1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; e-post XXX) 05.12.2025
RESOLUTSIOON
1.Keelduda M.A. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Lõpetada M.A. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada Anna-Liisa Arukask usaldusisiku kohustustest M.A. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Rahuldada M.A. usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasu taotlus ja määrata usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasu suuruseks M.A. kohustustest vabastamise menetluses 350 eurot.
5.Anda M.A.-le hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 350 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Anna-Liisa Arukase usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 350 eurot Lisellix Koolitus OÜ (registrikood 16982809) arveldusarvele nr EE047700771010358916.
7.Välja mõista M.A.-lt menetlusabikulu 350 eurot riigituludesse.
8.Anda M.A.-le tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 30 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasu Maksu-ja
1
Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehele.
9.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb M.A.-l tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 4 osas.
11.Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade M.A. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest. Määruse peale menetluskulude osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 30.10.2023 kohtumäärusega kuulutati välja M.A. pankrot, algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kohus määras pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 10.04.2025 kohtumäärusega (jõust. 29.04.2025) lõpetati M.A. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning jätkati 30.10.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras M.A. kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 1. aprillil ja esitama kohtule aruandeid iga aasta 30. oktoobril. Esimene aruanne tuli esitada 30.10.2025. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kokku 2304 eurot.
2.Usaldusisik esitas kohtule 14.11.2025 aruande, milles märkis, et pole saanud võlgnikuga kontakti ning võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule vajalikke andmeid. Usaldusisik koostas aruande erinevate päringute alusel. Võlgnik ei tööta ega ole registreeritud töötuna.
3.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 05.12.2025. Võlgnik istungile ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjust. Kohtul puudub info kutse kättesaamise kohta. Kohtukutse on edastatud võlgniku e-posti aadressidele XXX ja XXX, samuti e-toimiku vahendusel. Telefoninumbril xxxxxxxxx ei olnud võlgnik kättesaadav. Kohtuistungil andis olemasoleva informatsiooni põhjal ülevaate usaldusisik.
4.14.11.2025 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele kokku 4 tundi ja 30 minutit järgmiselt: 10.04.2025 kohtumäärusega tutvumine – 30 minutit; maioktoober kirjavahetus sotsiaaltöötajaga, korduvad e-kirjad ja telefonikõned võlgnikule. Päringud koostatud panka, Töötukassale, linnavalitsusele – 2 tundi; oktoober 2025 – arvelduskonto analüüs, aruande koostamine kohtule – 2 tundi. Usaldusisik palub kohtul määrata tasuks 350 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest (tunnitasuga 77,78 eurot).
KOHTU SEISUKOHT
2
1.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
2.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
5.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule esimese aruande 14.11.2025. Aruande kohaselt ei ole usaldusisik võlgnikuga ühendust saanud ning aruanne on koostatud päringute vastuste põhjal. Võlgnik ei tööta ega ole ka töötuna registreeritud. Võlgniku sissetulekuteks on olnud toimetulekutoetus, tulu metalli müügist ja erinevatelt eraisikutelt laekunud tulu. Võlgnik usaldusisikule loovutusi teinud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
6.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kuna võlgnik ei ole esitanud usaldusisikule andmeid enda sissetulekute kohta, siis kohtul puuduvad täielikud andmed hindamaks FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustuse täitmist.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas
3
füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole olnud kättesaadav usaldusisikule ega ilmunud ka kohtu poolt korraldatud ärakuulamisele. Võlgnikule on pankrotimenetluses selgitatud tema kohustusi ja talle on kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole võlgnik vastanud. Usaldusisiku poolt edastatud võlgniku konto väljavõttelt nähtub, et eraisikud on teinud võlgnikule ülekandeid selgitusega „raha mängimiseks“ ning rohkelt kulutusi välismaistele kontodele, mis viitavad erinevatele hasartmängukeskkondadele või internetikasiinodele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajale teinud väljamakseid ning saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist FIMS § 49 lõigetes 5 ja 7 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtu algatusel ja usaldusisiku hinnangul tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustusi tahtlikult ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
9.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub M.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
10.Kuna kohus lõpetab M.A. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anna-Liisa Arukask FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest M.A. kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
11.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule
4
tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
12.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele neli tundi ja 30 minutit tunnitasuga 77,78 eurot; kokku 350 eurot (käibemaksuta).
13.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasuks määrata 350 eurot.
14.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg.2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
15.FIMS § 8 lg.5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
16.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M.A.-lt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 350 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on M.A. kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 30 päeva jooksul (kohus kohaldab seaduses ettenähtust teistsugust tähtaega) ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 5
Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.