Hageja: M A A (sünd. xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post [email protected]) Kostja: Raihan Group OÜ (registrikood 14137748; asukoht Kibuvitsa põik 10-2, 75326 Karla küla, Rae vald, Harju maakond; e-post [email protected] )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Raihan Group OÜ-lt M A A kasuks põhivõlg 21 932 eurot, viivis 995,05 eurot ja alates 13.09.2021 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (21 932 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta Raihan Group OÜ kanda.
4.Välja mõista Raihan Group OÜ-lt M A A kasuks menetluskulud kokku 2250 eurot, s.o riigilõiv 900 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 1350 eurot.
Välja mõista Raihan Group OÜ-lt M A A kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Raihan Group OÜ (kostja) ja M A A (hageja) 2020. aasta märtsis müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja hagejale sõiduki xxxx (VIN: xxxx) ja kohustus sõiduki transportima xxxx ostjale üleandmiseks ning hageja tasus kostjale sõiduki ja selle transpordi eest xxxx kokku 21 500 eurot. Hageja tasus nõuetekohaselt sõiduki ostuhinna, kuid kostja jättis sõiduki hagejale üle andmata. Kostja ei transportinud sõidukit xxxx, kostja ei andnud hagejale sõidukit üle. Hageja pöördus hagi esitamisele eelnenud ajal korduvalt kostja poole ja palus sõiduki vastavalt kokkulepitule üle anda, kuid kostja jättis oma kohustused täitmata. Eelnevast tulenevalt edastas hageja 11.02.2021 kostjale taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja selgitas nõudekirjas, et kostja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ja kuna lepingu täitmine ei ole enam võimalik (kostja ei kavatse lepingut täita ega saagi täita, kuna sõiduk on juba teisele ostjale võõrandatud), siis esineb alus lepingust taganemiseks. Hageja jäi täielikult ilma sellest, mis ta lepingu alusel pidi saama. Hageja taganes poolte vahel sõlmitud lepingust ja nõudis kostjale lepingu alusel tasutud ostuhinna tagastamist summas 21 500 eurot ning kahju hüvitamist summas 432 eurot. Kostja jättis kohustused täitmata. Kostja poolt kohustuste rikkumise tõttu on hageja pidanud tasuma õigusteenuse osutamise eest 432 eurot koos käibemaksuga (3 tundi õigusteenust). Hageja vajas õigusteenust, et astuda vajalikke samme olukorra lahendamiseks, sealhulgas koostada ja edastada kostjale nõuetekohane taganemisavaldus ja nõudekiri. Hageja pidi kasutama professionaalset õigusabi, sest hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised, mida nõude ja taganemisavalduse koostamiseks ja esitamiseks on tarvis. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud (sh jätkanud lepingu rikkumisega ka pärast hageja korduvaid pöördumisi), siis ei oleks hageja pidanud advokaadi poole pöörduma.
Hageja edastas kostjale nõudekirja ja taganemisavalduse 11.02.2021 ning andis tähtaja rahaliste nõuete tasumiseks kuni 17.02.2021. Kostja jättis nõuded tähtaegselt tasumata. Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 21 932 eurot alates 18.02.2021 kuni 12.09.2021 summas 995,05 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 21 932 eurot summas alates hagi esitamisest 13.09.2021 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 21 932 eurot, alates 18.02.2021 kuni 12.09.2021 põhinõudelt summas 21 932 eurot kogunenud viivis summas 995,05 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 21 932 eurot alates hagi esitamisest 13.09.2021 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. 2019 jaanuaris ostis hageja kostjalt kümme kasutatud sõidukit. Kuivõrd klient elas xxxx, ei lisatud müügihinnale käibemaksu. Kostja koostas sõidukite müümiseks väljaspool Euroopa Liitu korrektsed deklaratsioonid. Kuus kuud hiljem teavitas deklarant kostjat, et sõidukid ei ole kostja poolt vormistatud deklaratsioonidega Euroopast väljunud. Kostja teavitas sellest koheselt hagejat ning palus esitada tõendid, mis kinnitavad, et sõidukid on Euroopast väljunud. Kahetsusväärselt hageja kostja palvetele ei reageerinud ning neid dokumente ei esitanud. 2020 märtsis võttis hageja taas kostjaga ühendust seonduvalt auto24.ee müügiportaalist leitud müügikuulutusega. Hageja palus kostjal osta sõiduauto xxxx, et kostja selle hiljem hagejale müüks ning palus jällegi teostada müügitehing käibemaksuta. 2020 sügisel kohtus kostja hagejaga Belgias, et arutada eelnevatest tehingutest tõusetunud küsimusi. Hageja esitas kostjale tollideklaratsioonid, milledelt nähtus selgelt, et hageja poolt on muudetud 2019. aastal kostjalt ostetud sõidukite hindasid - sisuliselt oli hageja sõidukite müügitehingute dokumente võltsinud. Kostja andis hagejale teada, et käibemaksu summa 10 auto eest kokku on 20 910 eurot, mis tuleb hagejal kostjale tasuda. Hageja on kostjale arve nr 20017 alusel tasunud 21 500 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasaarvestuse tulemusena tasumisele üksnes 590 eurot. Kostja märkis, et hageja ei ole kostja ees varasemalt pooltevahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud – hageja on 10 sõiduki eest jätnud tasumata käibemaksu kogusummas 20 910 eurot ning on seejuures sõidukite kohta koostatud arveid võltsinud. Kostja on 2020. a sügisel kohtumise käigus Belgias hagejale selgitanud, et kuna käibemaks kümne auto eest on summas 20 910 eurot ning hageja on kostjale tasunud 21 500 eurot, siis kohustub kostja hagejale tasuma üksnes 590 eurot. Seega on kostja hagejale esitanud VÕS § 198 kohaselt tasaarvestusavalduse. Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 1 ja 2 ning § 76 lg-le 1 ja §-le 77 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustused tuleb täita lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 209 lg 4 esimene ja kolmas lause sätestavad, et kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui asja vedamine on ette nähtud tarbijalemüügi puhul, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel ostja valdusse. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et hageja ja kostja on sõlminud 2020 aasta märtsis müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale sõiduki xxxx (VIN: xxxx) ja kohustus sõiduki transportima xxxx hagejale üleandmiseks ning hageja pidi kostjale sõiduki ja selle transpordi eest xxxx kokku tasuma 21 500 eurot (dtl 6). Puudub vaidlus, et nimetatud summa on hageja poolt kostjale tasutud. Nimetatut on kostja ise oma vastuses kinnitanud (kostja vastuse p 4 ja p 14, dtl 43, 44). Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et leping oleks tema poolt täidetud ehk et kostja oleks sõiduki hagejale üle andnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja korduvalt pöördunud lepingu täitmise küsimuses kostja poole, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud (dtl 7-8).
4.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 188 lg 1 järgi toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 108 lg
1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale 11.02.2021 edastanud taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuste täitmiseks (dtl 11-13). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud sõidukit hagejale üle, siis on tegemist olulise lepingurikkumisega kostja poolt. Seega oli hageja õigustatud müügilepingust taganema ning kostja on kohustatud hagejale müügilepingu alusel tasutu tagastama VÕS § 189 lg 1 alusel. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hageja poolt müügilepingu alusel tasutud 21 500 eurot hagejale tagastanud. Seega on hageja nõue kostja vastu 21 500 euro tagastamiseks põhjendatud.
5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 432 eurot, mis seisneb õigusabikulude tasumises enne kohtumenetlust. VÕS § 115 lg 1 järgi on hagejal lisaks õigus nõuda kostjalt kogu kahju hüvitamist, mis tekib või kaasneb kostja poolt lepingu rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud ka advokaadi poole pöörduma. Hagiavalduse kohaselt on lepinguline esindaja kohtueelselt osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses summas 432 eurot (koos käibemaksuga). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale hageja nimel taganemisavalduse ja nõudekirja rahaliste kohustuse täitmiseks (dtl 11-13). Kohtu hinnangul on 3 tundi õigusabi osutamiseks kohtueelselt mõistlik ajakulu. Menetluses hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot koos käibemaksuga. Seega loeb kohus kahju summas 432 eurot põhjendatuks. Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga. Ka Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-138-10 p-s 29 kinnitanud õigusabi kulude hüvitamise nõudmise õigust.
6.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja edastas kostjale nõudekirja ja taganemisavalduse 11.02.2021 ning andis tähtaja rahaliste nõuete tasumiseks kuni 17.02.2021. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 18.02.2021. Kostja ei ole müügilepingu alusel hageja poolt tasutud summat tagastanud ega ka kahju hagejale hüvitanud. Seega on hageja õigustatud nõudma ka viivist perioodi 18.02.2021 kuni 12.09.2021 eest summas 995,05 eurot ning edasi alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja ei ole kostja ees varasemalt pooltevahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud – hageja on 10 sõiduki eest jätnud tasumata käibemaksu kogusummas 20 910 eurot ning seega tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus on oma 10.07.2022 kirjas (dtl 139-140) kostjale selgitanud, et kõiki oma tasaarvestuse aluseks olevaid nõude aluseid tuleb täiendavalt selgitada ja tõendada. Kostja ei ole vastavaid tõendeid kohtule esitanud. Esitamata on tõendid oma väidetava nõude olemasolu kohta ning ka väidetava tasaarvestamise avalduse tegemise kohta, m.h on kostjal täiendavalt selgitamata, millal kostja poolt viidatud müügilepingud sõlmiti, mis tingimustel müügilepingud sõlmiti (m.h millises hinnas pooled kokku leppisid); kas ja milliseid müügilepingute tingimusi on hageja rikkunud; kuidas on kujunenud kostja väidetav nõue summas 20 910 eurot; kas ja millal on kostja pöördunud hageja poole seoses võimaliku lepingute rikkumisega; kas ja millal on kostja saatnud hagejale tasaarvestusavalduse. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, siis puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 21 932 eurot, viivis 995,05 eurot ja alates 13.09.2021 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (21 932 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 2250 eurot, s.h riigilõiv 900 eurot ning õigusabiteenused 1350 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 05.05.2021 materjalide läbivaatamine 18 min; 08.06.2021 hagiavalduse koostamine 2 h 30 min; 23.06.2021 nõupidamine kliendiga 48 min; 13.09.2021 hagiavalduse koostamine 24 min; 17.02.2022 vastus määruskaebusele 1h; 20.06.2023 hagiavastuse ja tõendite analüüs 1h; 20.06.2023 nõupidamine kliendiga, asjaolude täpsustamine 30min; 20.06.2023 seisukoha koostamine ja esitamine 2h. Hageja esindaja on selgitanud, et kuni 01.06.2022 oli esindaja tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga ja alates sellest 180 eurot koos käibemaksuga. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 900 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti asub kohus seiukohale, et toimingud seoses hagiavalduse esitamisega, vastuse koostamisega ning muud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud nimekirjas märgitud ulatuses. Kokku on seega hageja menetluskulud põhjendatud 2250 euro ulatuses ning nimetatud menetluskulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2250 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.