Avaldaja/võlgnik: E J (isikukood XXX, elukoht XXX) Usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: [email protected]; tel 44 313 13)
Kohtuistung
27. oktoober 2023, osalesid E J ja Andrus Õnnik,
RESOLUTSIOON
1.E J maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja E J (J, isikukood XXX) pankrot 31. oktoobril 2023 kell 16.00.
3.Nimetada E J pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.E J võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. novembril 2023 kell 12.00 videosilla vahendusel. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi e-kirjaga.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Algatada E J (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
Tsiviilasi nr 2-23-8336
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 1. novembriks, esimene aruanne esitada 01. novembril 2024.
9.E J peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik E J kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot.
14.Anda E Jle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu 145 euro ulatuses, kokku summas 870 eurot. E J ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks 870 eurot (tasu 725 eurot + käibemaks 145 eurot) välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.
16.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista E J usaldusisiku Andrus Õnniku tasu katteks välja xxx eurot (sisaldab 20% käibemaksu), mis tuleb maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD
1.E J esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik ema surma järel jäi võlgnik elama koos sageli alkoholi tarvitava, kiusliku ja agressiivse isaga. Selleks, et toime tulla keerulises koduses olukorras, võttis võlgnik laenu, näiteks selleks, et vahel ööbida väljaspool kodu. Võlgnik töötas ja suutis võetud kohustusi täita. Eraldi elama asudes jäi võlgnik autospordi kaudu isaga seotuks ning võttis laene, et isa pealekäimisel tasuda sõidukiga seotud kulud. Lõpuks ei piisanud võlgniku töötasust enam kõikide kohustuste täitmiseks ning ta võttis laene juurde selleks, et varasemaid laene tasuda.
2.Avalduses esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees täitmata kohustusi kokku 65 154,15 eurot. Võlgnik esmases avalduses soovis võlgade ümberkujundamist, sest olemasolevatel tingimustel ei suuda laenulepinguid täita, kuid nõuete ümberkujundamisel on võimeline endale võetud kohustused täielikult tasuma. Pärast vara- ja võlgade nimekirja ja usaldusisiku hinnanguga tutvumist esitas võlgnik taotluse maksejõuetusmenetluse viisi muutmiseks, palub välja kuulutada enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-8336
3.Usaldusisik esitas 19. oktoobril 2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud. Usaldusisik märgib, et võlgnik ise on algselt taotlenud maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist, kuid usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. E J teadaolevad kohustused kokku on 44 497,15 eurot, millest 25 095,15 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku varaks on ühisomandiosa 1/2 korterist Pärnus, XXX ja pensioni III samba osakud 14,84€ väärtuses. Käesoleval juhul ei ole teada, et keegi ühisomanikest oleks huvitatud/võimeline ostma võlgnikule kuuluvat osa tema poolt märgitud hinnaga (15 000 eurot). Eeltoodust lähtuvalt on praegusel hetkel võlgnikule kuuluva kinnisvara ühisomandiosa väärtuseks loetud 0 eurot. Võlgnik töötab XXX OÜ-s töölisena, keskmise netotasuga 1058 eurot kuus (maksejõuetusavalduses näidatud 1200 eurot). Tema hädavajalikud kulud on 780 eurot kuus, seega jääks tal laenumakseteks arvestuslikult keskmiselt 278 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
4.Usaldusisiku hinnangul on E J maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeline ja vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja seejärel laenude võtmine eelmiste laenude tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2021. aasta algus, kui laenude tagasimaksed ületasid oluliselt tema maksevõimet. Sel ajal ei muutunud kohustused sissenõutavaks vaid seetõttu, et võlgnik kustutas varasemaid kohustusi uute laenude arvelt ja seda kuni 2023. aasta maikuuni.
5.Usaldusisiku hinnangul ei oleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik, sest tal puuduvad vahendid nii võlausaldajate, kui ka võlgniku seisukohast mõistliku tähtajaga ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt igapäevaste hädavajalike kulutuste katmiseks. Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et igakuiselt jääks tal võlgnevuste tasumiseks 420 eurot. Sellisel viisil kuluks 45 000 euro suuruse kohustuse tasumiseks 9 aastat, mis ilmselgelt ei ole võlgade ümberkujundamise menetluseks mõistlik tähtaeg. Võlgnik ei ole ka arvestanud sellega, et osadel kuudel on palk väiksem, samuti tekib sellise perioodi jooksul paratamatult ootamatuid kulutusi jms. Töötasu arestimise skeemi kohaselt võiks tema praegusest netotöötasust arestida keskmiselt 240 eurot kuus. Sellisel juhul kuluks kohustuste tasumiseks ca 15,5 aastat, millega võlausaldajad ei nõustu. E J puhul on näha, et viimase 3-4 aasta jooksul on ta võlausaldajale maksete tegemiseks pidevalt laveerinud oma erinevate kontode vahel, kasutanud sularaha sisse- ja väljamakseid, kulutanud suuri summasid välismaises portaalis mängimiseks. Seega puudub tal hetkel läbipaistva ja kokkuhoidliku majandamise harjumus.
6.Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja E J pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud), kohustada E Ju vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada E J kohustustest vabastamise menetlus.
7.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 27. oktoobril 2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis E Jlt istungil ka võlgniku vande.
8.Usaldusisik jäi ärakuulamisel oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-8336 rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 44 497,15 eurot, millest 25 095,15 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, keskmine netotasu 1058 eurot kuus. Võlgniku varaks on ühisomandiosa 1/2 korterist Pärnus, XXX ja pensioni III samba osakud 14,84 euro väärtuses. Usaldusisik on märkinud aruandes, et praegusel hetkel võlgnikule kuuluva kinnisvara ühisomandiosa väärtuseks on aga loetud 0,00 eurot.
10.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
11.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E J maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetu juba alates 2021. aasta algusest.
12.E J taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab E J pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).
13.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
14.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-8336
15.E J usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks E J pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni.
16.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
17.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
18.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
19.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-8336 TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
20.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2023 kuupalga alammäär 725 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
21.E J pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi, arvestusega 120 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku xxx eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
22.Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sisaldab käibemaksu) riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud osas, xxx eurot (sisaldab käibemaksu), palub usaldusisik mõista välja võlgnikult. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
23.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks xxx eurot, millele lisandub x eurot käibemaksu (maksumäär 20%), kokku xxx eurot.
24.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-8336 pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 11 tunni eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra oleks tasu suurus seega 726 eurot (=11 tundi (ehk 22 pooltundi) x 66 eurot), koos lisanduva 20% käibemaksuga 871,20 eurot. Usaldusisik taotleb menetlusabi võlgnikule anda 870 euro ulatuses.
25.Kohus leiab, et E Jle menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole reaalselt vara ka pankrotmenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
26.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi summas 870 eurot (sisaldab käibemaksu), mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud xxx eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.