Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi VK Kontrolli OÜ vastu 70 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
VK Kontrolli OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja PM Kostja VK Kontrolli OÜ (registrikood 12709459), seaduslik esindaja KT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2–4). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Osaühing EUROPARK ESTONIA kanda ning määrata need kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule.
2.Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi VK Kontrolli OÜ vastu rahuldamata (resolutsiooni p 1).
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda ning määrata need kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule.
5.2.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
5.3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
5.4.VK Kontrolli OÜ-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus puuduvad.
5.5.Määrata VK Kontrolli OÜ ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA välja VK Kontrolli OÜ kasuks menetluskulud 100 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 07.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus VK Kontrolli OÜ-lt (kostja) välja mõista 70 eurot. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, siis anti tsiviilasja menetlus üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 16.11.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 70 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja vähemalt alates 30.04.2018 kuni hagi esitamiseni. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti 27.10.2020 hageja opereeritavale parkimisalale Ahtri 3 (EP42), Tallinn. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (puudus parkimispilet ja ei olnud alustatud ka mobiilset makset). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude 1772 7102 0104 2099 maksetähtajaga 10.11.2020, võlgnevuse summa 30 eurot, mis on kostjal tasumata.
4.Hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimistrahvi sissenõudmiskulu 40 eurot, sest kohtueelselt saatis hageja 19.03.2021 ja 20.05.2022 meeldetuletuskirjad kostja e-postile.
2-22-138150 Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja on parkimise eest tasunud ja seda tõendab parkimispileti nr 31395. Kuivõrd kostja on tõendanud, et ta ei ole lepingulist kohustust rikkunud, siis ei ole hagejal leppetrahvi nõudeõigust kostja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 28.02.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et: - kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja vähemalt alates 30.04.2018 kuni hagi esitamiseni; - kostja parkis 27.10.2020 hageja opereeritaval parkimisalal Ahtri 3 (EP42), Tallinn; - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
9.Hagile lisatud leppetrahvinõude kohaselt on kostjale määratud leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise eest. Kostja on esitanud kohtule parkimispileti nr 31395, mille kohaselt on hageja opereeritaval parkimisalal Ahtri 3 (EP42), Tallinn 27.10.2020 kell 08:33 kuni 28.10.2020 kell 08:33 parkimise eest tasutud. Kuigi hagejal ei olnud võimalik koheselt tuvastada parkimise eest tasumist, sest parkimispilet oli armatuurlaual pööratud kujul, siis on kostja tõendanud, et kõnesolevas parklas ja vaidlusalusel ajal oli parkimistasu tasutud ja kostja oli seega parkimislepingut täitnud. Seega puudub hagejal alus kostjalt leppetrahvi nõuda. Kostjale oli määratud leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise eest, mitte parkimispileti armatuurlauale pööratud kujul asetamise eest. Kostja on tõendanud parkimise eest tasumise, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada, et kostja küll tasus parkimise eest, kuid hagejal oli võimalik tasumises veenduda alles kohtumenetluses. Hageja määras kostjale leppetrahvi ja asetas selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Sombune või vihmane oktoobrikuu ilm ei ole erandlikuks asjaoluks, mille põhjal võiks järeldada, et kostja ei ole trahviteadet kätte saanud. Ka on hageja poolt saadetud kostjale kohtuväliselt meeldetuletuskirjad. Kohtu hinnangul võinuks kostja kohtumenetlust vältida, kui ta trahviteate saamisel või vähemalt meeldetuletuskirjade saamisel oleks pöördunud hageja poole tasumise tõendamiseks. Kostja on hagejaga suhtlust vältinud ja on põhjustanud sellega olukorras, kus hagejal oli vajalik esitada oma õiguste kaitseks hagiavaldus. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel kostja kanda.
11.Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus, hinnates vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, s.o 3 tunni ja 15 minuti asemel 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale on 165 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
2-22-138150 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023 otsuse osas, millega jäeti menetluskulud summas 285 eurot kostja kanda ja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmisel jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel, s.o menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
14.Maakohus on ebaõigesti menetluskulud jaotanud TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja esitas juba 21.10.2022 hagejale parkimispileti nr 31395, millega tõendas parkimislepingu täitmist. Kuivõrd maakohus leidis, et kostja sai parkimislepingu täitmist tõendada ainult parkimispileti nr 31395 esitamisega, siis tuleb lugeda hetkeks, mil hageja pidi aru saama, et kostja on parkimislepingu kohaselt täitnud, 21.10.2022. Hageja vaidles esitatud hagiavalduses kostjaga, et ainuüksi parkimispiletiga ei ole kostja tõendanud, et on sõiduki XXXXXX parkimise eest 27.10.2020 tasunud. Kuna hageja menetluskulude tekkimise põhjuseks pole kostja tegevus, siis ei saa olla menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras need kindlaks (resolutsiooni p-d 2–4). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
17.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas (resolutsiooni p 1), milles hagi jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
18.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda, leides, et kostjal oli võimalus kohtumenetlust vältida, kui ta trahviteate saamisel või vähemalt meeldetuletuskirjade saamisel oleks pöördunud hageja poole parkimistrahvi tasumise tõendamiseks. Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul puudub menetluskulude jaotamisel alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
19.Hagimenetluse menetluskulud jaotatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi sellest näeb ette TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
2-22-138150 vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel ei saa jätta menetluskulusid vastaspoole kanda.
20.Pooled vaidlesid ja jätkasid maakohtus vaidlemist ka peale seda, kui kostja oli kohtumenetluses hagejale vastanud, et ta on parkimise eest tasunud. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja on parkimise eest tasunud, siis ei saa menetluskulude jaotamise otsustamisel pidada erandlikuks asjaoluks seda, et maakohus tuvastas, et kostja esitatud väited parkimise eest tasumise kohta on maakohtu menetluses leidnud tõendamist. Käesolevas asjas jättis maakohus hagi rahuldamata seetõttu, et kostja tõendas, et on parkimistasu tasunud ja seega polnud hagejal õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kuna üldreegli järgi hagi rahuldamata jätmisel oleks kõik menetluskulud pidanud kandma hageja ja kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis ei ole põhjendatud arvata, et poolte menetluskulud oleks tulnud jätta täielikult või osaliselt poolte enda kanda, sest vastaspoolelt nende väljamõistmine võiks olla ebaõiglane või ebamõistlik. Seega ei ole kolleegiumi arvates käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
22.Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
23.Kostjal maakohtus kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei olnud. Kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 100 eurot.
24.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.