2-14-62316/118 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

31.08.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Intrum Estonia AS teavitas kohut, et võlausaldaja ei nõustu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja leidis, et puudub alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuivõrd võlgnik on teinud võlausaldajale minimaalseid väljamakseid. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Swedbank Liising AS tõi seisukohas välja, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale väljamakse summas 41,91 eurot. Võlausaldaja lisas, et kuivõrd võlgnik ei ole olnud usaldusisikule kättesaadav, on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku ükskõikne käitumine kohustuste täitmisse ei ole aktsepteeritav ning see kahjustab võlausaldajate huve, kuivõrd võlausaldajatel puudub mistahes ülevaade võlgniku majandusliku olukorra kohta. Võlausaldaja palub jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus tõi seisukohas välja, et kohtutäituri ametialasele arvelduskontole on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal laekunud kokku 9,79 eurot, so 1,78% kogu võlausaldaja nõudest. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ märkis seisukohas, et võlgnevuse summa, mis oli ka pankrotimenetluses tunnustatud, on 310,12 eurot. Võlausaldaja tõi välja, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid summas 5,50 eurot ning viimane laekumine võlgniku poolt toimus 2019. aastal. Nõude jääk on seega 304,62 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata või suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisesse. Lähtudes eeltoodust palub Aktiva Finance Group OÜ jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 04.10.2023 toimunud ärakuulamisel osales võlgniku usaldusisik, võlgnik ja võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Usaldusisik tõi välja, et endise Danske Bank A/S-i nõuet on

30.juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Harju Maakohtu 09.07.2021 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 08.04.2023. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnikul oli 8 võlausaldajat - kohtutäitur Kristiina Feinman, Maksuja Tolliamet, Eesti Energia AS, OÜ Aktiva Finants, kohtutäitur Elin Vilippus, kohtutäitur Arvi Pink, Swedbank Liising AS ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (käesolevalt Aktsiaselts Intrum Estonia). Neli võlausaldajat esitasid seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad Intrum Estonia AS, Swedbank Liising AS, kohtutäitur Elin Vilippus ja Aktiva Finance Group OÜ avaldasid, et nad ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Teised võlausaldajad seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas käesolevani esitanud ei ole. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt võlgnikul igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on kandideerinud

eelnevatel perioodidel paljudele ametikohtadele, kuid ei ole osutunud valituks. Seoses võlgnikul süvenenud haigusega ei ole võlgnik enam aktiivselt kandideerinud uutele ametikohtadele. Võlgnik oli pikka aega töötukassas arvel, kuid ka töötukassa kaudu ei õnnestunud võlgnikul leida ühtegi sobivat tööd. Võlgnikul on rahalisi vahendeid arveldusarvel summas 0,82 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulud kannab võlgniku ema. Kohtule esitatud dokumentidest ja võlausaldajate poolt avaldatust nähtub, et võlgnik on tasunud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele kokku vähemalt 1099,95 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 4 last, kellest 3 on alaealised. Võlgnikul sissetulek puudub ning võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik uut töökohta leida. Võlgniku usaldusisik on avaldanud 04.10.2023 ärakuulamisel, et endise Danske Bank A/S-i nõuet on pankrotimenetluses vähendatud 70 000 euro võrra, kuivõrd võlgniku maja müüdi maha. Usaldusisik avaldas, et võlgniku olukord on halb ning ärakuulamisele ei saanud võlgnik tulla, kuivõrd võlgnikul on koroonaviirus. Usaldusisik avaldas, et töötuna võlgnik käesolevalt arvel ei ole ning tööd võlgnikul leida ei õnnestunud. Usaldusisik lisas, et võlgnik elab oma ema sissetulekust. Võlgnikul esinevad seljavalud, mis on tingitud kutsehaigusest. Usaldusisik tõi välja, et kui võlgnik töötas, siis püüdis ta võlgnevusi tasuda, kuid töötuks jäädes võlgnevuste tasumise võimalus kadus. Usaldusisik lisas, et tulenevalt võlgniku haigusest, ei ole võlgnikul võimalik uut töökohta leida. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 302 eurot, so elukohakulu summas 92 eurot, toidukulu summas 200 eurot ja muu kulu summas 10 eurot. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Võlgniku püsikulud kannab tema ema, kes kannab hoolt ka võlgniku laste eest. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgniku usaldusisik on küll 18.04.2023 kirjas avaldanud, et tal ei ole õnnestunud periooditi võlgnikuga kontakti saada, kuid kohtu hinnangul ei ole eeltoodu aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on Danske Bank A/S-i nõuet pankrotimenetluses vähendatud 70 000 euro võrra, kuivõrd võlgniku maja müüdi maha. Teistele võlausaldajatele on võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tehtud väljamakseid summas 1099,95 eurot. Kohtu hinnangul on võlgnik siiski kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi võimaluste piires arvestades seejuures, et võlgnik on käesolevalt töötu ning seoses terviseprobleemidega ei ole võlgnikul võimalik töötada. Samas nähtub võlgniku poolt esitatud eelnevatest aruannetest, et võlgnik töötas alates 14.11.2016 OÜ-s XXXX autojuhina ja tema sissetulek oli 2017. aastal 421,60 eurot kuus ning 2018. aastal 482 eurot kuus. Perioodi 20.07.201720.09.2018 kohta esitatud aruandest nähtuvalt olid võlgniku muud sissetulekud (lähetustasud ja päevarahad) 380 eurot kuus ning sissetulekud seega kokku 862 eurot kuus. Perioodi 21.09.20184

21.09.2019 kohta esitatud aruande kohaselt oli võlgniku töötasu 2019. aasta oktoobrist kuni detsembrini 482 eurot kuus ning 2020. aasta jaanuarist kuni septembrini 422,72 eurot kuus. Seega nähtub võlgniku usaldusisiku poolt esitatud informatsioonist, et võlgniku töötasu on jäänud alla miinimumpalga. Kohus möönab, et võlausaldajad Intrum Estonia AS, Swedbank Liising AS, kohtutäitur Elin Vilippus ja Aktiva Finance Group OÜ on küll avaldanud, et nad ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd võlgnik on tasunud võlgnevusi vähesel määral, kuid kohtu hinnangul ei anna eelnev alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnik on vähendanud Danske Bank A/S-i nõuet 70 000 euro võrra ning ülejäänud võlausaldajate nõudeid kokku 1099,95 euro võrra. Kohus peab eeltoodud aspekti võtma arvesse võlgniku kohustustest vabastamise otsustuse tegemisel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A Ti kanda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus usaldusisiku menetluse lõpetamisel. Kohus vabastab Mart Kuuse võlgniku usaldusisiku kohustustest.