Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27.10.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-121688
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
PARKIT OÜ hagi A. K. vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõudes 46,47 eurot nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, Tartu, 51004) Hageja esindaja: vandeadvokaat Maano saareväli (e-post [email protected]) Kostja: A. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja
Menetluse liik
esindaja:
R.
V.
(e-post xxxx)
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi A. K. vastu.
2.Välja mõista A. K.lt PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 35 eurot ja viivis 8,67 eurot.
3.Välja mõista A. K.lt PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (35 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud A. K. kanda.
5.Välja mõista A. K.lt PARKIT OÜ kasuks menetluskulu 617,50 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. K.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 26.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.lt (kostja) vastu 119 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 05.06.2023 vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.06.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.06.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 35 euro, viivise 8,67 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk) omanik leppetrahvi väljastamise ajal. Sõiduk oli pargitud KÜ Liikuri 32 Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Liikuri 32, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
3.Sõiduk pargiti KÜ Liikuri 32, Tallinn territooriumile parkimistingimuste vastaselt 01.07.2020. Kostjale on koostatud leppetrahv nr 73380001999 summas 35 eurot. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Kuna kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses, nõuab hageja kostjalt ka viivist perioodi 16.07.2020-26.06.2023 eest summas 8,67 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 27.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja esitas 12.07.2023 vastuse hagile, milles märkis, et ta omab korteriomandit aadressil Xxxx. 28.06.2011 sõlmis korteriühistu Liikuri 32, mille liikmeks on ka kostja, teenuse osutamise lepingu nr 01-07/11 Reform Financial OÜ-ga. Nimetatud lepingu objektiks on liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll korteriühistule kuuluval kinnistul aadressil Liikuri 32, Tallinn. Nimetatud lepingu juurde kuulub lepingu lahutamatu osana korteriühistu liikmete nimekiri koos neile kuuluvate autode nimekirjaga. Kooskõlas viidatud lepingus kokkulepituga väljastati igale autoomanikust korteriühistu liikmele parkimiskaart. Kostjale väljastatud parkimiskaardi number on 48. 18.06.2015 on allkirjastatud viidatud lepingu lisa, mille anti teenuse osutamise leping hagejale üle. Hageja on enda ettevõtte internetileheküljel avalikkusele ja korteriomanikele teatanud, et parkimiskaardiga annab eravalduste omanike
esindaja kinnistul või eravalduses olevatele sõiduki omanikele parkimisõiguse. Seega oli kostjal õigus parkida Liikuri 32 kinnistu territooriumil.
5.Kostja leiab, et hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et vaidlusalune sõiduk oleks hagiavalduses märgitud ajal Liikuri 32, Tallinn parklas parkinud. Fotodel puuduvad metaandmed fotode tegemise aja ja koha kohta, seega ei saa neid fotosid lugeda korrektseteks tõenditeks. Seega vaidleb kostja faktiväitele vastu. Alternatiivselt, juhul kui selgub, et fotod on tehtud 01.07.2020 nimetatud kohas, ei saa teha järeldust, et kostja oleks kehtestatud parkimiskorda rikkunud. Hagejal oli lepingust tulenev kohustus ja võimalus kontrollida, kas kostja nimi ja sõiduki andmed sisalduvad eelviidatud lepingu lisas või mitte ja seejärel otsustada leppetrahvi kohaldamise vajalikkuse üle. Hageja seda ei teinud, seega on ta lepingut rikkunud ja minetanud õiguse leppetrahvi kohaldamiseks. Samuti on kostja seisukohal, et parkimisluba ei ole ainuke parkimisõigust reguleeriv dokument, mis võimaldas kostjal Liikuri 32 parkimisalal parkida. Parkimisloa eksponeerimine loob hageja parkimiskontrolöridele võimaluse veenduda, et sõidukil on õigus parkimisalal parkida. Kui aga parkimisluba ei ole armatuurlaual eksponeeritud, siis kontrolör kontrollib sõiduki kuuluvust ja juhul, kui tegemist on parkimisõigust mitteomava sõidukiga, väljastab leppetrahvi teatise, kinnitades selle auto esiklaasile. Käesoleval juhul on kontrolör väljastanud leppetrahvi teatise arvestamata, et kostjal on parkimisõigus Liikuri 32 parkimisalal parkimiseks. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
7.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 35).
7.2.Liikuri 32, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega (dtl 33, 93-95), mille kohaselt võib seal parkida KÜ Liikuri 32 MZK loal ning parkimist lubav dokument (parkimisluba) peab olema nähtaval kohal – armatuurlaual (dtl 32-33).
7.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 01.07.2020 pargitud KÜ Liikuri 32, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 29-31, 70-73, 89-92).
7.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxxx andmete teadasaamiseks (dtl 35).
8.KÜ Liikuri 32, Tallinn territooriumi parkimisalal on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Liikuri 32, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase loa olemasolul, kui parkimist lubav dokument on nähtaval kohal – armatuurlaual. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude aluseks olla VÕS (võlaõigusseadus) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud. Parkimise eest ei pidanud parkijad, sh kostja, hagejale tasu maksma.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
10.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel nõutud parkimisloa puudumist ja parkimisloa parkival sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata jätmist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimistingimusi väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimisõiguse annab üksnes parkimisluba (dtl 32). Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud fotode (dtl 33, 93-95) põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtav. Hageja esitas tõendid parkimistahvli olemasolust.
12.Kostja on oma 22.08.2023 seisukohas märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune sõiduk oleks nimetatud ajal nimetatud kohas parkinud. Fotodel puuduvad metaandmed fotode tegemise aja ja koha kohta, seega ei saa neid fotosid lugeda korrektseteks tõenditeks. Kohus kostjaga ei nõustu. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Leppetrahvile lisatud fotodelt autost nähtub, et sõiduk numbrimärgiga xxxx oli 01.07.2020 kell 13.54 pargitud maja nr 32 juurde (dtl 29, 71) esiosaga maja nr 32 poole ja fotolt parkimistingimuste märgist (dtl 33) on näha, et see ala jääb parkimisala mõjualasse. Hageja on 13.10.2023 esitanud täiendavad fotod võrrelduna Google Maps kaardirakenduse street view vaadetega Liikuri 32 hoonele ja alale (dtl 89-92), millelt
nähtub, et kostja sõiduk parkis 01.07.2020 Liikuri 32 parkimisalal. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 01.07.2020 Liikuri 32 parklas parkimisel.
13.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik. Parkimislepingu täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki omanik seni, kuni kostja ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud, et sõiduki parkis parkimisalale parkimistingimusi rikkudes kolmas isik, kes vastutab sel juhul leppetrahvinõude tasumise eest. Seega parkimislepingu täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki omanik, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.
14.Parkimisala tüüptingimuste (dtl 53) p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi teine. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
15.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot. Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud eksponeerima parkival sõidukil armatuurlaual parkimisloa KÜ Liikuri 32, Tallinn parkimisalal parkimiseks. Kostja sõiduk oli pargitud 01.07.2020 hageja parkimisalale, kuid sõidukil puudus nähtaval kohal vajalik parkimisluba. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti parkimisalale ilma vajalikku parkimisluba sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Kostja on üksnes väitnud, et ta on Liikuri 32 elanik ja tal on olemas parkimisluba, mistõttu on tal Liikuri 32 parkimisalal parkimisõigus. Parkimistingimuste (dtl 32-33) kohaselt peab parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Kui parkimisluba ei olnud armatuurlaual nähtaval kohal, on parkimisel rikutud parkimistingimusi (tingimuste p 2 ja 5). Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja on Liikuri 32 kortermaja elanik ja et talle on väljastatud parkimisluba, ei anna talle õigust antud parkimisalal parkida. Parkimistingimuste kohaselt on Liikuri 32 parkimisalal parkimine lubatud üksnes siis, kui sõidukil on nähtaval kohal, s.o armatuurlaual eksponeeritud parkimisluba. Hageja poolt esitatud fotodega on tõendatud, et kostjal hagiavalduses märgitud kuupäeval parkimisluba sõiduki armatuurlaual eksponeeritud
ei olnud. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimisloa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
16.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
17.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
18.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 30, 72). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hageja 14.08.2023 vastusele (dtl 70). Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest vahetult pärast rikkumise avastamist.
19.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on
lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 35 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistingimuste täitmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt leppetrahvi sissenõudmiseks. Mõistlik leppetrahv katab parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 35 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Ka kohtupraktikas on peetud leppetrahvinõuet 30 eurot ja ka 50 eurot mõistlikuks ning seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (vt nt Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146 jpt). Leppetrahv 35 eurot ei ületa nimetatud summasid, mistõttu ei ole tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 01.07.2020 Liikuri 32, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvinõue summas 35 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
21.Hageja nõuab kostjalt viivist summas 8,67 eurot perioodi 16.07.2020-26.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Parkimistrahvis märgitu kohaselt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvinõude määramise päevast alates (dtl 70). Hageja poolt kostjale 01.07.2020 väljastatud leppetrahv muutus seega sissenõutavaks 16.07.2020. Kuivõrd kostja on hagejale leppetrahvi tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas 8,67 eurot.
22.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on leppetrahvi tasumisega viivituses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 8,67 eurot ning ka edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 27.06.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
24.Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 517,50 eurot (dtl 88, 96).
kostja vastuväidetega tutvumine, lõplike seisukohtade ja menetluskulude 2,45 nimekirja koostamine, lisade vormistamine ja komplekteerimine, menetlusdokumendi e-toimiku kaudu esitamine Kokku
3,45
27.Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
28.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 517,50 eurot (3,45x150).
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 617,50 eurot (100 + 517,50).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.