2-21-14353/30 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Välja mõista Raihan Group OÜ-lt M A A kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Raihan Group OÜ (kostja) ja M A A (hageja) 2020. aasta märtsis müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja hagejale sõiduki xxxx (VIN: xxxx) ja kohustus sõiduki transportima xxxx ostjale üleandmiseks ning hageja tasus kostjale sõiduki ja selle transpordi eest xxxx kokku 21 500 eurot. Hageja tasus nõuetekohaselt sõiduki ostuhinna, kuid kostja jättis sõiduki hagejale üle andmata. Kostja ei transportinud sõidukit xxxx, kostja ei andnud hagejale sõidukit üle. Hageja pöördus hagi esitamisele eelnenud ajal korduvalt kostja poole ja palus sõiduki vastavalt kokkulepitule üle anda, kuid kostja jättis oma kohustused täitmata. Eelnevast tulenevalt edastas hageja 11.02.2021 kostjale taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja selgitas nõudekirjas, et kostja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ja kuna lepingu täitmine ei ole enam võimalik (kostja ei kavatse lepingut täita ega saagi täita, kuna sõiduk on juba teisele ostjale võõrandatud), siis esineb alus lepingust taganemiseks. Hageja jäi täielikult ilma sellest, mis ta lepingu alusel pidi saama. Hageja taganes poolte vahel sõlmitud lepingust ja nõudis kostjale lepingu alusel tasutud ostuhinna tagastamist summas 21 500 eurot ning kahju hüvitamist summas 432 eurot. Kostja jättis kohustused täitmata. Kostja poolt kohustuste rikkumise tõttu on hageja pidanud tasuma õigusteenuse osutamise eest 432 eurot koos käibemaksuga (3 tundi õigusteenust). Hageja vajas õigusteenust, et astuda vajalikke samme olukorra lahendamiseks, sealhulgas koostada ja edastada kostjale nõuetekohane taganemisavaldus ja nõudekiri. Hageja pidi kasutama professionaalset õigusabi, sest hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised, mida nõude ja taganemisavalduse koostamiseks ja esitamiseks on tarvis. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud (sh jätkanud lepingu rikkumisega ka pärast hageja korduvaid pöördumisi), siis ei oleks hageja pidanud advokaadi poole pöörduma.

5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 432 eurot, mis seisneb õigusabikulude tasumises enne kohtumenetlust. VÕS § 115 lg 1 järgi on hagejal lisaks õigus nõuda kostjalt kogu kahju hüvitamist, mis tekib või kaasneb kostja poolt lepingu rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud ka advokaadi poole pöörduma. Hagiavalduse kohaselt on lepinguline esindaja kohtueelselt osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses summas 432 eurot (koos käibemaksuga). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale hageja nimel taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuse täitmiseks (dtl 11-13). Kohtu hinnangul on 3 tundi õigusabi osutamiseks kohtueelselt mõistlik ajakulu. Menetluses hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot koos käibemaksuga. Seega loeb kohus kahju summas 432 eurot põhjendatuks. Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga. Ka Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-138-10 p-s 29 kinnitanud õigusabi kulude hüvitamise nõudmise õigust.

10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 2250 eurot, s.h riigilõiv 900 eurot ning õigusabiteenused 1350 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 05.05.2021 materjalide läbivaatamine 18 min; 08.06.2021 hagiavalduse koostamine 2 h 30 min; 23.06.2021 nõupidamine kliendiga 48 min; 13.09.2021 hagiavalduse koostamine 24 min; 17.02.2022 vastus määruskaebusele 1h; 20.06.2023 hagiavastuse ja tõendite analüüs 1h; 20.06.2023 nõupidamine kliendiga, asjaolude täpsustamine 30min; 20.06.2023 seisukoha koostamine ja esitamine 2h. Hageja esindaja on selgitanud, et kuni 01.06.2022 oli esindaja tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga ja alates sellest 180 eurot koos käibemaksuga. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 900 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti asub kohus seiukohale, et toimingud seoses hagiavalduse esitamisega, vastuse koostamisega ning muud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud nimekirjas märgitud ulatuses. Kokku on seega hageja menetluskulud põhjendatud 2250 euro ulatuses ning nimetatud menetluskulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2250 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik