Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxx Rxxxxxxxx esitas 24.07.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse ning 14.08.2023. a avalduse täienduse. Mxxxx Rxxxxxxxx on vabaabielus. Võlgnikul on põhiharidus ning viimane töökoht olixxxxxxxxx Põllud OÜ-s (lüpsja-operaator). Töösuhe lõppes koondamisega 31.05.2023. a. Käesolevalt on võlgnik elukaaslase ülalpidamisel ning endal sissetulek puudub. 2023. a augustis laekub koondamishüvitis. Mxxxx Rxxxxxxxx on töötukassas tööotsijana arvel ning elab sotsiaalkorteris. Vara puudub. Võlgnevused on kolme võlausaldaja ees ning kogusummas 13 576,14 eurot. Mxxxx Rxxxxxxxx taotleb täitemenetluste peatamist. Mxxxx Rxxxxxxxx toob maksejõuetuse põhjusena välja asjaolu, et palgast ei jätkunud igapäevaste kulutuste katmiseks. Abikaasa oli alkohoolik ning peres oli kasvamas alaealine laps. Võlgnik soetas järelmaksuga kodutehnikat ning mööblit. Kohustused muutusid üle jõu käivateks. Mxxxx Rxxxxxxxx on pöördunud võlanõustaja poole. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 31.08.2023. a määrusega Mxxxx Rxxxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Mark Uska. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Mark Uska esitas 28.09.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnik on lahutatud ning kõik võlgniku lapsed on täisealised. Üks lastest on jätkanud õpinguid pärast täisealiseks saamist. Võlgnikul on arvelduskontod SEB Pank AS-is ning Swedbank AS-is. Võlgnik arvelduskontosid ei kasuta. Esimese viidatud arvelduskonto jääk on 0 eurot ning teise arvelduskonto jääk 36,49 eurot. Võlgnik esitas kolmanda isiku (s.o lapselapse Gxxxx-Lxxx Kxxxxxxx) arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 14.04.2022. a kuni 31.05.2023. a on võlgnik saanud tasu xxxxxxxx Põllud OÜ-lt. 31.05.2023. a on võlgnik saanud lõpparve. 02.06.2023. a on võlgnikule makstud koondamishüvitist summas 1020,40 eurot. Usaldusisiku aruande koostamise hetkel on võlgniku sissetulekuks töötuskindlustushüvitis summas 632,71 eurot ja lisanduvad erinevad Töötukassa rahalised toetused. Töötuskindlustushüvitist makstakse kuni 26.03.2024. a. Võlgniku sissetulekule ei ole võimalik TMS § 132 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata ning pankrotivarasse see ei kuuluks (PankrS § 108 lg 3). Võlgnik on töötu ja otsib tööd.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning on olnud seda juba aastaid. Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku regulaarset sissetulekut ületavad elamiskulud ning nende katmiseks võetud laenud, mida võlgnik ei ole suuteline tagasi maksma. Võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine tähendaks võlgniku jaoks pikaaegse, tõenäoliselt ületamatu võlakoorma kandmist. Pankroti välja kuulutamata ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise korral Võlgniku koguvõlgnevus suure tõenäosusega kasvab märkimisväärses summas menetluskulude, täitekulude ja viiviste võrra. Kohus pidas 11.10.2023. a tsiviilasjas kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Mxxxx Rxxxxxxxx on nõus pankrotimenetlusega. Soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja püüab panustada võlausaldajatele eraldiste tegemisse. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde. Usaldusisiku sõnul on kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud, kui võlgnik ise on valmis midagi võlausaldajatele eraldama.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 11.10.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Mxxxx Rxxxxxxxx on nõus pankrotimenetlusega ja soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku on töötu ning otsib tööd. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on

töötuskindlustushüvitis summas 632,71 eurot, mida talle makstakse kuni 26.03.2024. a. Lisanduvad erinevad rahalised toetused Töötukassalt. Võlgniku üks lastest on jätkanud õpinguid pärast täisealiseks saamist. Võlgniku vara hulka kuuluvad pensionikontol olevad Swedbanki pensionifondi osakud (seisuga 02.09.2023. a) väärtusega 9551,17 eurot. Kogumispensionide seaduse § 31 lg 12 ei saa pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale sissenõuet pöörata. Samas on mõistlik, kui võlgnik pensionikontole kogunenud raha väljavõtmiseks avalduse esitab ja sedakaudu oma võlgade vähendamisse panustab. Võlgniku ja tema venna kasuks on seatud MxxxxxRxxxxxxxxxxx (võlgniku laps) kuuluvale kinnistule (registriosa nr 1147738, asukoht xxxxxxmaakond, xxxxx vald, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxx) tasuta isiklik kasutusõigus kinnistul asuvate elamu ja kõrvalhoonete kasutamiseks, mida aga väga tõenäoliselt ei ole võimalik pankrotimenetluses müüa. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 16 847,88 eurot. Kohus märgib, et nõuete kaitsmise käigus on võimalik kontrollida nõuete põhjendatust, s.h. tarbijakrediidinõuete puhul ja aluste olemasolul esitada vastuväited. Kohus loeb tuvastatuks, et Mxxxx Rxxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Mark Uska andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Mark Uska on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Mxxxx Rxxxxxxxxx pankroti välja 31. oktoobril 2023. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Mark Uska ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 22.11.2023. a algusega kell 14.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.10.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Mark Uskale, samuti võlgnikule. Võlgnik soovis määrust saada paberkandjal. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Mark Uska esitas 28.09.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 10,25 tunni eest määraga 100 eurot tund, kokku 1025 eurot lisandub käibemaks 205 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Advokaadibüroo USKA OÜ (registrikood 16766827) arvelduskontole nr EE767700771009282569 LHV Pank AS-is. Kohus kontrollis, et Advokaadibüroo USKA OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus ei pea usaldusisiku tasu taotletud määras põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg-d 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks,

millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seega määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (10,25 tundi), s.o 676,50 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg-te 4, 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta advokaadibüroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo USKA OÜ-le. Tasu väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.