Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1 (11)

2-21-278 Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Ta Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Töövaidluskomisjoni poole pöördumine 1.M L pöördus töötasunõudega summas 158.25 eurot AS E L vastu töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon otsusega 4-1/2488/20 rahuldas M L avalduse ja mõistis AS E L välja avaldaja kasuks töötasu 158.25 eurot. AS E L töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja pöördus kohtu poole avaldusega TvLS § 58 lg.4 alusel töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras hagina ning jätta M L nõue rahuldamata. Kohus võttis avalduse 14.04.2021 määrusega menetlusse ja andis M L`ile tähtaja hagi esitamiseks. M L esitas 28.04.2021 kohtule hagi. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt välja antud asja materjalid ja võttis need kohtutoimiku juurde. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2 (11)

2-21-278 päeval esitas töötaja liikluskorralduse juhile seletuskirja, kus lühidalt kirjeldab, et juhtis rongi tulekustutussüsteemi veale juhtkonna tähelepanu juba käesoleva aasta jaanuaris, samuti veebruaris ning hoiatas, et ainsa vastutajana liinil keeldub ta TKE § 239 alusel mittekorras tulekustutussüsteemiga rongiga liinile väljumast. Hoiatuses viidatud Juhendi 3 päisest nähtub, et see on välja antud seisuga 24.03.2020 ehk vaadeldava juhtumiga samal päeval. Seega ei ole eluliselt usutav, et töötaja teadis ja pidi teadma Juhendi 3 olemasolust, mistõttu on hoiatuses sellele tuginemine põhjendamatu. Juhendi 3 p-st 2 nähtub, et sellega tunnistatakse kehtetuks sellele eelnenud Juhend 2 (kinnitatud 22.08.2014), mis kehtis vaadeldava juhtumi ajal ja mille olemasolust ning sisust pidi olema teadlik ka töötaja. Eelnimetatud juhendeid võrreldes võib teha järelduse, et uue juhendiga tehtud muudatused ei mõjuta vaadeldava juhtumi analüüsi ega selle tulemust, kuna asjassepuutuvat punkti Juhendis 2 ei muudetud ning kehtima jäid ka erandid, mis käesolevas asjas tähtsust omavad. Teiste sõnadega sisaldab nii Juhendi 3 p 1.17 kui ka Juhendi 2 p 1.16 keeldu lubada liinile reisirongi, millel on mittekorras tulekahjusignalisatsioon ja automaatne tulekustutussüsteem diiselgeneraatori plokis. Mõlemas juhendis on ära märgitud, et erandjuhul „lubatakse liinile häirega rong, mille häire ei mõjuta liiklusohutust ja häirega süsteem rongis on dubleeritud“. Juhendite 2 ja 3 koostamisel on aluseks võetud TKE p 148 ehk Teede- ja Sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 (edaspidi: määrus nr 39) kinnitatud eeskiri. TKE kohaselt: a) on keelatud panna rongi liiklusohtlike riketega veeremit ja samuti laaditud kaubavagunit, mille seisund ei taga veose säilivust või põhjustab keskkonnareostust; b) rongi ei tohi panna reisivagunit, mille kütte-, elektri-, ventilatsiooni- jm seadmete rikked häirivad reisijate vedu; c) veeremi tehnoseisundile esitatavad nõuded ning tehnohoolde korra ja remondi eeskirjad kehtestab veeremi valdaja. TKE p-st 148 ei nähtu, et see käsitleks või kehtestaks nõuded või erandid seoses tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse tulekustutussüsteemiga diiselgeneraatori plokis. Küll aga käsitleb tuleohutussüsteeme TKE p 239, mille viimase lause kohaselt on keelatud kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras. TKE p-st 239 ei nähtu erandite tegemise võimalust TKE-st alamalseisva akti, sh ettevõttesisese dokumendiga. TKE punkte 148 ja 239 tuleb mõista eraldiseisvate juhistena, mis tähendab, et TKE p-ga 148 kehtestatud erandi tegemise võimalus kohaldub samas kehtestatud piirangutele, kuid ei laiene TKE p-le 239. Viimast kinnitab ka TKE p 1, mis näeb ette, et raudteeettevõtja raudteeseaduse mõistes peab tagama tehnokasutuseeskirja täpse täitmise ning vastutab liiklusohutuse ja raudteeteenuse ohutuse tagamise eest. Tehnokasutuseeskirja sätete eiramine toob endaga kaasa vastutuse vastavalt raudteeseadusele. Seega võib väita, et vaadeldavas juhtumis TKE nõudeid täpselt järgides hoidus töötaja oma kohustuse rikkumisest ning hoidis ära ka tööandjapoolse kohustuse rikkumise. TLS § 17 lg 3 järgi ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud

3 (11)

2-21-278 töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Käesolevas juhtumis töötajale hoiatuse tegemisega väljendas tööandja valmisolekut rikkuda TKE nõudeid ning eeldas TKE nõuete rikkumist ka töötajalt. Sellega sattus tööandja vastuollu TLS § 17 lg-de 2 ja 3 mõtte ning eesmärgiga. Seega ning tuginedes TKE p-dele 1 ja 239, samuti TLS § 17 lg-dele 2 ja 3 võib väita, et töötajal oli ja on õigus ning kohustus keelduda kasutamast rongi, mille tuleohutuspaigaldised ei ole töökorras. Töötaja täitis nii töölepingut kui ka ametijuhendi p-dest 3.13 ja 4.3 tulenevat kohustust juhinduda täpselt TKE-st kui ettevõttesiseste dokumentide suhtes ülimuslikust reeglistikust. Samuti kasutas töötaja ametijuhendi täitmise eesmärgil selle p-st 5.1 tulenevat õigust keelduda depoost vastu võtmast mitte töökorras olevat raudteeveeremi. Lisaks töötajale selgitas ka töötaja vahetu juht instruktor-juht O K, keda töötaja nõuetekohaselt viivitamata juhtumist teavitas, oma 24.03.2020 seletuskirjas liikluskorralduse juhile, et väljumise taolises olukorras keelab TKE p 239. Oma seletuskirja lõpus tegi O. K ka ettepaneku TKE muutmiseks, mis võimaldaks sarnastes olukordades ettevõttesisese dokumendiga teha erandeid. Seega sai ka töötaja vahetu juht juriidilisi teadmisi mitteomava isikuna aru, et TKE nõuded on ülimuslikud ning töötajal oli tekkinud olukorras kohustus järgida ennekõike TKE p-s 239 sätestatud nõudeid. Eeltoodu põhjal võib väita, et tööandja alandas töötaja töötasu alusetult. Asjaolu, et tööandja hindas töötaja käitumise ettevõttesiseste dokumentide põhjal töökohustuste rikkumiseks, ei lükka ümber ega välista tööandja enda kohustust järgida TKE kui sisedokumentidest kõrgemalseisvaid nõudeid. Jättes täitmata raudteeseaduse ja tuleohutuse seaduse alusel välja antud ja kinnitatud TKE reeglid, rikkus tööandja poolte vahel sõlmitud töölepingu p-st 6.5 tulenevat kohustust järgida seadustest tulenevaid nõudeid. Vaadeldavas juhtumis töötajale hoiatuse tegemise ja tema töötasu alandamisega rikkus tööandja oluliselt TLS § 28 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust töötaja suhtes. AS E L töötasu juhendi p 3 ja töötajale tavapäraselt makstud kvalifikatsioonitasu põhjal võib järeldada, et töötajal on raudteeveeremijuhi II järk ning talle ettenähtud kvalifikatsiooni tasu kuus on 165 eurot. Viimane nähtub ka esitatud jaanuari, märtsi ja juuni palgatõenditest. Sama juhendi p-st 2.4 jääb aga selgusetuks, milline on tööandja tulemustasu arvutusmetoodika. Töötajale jäeti maikuus sissenõutavaks muutunud töötasu koosseisus osaliselt välja maksmata aprilli töötasu summas 158.25 eurot (aprillikuu kvalifikatsioonitasu summas 150.93 eurot ja aprillikuu tulemustasu summas 7.32 eurot). Kuna käesoleva hagi esitamise seisuga pole tööandja nimetatud summat töötajale välja maksnud, nõuab töötaja maksmisega viivitatud aja eest viivist alates aprillikuu töötasu sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, s.o alates 11.05.2020 summas 12.22 eurot ning sellele lisaks vastavalt TsMS §-le 367 seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse

4 (11)

2-21-278 tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni protsendina põhinõudest. Asjaolu, et töötaja töötasu on alandatud tõendab ka töötaja pangakonto väljavõte. Konto väljavõttest nähtub, et töötaja on 2020.a aprilli eest saanud töötasu netos 1377.59 eurot, misvastu ülejäänud täistööajaga kuudel on töötaja töötasu netos olnud keskmiselt 1569 eurot [(1526.26+1561.51+1594.04+1594):4]. Hageja palub mõista kostjalt TLS § 29 lg 9 alusel välja aprillis osaliselt saamata jäänud töötasu summas 158.25 eurot; Mõista kostjalt hageja kasuks kõrvalnõudena välja viivised alates 11.05.2020 kuni hagi esitamiseni seisuga 28.04.2021 summas 12.22 eurot; Mõista kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja viivised seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni protsendina põhinõudest; Jätta kõik menetluskulud, sh hageja töövaidluskomisjoni menetlusega seotud õigusabikulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-21-278 instruktorvedurijuht O K on oma seletuskirjas on tunnistanud, et tema suunised hagejale tuginesid „tekkinud kommunikatsioonitõrgetele”, st teadmisel, et kumbagi mootorit (nimetatud PP ehk power pack sisejuurdluse kokkuvõttes) ei saa kasutada ning instruktorvedurijuhile ei olnud edastatud hooldus- ja avariigrupi juhi seisukohta, et koosseisuga oli lubatud sõitmist jätkata. Samuti on instruktorvedurijuht oma seletuskirja lõpus jõudnud järeldusele, et TKE tõlgendamine selle rakendamise küsimuses väljub tema kui instruktorvedurijuhi pädevusest. Eksitav on hageja viide töölepingu lisaks oleva ametijuhendi punktile 5.1, sest nimetatud punkt käsitleb rongi vastuvõtmist depoos. Rongi depoos vastuvõtmisele on tehtud erand, sest depoos on võimalik asendada rongikoosseis teise rongikoosseisuga, samuti on võimalik vedurijuhi asemel liinile saata teine vedurijuht, kes on depoos alati olemas. Selline vahetus depoos võib kaasa tuua hilinemise väljumisel, kuid reisijad ei jää teenindamata. Hageja ei olnud töökohustuste rikkumise ajal mitte depoos, vaid TT jaamas. Nagu hageja hagiavalduses välja toob, siis TKE punkt 1 mõistes peab tagama TKE täpse täitmise ning vastutama liiklusohutuse ja raudteeteenuse ohutuse tagamise eest raudtee-ettevõtja, mitte raudtee-ettevõtja töötaja. Rongide tehnoseisundi eest vastutab kostja ettevõttes tehnikaosakond. Juhtumi kuupäeval 24.03.2020.a käisid rongi tehnilist seisukorda kohapeal kontrollimas kostja tehnikaosakonna avarii- ja rikete grupi tehnikud, kes vaatasid rongi süsteemid üle ning kinnitasid kohapeal hagejale, et ühe mootoriga on rongiga edasi liikumine ohutu - rongil lülitati välja üks rikketeatega mootoriruum, samaaegselt teises mootoriruumis töötas mootor ja selle tuleohutuspaigaldis laitmatult. Kostja on seisukohal, et hageja ei käitunud kostja suhtes heauskselt ega lojaalselt. Kui töötajal on kahtlus tööandja juhendi või tegevuse osas, on töötajal võimalus seisukoha saamiseks pöörduda oma osakonna töötajate (vedurijuhid, instruktorvedurijuht, liikluskorralduse osakonna juhataja), juhatuse või teiste töötajate poole ), tööandja üle järelevalvet teostava asutuse poole, õigusloome eest vastutava ministeeriumi poole, kuid hageja valis lahenduse, mis mõjutas lisaks kostjale ka kolmandateks isikuteks olevaid reisijaid. Ei ole ka usutav, et kostja kõik ülejäänud vedurijuhid on nõustunud kõikides võrreldavates olukordades seadma reisijaid teadlikult ohtu ning ainult hageja on seda võimalust kaalunud, arvestades, et S diiselrongid on kasutusel aastast 2014. Samuti oli hageja teadlik, et reaalne oht kõnealuse rongikoosseisuga reisijateveoks puudus. Nagu selgub sisejuurdluse kokkuvõttest , siis veateate põhjustas asjaolu, et rongi parkimisest tuleneva mootori jahtumise tõttu langes surve lämmastikuballoonis lubatud miinimumtasemele ja tulekustutussüsteemi kontroller fikseeris selle. Teisel mootoril nimetatud veateadet ei olnud. Info rongi töökorras oleku kohta edastati hagejale kohapeal. Kuna hageja soovis oma töökohustuste rikkumist põhjendada TKE punkt 239 täitmisega erinevalt selle sätte eesmärgist ja valdkonnapõhisest tõlgendusest, puudus hagejal nii töölepingust kui TLS §-st 17 lg 2 ja 3 tulenev alus keelduda oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest. Pooltel ei ole vaidlust põhinõude suuruse osas. Kostjal viivise arvutuskäigu osas vastuväiteid ei ole. Kostja palub jätta hagi saamata jäänud töötasu väljanõudmiseks täies ulatuses rahuldamata; Jätta poole kohtukulud poole enda kanda. Menetluse käik

6 (11)

2-21-278

7 (11)

2-21-278 järgimine . Tulemus ja vastutus - tööeeskirjade ja juhendite liiklusohutuse ja reisijate turvalisuse tagamiseks (tl.117- 119).

tundmine

ja täpne täitmine

8 (11)

2-21-278 kokkuvõttest nähtub, et tegemist on aeg-ajalt esineva rikkega ja sellist laadi rikete põhjusi on keeruline tuvastada kui kontrollimise hetkel riket ei ole. Haldus- ja avariigrupi juht sõitis koos avariitehnikuga TTle teostama rikke otsingut ja avastati, et surve lämmastiku balloonis on lubatud vahemiku miinimumtasemel. Järgmisel päeval balloon jahtus ja surve langes ning seda fikseeris tulekustutussüsteemi kontroller. See seletab miks riket ei olnud võimalik tuvastada depoos. Kui rong jõudis depoosse vahetati lämmastikuballoon DM2 mootoriruumis ja kontrolliti kontaktmanomeetri korrasolekut, rohkem pole riket esinenud (tl.42 pöördel). Raudteeseaduse § 34 lg.1 järgi raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Raudteeveoettevõtjad ja teised raudteeveeremi valdajad on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja nende kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus- hooldus- ja muudele nõuetele. Nimetatud isikud on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eeskirju ning kõiki keskkonna-, tule- ja tööohutus-, töötervishoiu- ning tervisekaitse-eeskirju ja -nõudeid. 10.3 TLS § 17 lg.3 järgi töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus , mis ei ole seotud töölepingu , kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda v. mis on vastuolus hea usu v. mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. AS E L raudteeveeremijuhi ametijuhendi p.5.1 kohaselt raudteeveeremi juhil on õigus keelduda depoost vastu võtmast mitte töökorras olevat raudteeveeremi ning nõuda mittekorras raudteeveeremi liinilt eemaldamist. Ametijuhendi p.5-3 järgi on õigus teha iseseisvaid otsuseid hetkesituatsiooni lahendamisel. Kohus leiab, et kostja korraldus minna liinile rongiga , millel ei ole töökorras projektijärgsed ohutuspaigaldised, on vastuolus Raudtee tehnokasutuseeskirja ja reisijate ohutuse tagamise põhimõttega. 10.4 Kostja on esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 08.06.2020 e-kirja Raudtee tehnokasutuseeskirja p.239 tõlgendamise osas, mille kohaselt TKE p.239 sätestatu ei piira kahest eraldi mootorisektsioonides asetsevast mootorist ühe mootori käitamist juhul kui mootorisektsioonis kasutatav mootor koos tuleohutusseadmetega on töökorras (tl.138). Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et sel juhul peaks vastavad erandid olema sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirjas.

9 (11)

2-21-278 hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 12.1 Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda saamata jäänud töötasu maksmisega viivitamise aja eest viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega on saamata jäänud aprillikuu 2020 töötasu summas 158.25 eurot maksmisega viivitamise eest põhjendatud viivisenõue alates 11.05.2020 ( töölepingu p.4.3 järgi töötasu makstakse töötatud kuule järgneva kuu 10.kuupäeval) kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.10.2023 s.o. 1267 päeva eest kokku summas 47,98 eurot (11.05.2020- 31.12.2020, 8% aastas, 0,021858% päevas, 0,03459 eurot päevas x 235 päeva ; 01.01.2021 -31.12.2022, 8 % aastas, 0,021918% päevas, 0,034685 eurot päevas x 730 päeva; 01.01.2023- 30.06.2023 , 10,5 % aastas, 0,028767 % päevas, 0,045524 eurot päevas x 181 päeva; 01.07.2023- 29.10.2023 , 12 % aastas, 0,032877 % päevas , 0,052027 eurot päevas x 121 päeva). Samuti on hageja nõudel põhjendatud edasine viivis tasumata töötasu nõudelt VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 13.Hagihind käesolevas asjas on vastavalt TsMS § 133 töötasu 158.25 eurot + viivis hagi esitamise seisuga 12.22 eurot + 1 aasta viivis 12.66 eurot = 183.13 eurot. 14.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja AS E L kanda. Töötasu nõue on vastavalt RLvS §22 lg.1 p.1 riigilõivuvaba. Hageja menetluskulud on alljärgnevad õigusabikulud: 1)18.09.2020 TVK avalduse koostamine s.h. tõendite kogumine ja süstematiseerimine 2 tundi; 10.11.2020 tööandja vastusega tutvumine 20 min, 26.11.2020 TVK istungiks ettevalmistus 30 min,26.11.2020 TVK istungil osalemine 50 min, kokku 3 tundi 40 min x 96 =352 eurot; 2)16.04.2021 kohtu 14.04.määrusega tutvumine 10 min, 27.04.2021 TVK toimikuga tutvumine ja materjalide süstematiseerimine 45 min, 28.04.2021 hagiavalduse s.h. viivisekalkulatsiooni koostamine ja kohtule edastamine 2 tundi ja 15 min, kokku 3 tundi 10 min x 96 = 304 eurot; 3) 11.09.2023 kohtu 11.09.määrusega tutvumine 10 min, 16-19, 24-29.09.2023 kliendi edastatud täiendavate materjalidega tutvumine ja materjalide süstematiseerimine 1 tund 25 min, 20.09.2023 kostja kompromissettepanekuga tutvumine ja hageja ettepaneku koostamine ning kostjale edastamine 15 min, 29.09.2023 hageja täiendavate seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine 2 tundi ja 10 min, 06.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine 35 min, kokku 4 tundi 35 min x 96 = 440 eurot. Kõik kulud kokku 11 tunni ja 25 minuti eest 352 + 304 +440 =1096 eurot. Hageja kulud on ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihinne 96 eurot on mõistlik ja põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas olev tunnihinne. Hageja õigusabikulud kokku summas 1096 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud arvestades antud kohtuasja mahtu ja ka eelnevat menetlust töövaidluskomisjonis (TsMS § 144 p.4) ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

10 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.