Muud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxs Axx esitas 08.03.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik kannab karistust Tartu Vanglas ning tähtaegne vabanemine on 2023. a oktoobris. Mxxxxx Axx on vallaline ning

tal on kaks alaealist ülalpeetavat (sünd xxxx. a ja xxxx. a). Võlgnik on saanud kohalikult omavalitsuselt abiraha 200 eurot. Käesolevalt töötab vanglas majandustöödel ning teenib 0,74 eurot/tunnis. Vara puudub. Võlgnikul puudub ülevaade temal lasuvate rahaliste kohustuste suurusest. Võlgnevusi on tasunud minimaalselt. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Võlgnik on maksejõuetusavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot. Kohus võttis 08.08.2023. a määrusega Mxxxxs Axxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Küllike Miti. Usaldusisik esitas 08.09.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnik on vallaline ning tal on kaks alaealist järglast. Võlgnikul on arvelduskonto nr EE912200221014597883 Swedbank AS-s. Kontole on perioodil 01.01.2018. a kuni 08.08.2023. a laekunud väheldased töötasud, töötoetused ja toimetulekutoetused. Seisuga 08.08.2023. a oli kontol 29,13 eurot ning broneering summas 43,20 eurot. Muu vara puudub. Mxxxxx Axx on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud ning viimase 15 aasta jooksul viibinud märkimisväärselt suure osa ajast ka vangistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest saab järeldada, et viimasel viiel aastal on Mxxxxs Axxx ametlikud sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulud olnud äärmiselt tagasihoidlikud. Kinnipeetava tööhõive andmetest nähtuvalt on Mxxxxx Axx rakendatud alates 27.02.2023. a vangla majandustöödel. Lisaks on isikule võimaldatud alates 07.06.2023. a lühiajaliselt töötada järelevalveta väljaspool vanglat. Isik on selliselt töötades saanud netotöötasu aprillis 2023. a 13,81 eurot, mais 2023. a 20,04 eurot, juunis 2023. a 20,29 eurot, juulis 2023. a 563,40 eurot ning augustis 2023. a 675,70 eurot. Laekuvast palgatulust on vangla kinni pidanud 50% - täitedokumentide täitmiseks 20% ja vabanemisfondi 30%. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid prognoosida võlgniku sissetuleku hüppelist suurenemist lähiajal. Võlgniku vanglast vabanemisel (2023. a oktoober) lõpeb ka tema tööleping ning ei ole teada, ka ja millal isik uuesti tööle asub. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusi on kokku 3060,05 eurot. Kriminaalasjades sunniraha tasumise kohustusi ja väärteoasjades rahatrahvi tasumise kohustusi kokku 800 eurot ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustusi kokku summas 2630,66 eurot. Muud nõuded kokku summas 817,31 eurot. Kohtutäiturite tasu ja täitemenetluse kulude nõuded on kokku 2366,77 eurot. Kõik kohustused kokku on 9674,79 eurot. Kõik võlakohustused on muutunud sissenõutavaks ning valdavalt ka sundtäitmises. Õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenevatest nõuetest kogusummas 1316,36 eurot ei ole võimalik võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Võlgniku suhtes toimub 16 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2004. a kuni 2022. a ning milles on võlgniku vastu suunatud nõudeid palju rohkem, kui ta rahuldada suudab. Lisaks on veel kahju kannatajaid, kes ei ole enda nõudeid sundtäitmisele veel esitanud. Ka aegumise kohaldamise korral jääks võlgnikule sellisel hulgal rahalisi kohustusi, mida ta ei ole võimeline mõistliku aja jooksul täitma. Mxxxxx Axx on oma maksejõuetust põhistanud sellega, et ta kaotas töö ning sattus kinnipidamisasutusse. Usaldusisik peab võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks tema pikaajalist õigusvastast käitumist ning kuritegude sooritamist. Usaldusisik hindab Mxxxxx Axxx püsivalt maksejõuetuks. Ette ei ole näha võlgniku võlgade tasumist märkimisväärses ulatuses. Võlgniku taotletav menetlus saab suure tõenäosusega toimuma riigi kulul. Esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Võlgnikul puudub vara maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks.

Kohus pidas tsiviilasjas kohtuistungi 09.10.2023. a. Võlgnik Mxxxxx Axs pankrotimenetlusega.

on nõus

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik vabanes kinnipidamisasutusest karistuse kandmiselt 15.10.2023. a. Võlgniku antud selgituste kohaselt hakkab ta karistuse kandmiselt vabanemise korral koheselt tööd otsima. Võlgnikul on kaks alaealist järglast, kelle ees on tal ülalpidamiskohustus. Igasugune vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 9674,79 eurot, millest kõik on muutunud ka sissenõutavaks. Õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenevatest nõuetest kogusummas 1316,36 eurot ei ole võimalik võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Kohus loeb tuvastatuks, et Mxxxxx Axx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Mxxxxx Axxx pankroti välja 30.oktoobril 2023. kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Miti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 22.11.2023. a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus ei saa küll nõustuda võlgniku põhjendusega, et tema maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et ta kaotas töö ja sattus kinnipidamiskohta. Mxxxxx Axx on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude ja vägivallategude eest, s.h. vägivalla eest võimuesindaja vastu, aga ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Need on tahtlikult toime pandud süüteod, mis on toonud talle kaasa varalised kohustused, neist osa sellised, millest ei ole võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluse raames. Mxxxxx Axxx karistus pöörati täitmisele põhjusel, et ta kriminaalhooldusel olles rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus on seisukohal, et objektiivselt võetuna ei kuulu selline käitumine FiMS § 45 lg.3 p.4 alla ehk ilmtingimata ei pruugi see takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist kui võlgnikul on sissetulek või vara, mille arvelt ta kohustusi võlausaldajate ees täidab. Võlgnikul tuleb oma positiivse käitumisega tõendada, et ta soovib panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse ja selleks algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.10.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule teadmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 08.09.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 21 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 693 eurot, lisandub käibemaks 138,60 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is. Tasu maksta välja riigi vahenditest summas 831,60 eurot (sh käibemaks 138,60). Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 21 pooltundi ehk 10,5 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 831,60 eurot (sh käibemaks 138,60 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.