma käitumisega ühemõtteliselt andnud märku, et ta ei nõustu kostja osanike 29.04.2022 otsustega ning vaidleb neile vastu. Keskse tähtsusega on sealjuures hageja 29.04.2022 seisukoht, milles hageja üheselt hääletas otsuste vastu ning palus protokollida oma eriarvamuse. Eeltoodut ei saa muuta asjaolu, et hageja osales osakapitali suurendamises seetõttu, et hageja soovis igal juhul vältida tema osaluse lahustumist ja takistada enamusosaniku õiguste kuritarvitamist, sest kui hageja ei oleks osalenud osakapitali suurendamises, siis oleks tema osaluse suurus viidud alla 2% osakapitalist. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
13.Kostja on seisukohal, et hageja väited ebamõistlikust tähtajast otsuse tegemiseks on otsitud. Hageja ei viita tähtaja väidetava rikkumise osas, et oleks rikutud seadust, äriühingu põhikirja või osanike lepingut. Osanike lepingu p. 2.2.1 kohaselt ei tohi kõne all olev tähtaeg olla pikem kui 10 päeva, ehk otsustamiseks antud aeg vastab osanike poolt kokku lepitud tähtajale, tähtaeg 3 päeva pole pikem kui 10 päeva.
14.Kolm päeva on piisav tähtaeg, et vastu võtta otsus soovist osaleda osakapitali suurendamises. Märkimisõigusest on võimalik ka hilisemalt loobuda või märkimisjärgselt on õigus loobuda raha ülekandmisest, mistõttu käsitlus aja vähesusest pole eluliselt usutav. Teiste osanike jaoks oli otsuse vastuvõtmise aeg piisav.
15.Hageja küll hääletas kapitali suurendamise otsuse vastu, kuid kiitis selle otsuse heaks hilisemalt märkimislehele allkirja andmisega ja raha 15 000 eurot ülekandmisega kostja kontole ehk osales faktiliselt osakapitali suurendamises.
16.Hääletusprotokoll vastab käesolevas asjas nõuetele, hageja eriarvamus on esitatud Äriregistrile, tegemist on järjekordselt otsitud etteheitega. Hageja eriarvamus oli hääletuslehe lisa, millega hageja hääletas talle saadetud otsuseid. Seaduse mõte on eelkõige selles, et nähtuks, mis asjaoludel isik eriarvamusele on jäänud, eriarvamuse lisamine annab kindlasti eriarvamusest adekvaatsema arusaamise, kui selle sisu kokkuvõtlik esitus.
17.Põhikirja redaktsioonide keeleline pisierinevus ei tekita mingeid sisulisi või olemuslikult erinevaid võimalusi äriühingu korporatiivsetes toimingutes ja tegevuses.
18.Etteheited osakapitali suurendamise osas on asjatundmatud, sest kehtiv õiguskord ei võimalda hagejal kohtult paluda kaasabi äritegevuse rahastamisskeemide valikul ja otsustamisel, sest kas esineb vajadus osakapitali suurendamiseks või mitte, kas on vaja hoopis
2-22-9025 võtta laenu või tulnuks rakendada kapitali suurendamisel ülekurssi on toimingud ja tegevus, millele ei laiene hagimenetluses kohtu otsustuspädevus ärilise otstarbekuse seisukohast.
19.Äriühingu tütarettevõtja asutamine on osanike poolt otsusega heaks kiidetud ja kas tütarettevõtja asutamine on põhjendatud või mitte otsustab äriühingu juhatus.
20.Kostja osundab mh sellele, et olenemata käesolevast õigusvaidlusest või selle lahendumisest ükskõik, mil viisil omavad kostja ülejäänud osanikud, kaasa arvatud juhataja, kostja osanikena seda osalusmäära ja hääli, mis võimaldab neil vastu võtta vaidlustatud otsused korduvotsustustena ÄS § 178 lg 2 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et vaidlustatud 29.04.2022 kostja osanike otsuse päevakorrapunktides 1 kuni 3 vastu võetud otsused on tühised otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
22.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
22.1.Kostja juhatus tegi 26.04.2022 kell 23:32 osanikele ettepaneku otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata (dtl 26-37) ja otsuse vastuvõtmise tähtaeg oli 29.04.2022 kell 18:00 (dtl 26);
22.2.Otsused võeti vastu 29.04.2022 osanike koosolekut kokku kutsumata.
23.Kohus tuvastab, et 26.04.2022 kell 23:32 saadetud e-kirja ja otsuse tegemise tähtaja 29.04.2022 kell 18:00 vahele jääv ajavahemik on 66 tundi ja 28 minutit.
24.Kohus nõustub hagejaga, et majandus- või kutsetegevuses loetakse e-kirjaga saadetud teade kätte saaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda, milleks saab lugeda hiljemalt järgmist päeva (RKTKo, 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Saates teate välja hilisõhtul kell 23:32 pidi kostja juhatuse liige M N mõistma, et ka objektiivselt ei teki saajal võimalust e-kirja ja selle manustega tutvuda enne järgmise päeva ehk 27.04.2022 hommikut.
25.Seega tuleb lugeda hageja osanike otsuse eelnõu kätte saanuks 27.04.2022. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algas otsuse vastuvõtmise tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast otsuse eelnõu kättesaamist ehk 28.04.2022 kell 00:00.
26.TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel, TsÜS § 136 lg 10 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel. Seega saabus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 10 koostoimes hääletamise tähtpäev 29.04.2022 kell 18:00. 28.04.2022 kell 00:00 ja 29.04.2022 kell 18:00 vahele jääv ajavahemik on 42 tundi.
27.Äriseadustiku (ÄS) § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus koosoleku kokku kutsumata vastuvõetava otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on lahendis 2-16-9415 (p 22) selgitanud, et seaduse mõtte kohaselt tuleb osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ja sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala
2-22-9025 tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. See põhimõte kohaldub ka osaühingu ja osanike vahelises suhtluses.
28.Alljärgnevalt hindab kohus, kas 42 tundi on mõistlik aeg otsustamiseks osanike otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata. VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestab kohus, et vaidlusaluse osanike otsusega otsustati muuhulgas osaühingu toimimiseks keskmisest olulisema tähendusega küsimusi, nagu põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine. Mõlema otsuse puhul on tegemist otsustustega, mille vastuvõtmisele sätestab seadus kvalifitseeritud häälteenamuse ehk 2/3 koosolekul osalenud osanike häälte nõude (ÄS § 175 lg 1, § 192 lg 1), mis kinnitab küsimuste olulisust. Samuti arvestab kohus, et senist osakapitali 5 000 eurot suurendati 60 000 euro võrra ehk 1 200% võrra ehk 12 korda. Kolmanda otsusena otsustati tütarettevõtete asutamise heakskiitmist, mis küll ei nõua kvalifitseeritud häälteenamust, kuid on samuti osaühingu toimimise ja tegevuse sisukohalt keskmisest olulisema kaaluga otsustus. Viidatud tähtsuse ja olulisega otsuste vastuvõtmiseks ei saa 42 tundi ehk faktiliselt kaht tööpäeva pidada mõistlikuks ajaks. Niisamuti on oluline arvestada, et osakapitali suurendamise otsustamisel tuleb osanikul läbi mõelda oma rahalised võimalused ja osakapitali suurendamise finantseerimise allikad. Käesoleval juhul tuli 42 tunni jooksul otsustada 60 000 euro ulatuses rahaliste panuste tegemist. Tegemist on äärmiselt lühikese ajaga, mida ei saa VÕS § 7 lg 2 tähenduses pidada mõistlikuks. Siinkohal märgib kohus, et mõistlikuks ei saa pidada ka kogu ajavahemikku 26.04.2022 kell 23:32 välja saadetud e-kirja ja otsustamise tähtaja vahel ehk 66 tundi ja 28 minutit.
29.VÕS § 7 lg 2 kohaselt arvestatakse vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Kostja on väitnud, et kolm päeva on piisav aeg otsustamiseks, et aeg oli piisav teistele osanikele ning et tavapärasest äripraktikast kõrvale ei kaldutud. Oma väiteid tõendab kostja tunnistajate H M, R I, K V ja K K ütlustega, kes on kõik kinnitanud, et aeg oli nende jaoks piisav (tunnistaja K V ütlused ajatempel 00:06:37, tunnistaja H M ütlused ajatempel 00:56:40, tunnistaja K K ütlused ajatempel 01:46:05 ja tunnistaja R I ütlused ajatempel 02:18:26).
30.Kohus nõustub hagejaga, et teised osanikud olid otsuste tegemisest enne otsuste eelnõude ja hääletamistähtja määramist otsuse tegemisest teadlikud. Tunnistaja H M ütlusega on tõendatud, et otsuse eelnõudes kajastatu oli eelnevalt arutatud pikemat aega ning osanikud teadsid ette, et „mingi hetk peaksime selle ära otsustada“ (ajatempel 00:56:40, 01:08:59). Samasisulisi ütlusi andnud tunnistaja R I, kes kinnitas, et „kõik oli teada“ (ajatempel 02:26:46). Kohus nõustub hagejaga, et tunnistajate ütlusega on tõendatud, et teistele osanikele oli enne otsuse eelnõu väljasaatmist teada, et kostja soovib vastava eelnõu hääletusele panna. Hageja on esitanud väite, et tema varasemalt kavandatud eelnõudest teadlik ei olnud. Hageja väitega on kooskõlas tunnistaja R I ütlused, mille kohaselt ettevõtte tegevust arutatakse iga kuu koosolekutel, et see ei olnud hetke otsus, kuid S L (hageja esindaja) loobus koosolekutest (ajatempel 02:26:46). Seega on tõendatud, et arutelud vaidlusaluste otsuste asjaolude üle toimusid ilma hagejata ja hageja ei olnud asjaoludest eelnevalt teadlik.
31.Olukorras, kus tunnistajate ütlusega on tõendatud, et teiste osanike (peale hageja) ringis oli vastavate otsuste küsimust pikema aja jooksul arutatud, puudus mistahes objektiivne vajadus ja põhjendus määrata niivõrd lühikest otsuse vastuvõtmise tähtaega, mis oleks olnud tingitud näiteks otsuse kiireloomulisusest.
32.Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja teiste osanike suhted ei ole head. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et niivõrd lühike tähtaeg hääletamiseks ja eelnev arutelu ilma hagejata oli kantud eesmärgist raskendada hagejal otsuse suhtes hääletamist ja tekitada olukord, kus hageja ei tule kapitali suurendamisega kaasa, mille tagajärjel väheneb oluliselt hageja osaluse suurus.
2-22-9025
33.VÕS § 7 lg 2 kohaselt saab aja mõistlikkuse hindamisel arvestada ka muid asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et ülal käsitletud asjaolusid arvestades ei olnud hääletuse ajastamine koolivaheaja nädalale suure tõenäosusega samuti juhuslik, vaid taaskord kantud soovist muuta hääletamine ja otsustamine hagejale võimalikult keeruliseks ja seeläbi tekitada potentsiaalne olukord, kus hageja kapitali suurendamises ei osale. Kostja vastuväitega, et viide koolivaheajale on asjakohatu, sest hageja on juriidiline isik, kohus ei nõustu. Iga juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, mitte abstraktse fiktsioonina, mistõttu on hageja tuginemine muuhulgas hääletuse ajastamisele koolivaheaja nädalale asjakohane ning kohus võtab asjaolu VÕS § 7 lg 2 alusel samuti arvesse.
34.Kostja väide sellest, et osanike otsuste vastuvõtmiseks määratud lühike aeg ei erinenud ühingu praktikast, ei ole tõendatud. Tunnistajad on andnud üldsõnalisi ütlusi. Tunnistaja H M ei mäletanud, mis formaadis olid teised koosolekud (ajatempel 01:08:59), tunnistaja K K ütluste kohaselt on otsuseid digitaalsel kujul varem vastu võetud ja viis tekkis koroona ajal, kuid samas ei osanud vastata ega täpsustada, kui palju selliseid otsuseid vastu võetud (ajatempel 01:46:05). Seega tunnistajate ütlused kostja väidet ei tõenda.
35.Nõustuda ei saa ka kostja käsitlusega, et kuivõrd põhikirja p 2.2.1 sätestab, et otsuse vastuvõtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 10 päeva ja kostja juhatuse määratud tähtaeg ei olnud pikem kui 10 päeva, siis on see kooskõlas osanike poolt kokku lepitud tähtajaga ja sellist tähtaega võis määrata.
36.Põhikirja punkt 2.2.1 sätestab üksnes otsuste vastuvõtmise tähtaja ülempiiri, kuid asjaolu, et otsuste vastuvõtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 10 päeva, ei õigusta ega muuda mõistlikuks 42 tunni pikkust ehk sisuliselt 2 tööpäeva pikkust tähtaega kahe kvalifitseeritud häälteenamusega ja ühe tavalise otsuse vastuvõtmiseks.
37.VÕS § 7 lg 1 kohaselt ei saa lugeda 42 tunni pikkust aega osanike otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata lugeda mõistlikuks heas usus käitumiseks, mida keskmises mitme osanikuga osaühingus praktiseeritaks ning mida keskmised mõistlikud osanikud peaksid aktsepteeritavaks.
38.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et 26.04.2022 kell 23:32 välja saadetud ja määratud koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise aeg 29.04.2022 kell 18:00 ei olnud mõistlik VÕS § 7 tähenduses. Kostja on oluliselt rikkunud ÄS § 173 lg 2 nõudeid ehk otsuse vastuvõtmise korda.
39.ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
40.Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, saab tühisuse aluseks olla otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Otsuse tegemise korra oluline rikkumine kui tühisuse alus on mõeldud täiendama koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse aluseid nendeks juhtudeks, kui osanike otsus vastu ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata.
41.Kohus tuvastab, et kostja 29.04.2022 osanike otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmise korda, mistõttu tuvastab kohus, et kostja 29.04.2022 vastu võetud osanike otsused 1-3 on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühised.
42.Kuivõrd kohus tuvastab, et 29.04.2022 otsused on tühised otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu, ei hinda kohus poolte väiteid seoses otsuste võimaliku tühisuse või kehtetusega teistel alustel.
2-22-9025 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
44.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 173-174) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
46.Hageja 11.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 40,91 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 7 363,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
47.Kohus on seega seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik
48.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulu on osaliselt põhjendamatu, seda menetluskulude nimekirjade koostamisel kokku 2 tunni ulatuses, seisukoha koostamisel seoses tunnistajate ülekuulamisega 6 tunni ulatuses ja kompromisslepingu koostamisele 2,5 tunni ulatuses. Kokku vaidleb kostja hageja menetluskuludele vastu 9,5 tunni ulatuses.
49.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulu kokku 2 tunni ulatuses menetluskulude nimekirjade koostamisele on põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga, et maksimaalselt saab kulu pidada põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 1 tunni võrra.
50.Hageja 14.03.2023 menetlusdokumendi (st seisukoht seoses tunnistajate ülekuulamisega) koostamise ajakulu 6 tundi on põhjendatud. Kohus arvestab, et seisukoha koostamine eeldas muuhulgas mahuka istungiprotokolli, mis sisaldas 4 tunnistaja ütlusi, läbitöötamist ja seejärel menetlusdokumendi koostamist.
51.Kostja vastuväide ajakulule seoses kompromissläbirääkimistega ja kompromisslepingu koostamisega on samuti põhjendamatu. Esiteks ilmnes 02.11.2022 kohtuistungil, et pooled olid eelnevalt kompromissläbirääkimisi pidanud (ajatempel 00:01:42 ja omanud ka ühist nägemust selle põhitingimustes). Järelikult on usutav, et 26.07.2022 kandis hageja menetluskulusid seoses kompromissettepaneku koostamise ja täiendamisega 1,75 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kulutanud 0,75 tundi kompromisslepingu täiendamisele pärast 02.11.2022 kohtuistungit ja seejärel 0.25 tundi kompromissläbirääkimiste pidamisele 07.11.2022. Nimetatud kohtuistungil tegi kohus ettepaneku kompromissitingimuste osas, millega kostja nõustus (02.11.2022 istungiprotokoll, ajatempel 00:12:14), misjärel määras kohus tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Seetõttu on kummastav kostja 18.04.2022 menetlusdokumendis avaldatu, et oli selge, et kostja soovi hageja tingimustel kompromissi sõlmida ja seeläbi vajadus projektide koostamiseks puudus. Kostja avaldatu on otseses vastuolus 02.11.2022 kohtuistungil kohtule avaldatuga. Kohus peab menetluskulu põhjendatuks.
52.Kõik muud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud.
2-22-9025
53.Seega vähendab kohus hageja menetluskulusid 1 tunni võrra, kostja põhjendatud kulutused õigusabile moodustavad 39,91 tundi tunnitasuga 180 eurot ehk 7 183,80 eurot.
54.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 7 603,80 (7 183,80 + 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
55.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
56.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.