Muud

pankrotihaldurile Sirje Tael

ja

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruse p.2 ja 3 kohta menetluskulude osas võib määruskaebuse esitada ka usaldusisik. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Sxxxxx Sxx esitas 17.07.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline, tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnikul on põhiharidus ning ta töötab xxxxxx Majandusühistus abitöölisena.

Igakuine netosissetulek töötasuna on 704 eurot. Igakuised sotsiaaltoetused riigilt on 534 eurot. Kokku sissetulek on 1238 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on igakuiselt võlgniku hinnangul 365 eurot. Muu vara puudub. Sxxxxx Sxx võlgnevuste kogusumma on vähemalt 14600 eurot ning seda 11 võlausaldaja ees. Täitemenetlusi võlgniku suhtes veel algatatud ei ole. Võlgnevuste peamiste tekkepõhjustena märgib võlgnik oma terviseseisundi (väljaminekud ületavad sissetulekuid) ja endise elukaaslase poolt vägivaldses suhtes tekitatud võlgnevused. Võlgnik ei suuda iseseisvalt tekkinud makseraskusi ületata ning soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Määrusega 01.08.2023 võttis kohus Sxxxxx Sxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Usaldusisik esitas 01.10.2023 kohtule aruande FiMS § 17 lg.1, lg.2 kohaselt. Võlgniku kohustused. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 15 384,83 euro ulatuses kaheksa võlausaldaja ees. Mõned võlausaldajad on soovinud teha Sxxxxx Sxx maksekäitumise kohta kande maksehäireregistrisse. Sxxxxx Sxxxon ostnud järelmaksuga erinevad esemeid, neist on alles ainult juhtmevabad kõrvaklapid ja Kärcher aurupuhastaja. Usaldusisik on liigitanud kohustused järgmiselt: -

-

Ostud järelmaksuga (Inbank ehk 2 kohustust Klick ees, TF Bank ehk 2 kohustust Hobby Hall ees, TF Bank ehk 1 kohustus DLB Trading ees, TF Bank 1 kohustus), 32 095,76 eurot; Krediidikontod (IPF Digital, ESTO); Krediidilimiit (Inbank); Refinantseerimine (TF Bank); Väikelaen (Placet Group laen.ee, Inbank); Laen (Coop, Ühisraha).

Kõik nõuded on tagamata. Viimased kohustused on võetud 2023.a juunikuus. Usaldusisik on püstitanud küsimuse vastutustundliku laenamise nõuete täitmisest, kuna võlgniku väitel ei ole laenuandjad temalt dokumente maksevõime tõendamiseks küsinud. Võlanimekirja ei ole hõlmatud kaht kohustust Kxxxxxxxx Kxxxxx).

füüsiliste isikute ees (Hxxxx Vxxxxx,

Võlgnik on vallaline, tal ei ole ülalpeetavaid, kuid tema pangakontol kajastub hulgaliselt makseid ja ülekandeid endise elukaaslase eest ja tema kasuks. Ka vend on kasutanud Sxxxxx pangakontot oma vahekontona. Võlgnik on kergesti mõjutatav ja annab järele tuttavatele ja endisele elukaaslasele teha makseid nende eest ja kanda kohustusi. Võlgnik on vähesel määral mänginud mängukeskkondades ja kasutanud pandimaja teenuseid. Võlgnik elab üürikorteris xxxxxxx, maksab üüri 150 eurot kuus, tasub kommunaalmaksed, aga ka omanikukulusid. Tal on lemmikloom. Võlgniku vara. Sxxxxx Sxx töötab xxxxxx Majandusühistus köögiabitöölisena, on tööga rahul. Töötasu on keskmiselt 733 eurot kuus. Lisaks töötasule saab ta osalise töövõime toetust 330 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 34 eurot kuus. Kuni 2023.a lõpuni maksab xxxxxx Vallavalitsus talle toetust

isiklike kulude katmiseks 240 eurot kuus. Sxxxxx xxx pangakontod asuvad Swedbank pangas ja Coop Pangas. Usaldusisik juhib tähelepanu, et Sxxxxx Sxx pangakontodelt nähtuvad hulgalised maksed eraisikutele ja eraisikutelt. Ehkki võlgnik esitab selle kohta mõistetavad põhjendused, viitab see võlgniku nõrgale eelarvevõimekusele ja usaldusisik soovitab võlgnikule võlanõustamisteenust FiMS § 13 lg.4 kohaselt, et klient mõistaks kuidas asjad käivad ja peale menetluse lõppu oleks suuteline iseseisvalt ning oskuslikult rahaliselt toimetama. Võlgnik hakkas võtma laenusid vajadusest midagi soetada või süüa osta, laenusid võtma mõjutas ka ekselukaaslane. Kinnisvara ja muu esemeline vara võlgnikul puudub. Usaldusisik esitab võlgniku võimaluste ja olukorra analüüsi võlgade ümberkujundamise ja pankrotimenetluse koos kohustustest vabastamise menetlusega korral ning võlgnikule kaasnevad kohustused ühel ja teisel juhul. Usaldusisik jõuab arvamusele, et Sxxxxx Sxxxpuhul on sobivaim menetluse liik pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisikul puudub usk võlgniku võimekusse täita võlgade ümberkujundamiskava. Samas on pankrotimenetluses on võlgnik pankrotihalduri pideva tähelepanu all. Kohus pidas 25.10.2023. a kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Sxxxxx Sxx on usaldusisiku aruandega tutvunud, on nõus sellega. Kohtuistungil arutas kohus koos võlgniku ja usaldusisikuga võimalikke menetluse liike ja väljavaateid. Usaldusisiku hinnang on, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik oma ütlustes kohtuistungil kinnitas usaldusisiku hinnangus kirjapandut. Ta on rahul oma tööga ja ka temaga ollakse rahul. Ta saab töötasu kuupalgana ja tal on osaline töövõime, s.t. saab ka töövõimetoetust. Uuesti õppima ei kavatse minna enne kui võlgade tasumisega on toime tulnud. Sxxxxx Sxx on nõus, et kohus kuulutab välja ta pankroti ja siis ta soovib kohustustest vabastamise menetlust. Ta soovib võlausaldajatele oma kohustusi tasuda. Ühegi võla kohta kohtulahendit ei ole ja kohtutäiturid ei ole täitemenetlusi algatanud. Hasartmänge ei ole enam mänginud, kunagi ammu mängis, siis pani endale keelu peale. Pandimajja viis asju siis kui kuu lõpus oli raha otsas ja millegi eest ei olnud süüa osta. Lubab, et ekselukaaslase arveid enam ei tasu. Tunnistab, et tal on raske tuttavatele vastu seista, kui nood tahavad Sxxxxx pangakontot kasutada. Üürileandja on olnud paindlik ja on vastu tulnud, kui üürimaksed hilinevad. Võlausaldajad laene andes on öelnud, et nad saavad Sxxxxx kohta ise vajalikud andmed kätte, andmeid küsiti ainult esimesel korral laenu võttes, kuid laenu suurendamisel ei küsitud. Üks võlausaldaja küsis pangakonto väljavõtet, seal olid näha palk ja kohustused, kuid laenu anti ikka. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2) või algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p.3); PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus arutas 25.10.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Võlgnik on nõus, et kuulutatakse välja tema pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus. Ta on aruandega tutvunud, sellega nõus ja nõus võlausaldajatele eraldisi tegema. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud aruandest nähtub, et võlgniku eesmärkide täitmiseks sobiv menetlus on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgniku poolt esitatud maksejõuetusavaldusest, aga ka usaldusisiku hinnangust ja kogutud andmetest vara ja võlgade kohta nähtub, et Sxxxxx Sxx kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Sxxxxx Sxx varaks on tema igakuine jooksev sissetulek, mis koosneb töötasust xxxxxx Majandusühistust, summa umbes miinimumtöötasu ulatuses kuus. Lisaks sellele saab ta osalise töövõime toetust umbes 330 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 34 eurot kuus. Kuni 2023.aasta lõpuni maksab xxxxxx Vallavalitsus talle toetust isiklike kulud katmiseks summas 240 eurot kuus. Kokku aastal 2023 umbes 1329 eurot kuus. Absoluutarvuna võetuna peaks olema võimalik sellest summast korraliku maksedistsipliini korral oma kohustusi tasuda, kuid võlgniku vähesed finantsoskused ja mõjutatavus teiste isikute poolt on võlgniku kohustusi aja jooksul üha suurendanud. Viimati on saadud laenud Ühisrahalt, Inbank pangalt, IPF Digitalilt (juunis 2023). Et Sxxxxx Sxx suudaks oma teadaolevad kohustused tasuda lähema ettenähtava 24 kuu jooksul (näitena), peaks ta igakuuliselt maksma kohustuste katteks 641 eurot. Sellega võlgnik ilmselt toime ei tule ja nii ei ole tema makseraskused mitte ajutist laadi, vaid püsivad. Ehk Sxxxxx Sxxxon maksejõuetu. Otsustades SxxxxxxSxxxx sobiva maksejõuetusmenetluse liigi üle on esimene valik võlgade ümberkujundamise menetlus. Seda on võlgnik ka ise avalduses märkinud ja tasunud usaldusisiku tasu ettemaksu. Usaldusisik on esitanud oma hinnangus võrdleva analüüsi olukorra kohta pankroti väljakuulutamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluse puhul. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse puhul tuleks Sxxxxx Sxxx tasuda umbes nelja aasta jooksul igakuuliselt 338 eurot, et kohustused (põhinõuded) tasuda ja usaldusisik hindab võlgniku seda võimekust ebatõenäoliseks. Pankrotimenetluse ja kaasneva kohustustest vabastamise menetluse puhul tuleks teha samuti igakuiseid makseid näiteks 338 eurot, menetlus kestab lühemat aega, kuid selles menetluses oleks võlgnik pankrotihalduri pideva tähelepanu all. Usaldusisiku hinnangul oleks sobivaim menetluse liik pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus, olles uurinud võlgniku finantskäitumist tema pangakontodelt (Swedbank, Coop Pank) nähtuva kaudu, on seisukohal, et võlgniku toimetulek oma kohustuste täitmisega maksejõuetusmenetluses oleneb sellest, kuivõrd on tagatud talle abi ja järelevalve temale laekuvat sissetulekute käsutamisel. Võlgniku pangakontodelt nähtuva järgi laekub kontodele raha teiste isikute tarbeks (näiteks vennale Sxxxxx Pxxxxxxx makstav töövõimetoetus ja töötasu erinevatelt ettevõtetelt) ja hulgaliselt väikestes summades kandeid õdede-vendade vahel, muude tuttavate vahel ja kanded endise elukaalase heaks ja huvides. Sellise olukorra

haldamine käib Sxxxxx Sxxxx ilmselgelt üle jõu ja halvendab tema võimalusi ise juhtida oma raha käsutust. Võlgade ümberkujundamise menetlus sellises olukorras suure tõenäosusega äpardub ja kohus peab põhjendatuks kuulutada välja Sxxxxx Sxx pankrot. Koostöös pankrotihalduriga tuleb Sxxxxx Sxxx otsustada igakuuliselt võlausaldajatele tehtav eraldise summa ja hinnata kriitiliselt tema kehtivad lepingud ja nende vajadus. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku finantsoskustele aluse loomiseks ja oma eelarve planeerimise õppimiseks tuleb kasutada FiMS § 13 lg.4 nimetatud võlanõustamisteenuse võimalust. Ehkki sellisele teenusele suunamine on otstarbekas eeskätt maksejõuetusmenetluse algusperioodil ja nii näeb FiMS § 13 lg.4 ka ette, jääb võlgnik Sxxxxx Sxx mitme aasta jooksul täitma oma kogunenud kohustusi ja vajalike oskuste omandamiseks on võlanõustamisteenus vajalik. Võlanõustamisteenust osutab kohalik omavalitsus SHS § 44, § 45 kohaselt. Kohus ei määra võlanõustamisteenuse taotlemise aega, kuna pankrotimenetluse faasis tegeleb esmaselt küsimustega pankrotihaldur. Sirje Tael andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Sxxxxx Sxx pankroti välja 31. oktoobril 2023. kell 11.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Sirje Taela ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.11.2023. a algusega kell 16.00 Jõgeva kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadetakse vajalikud lingid. Pankrotihaldur osaleb virtuaalselt. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Käesolevas asjas ei esine FiMS § 45 lg.3 p.1 märgitud olukordi ja kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada varasema usaldusisiku. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.11.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Võlgniku vara suhtes täitemenetlusi ei toimu. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse senisele usaldusisikule Evelin Laanemäele, pankrotihaldurile Sirje Taelale ja võlgnikule Sxxxxx Sxx. Tulenevalt asjaolust, et usaldusisik ei jätka Sxxxxx Sxx pankrotihaldurina, teeb kohus usaldusisikule Evelin Laanemäe ülesandeks anda pankrotihaldurile Sirje Tael üle usaldusisiku toimikusse kogutud andmed, s.t. vähemalt usaldusisiku saadetud kirjad, päringud ja saadud vastused. Selline vajadus tuleneb FiMS § 10, § 53 lg.2 p.3, lg.6. Võlgniku

maksejõuetusmenetlus jätkub pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetlusena ja kohustustest vabastamise menetlusena (s.t. ei alga uus menetlus), mille käigus on vajalik arvesse võtta ka pankroti väljakuulutamisele eelnenult kogutud andmeid, s.h. võlausaldajate vastuseid saadetud päringutele. Usaldusisiku toimikusse kogutud andmed tuleb pankrotihaldurile üle anda 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse saamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Võlgnik on tasunud deposiidina kohtu kontole usaldusisiku tasu ettemaksu ja usaldusisiku tasu tuleb maksta välja neist vahenditest PankrS § 23 lg.5 kohaselt. Usaldusisiku tasutaotlust pole seni esitatud ja kohus määrab tasu suuruse vastava taotluse saamisel. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr. 2/ 01.02.2021.a. § 2 lg.1 sätestab: Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg.4 sätestab: Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.