2-23-14738/2 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr XXX viinud avaldaja suhtes läbi ajutise pankrotimenetluse ja 29.05.2023 määrusega jätnud FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata. Viidatud tsiviilasjas taotles avaldaja samuti pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist nagu ka käesolevas asjas. Kuigi avaldaja usaldusisik XXX tuvastas, et S. S. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, leidis kohus, et avaldaja suhtes ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Muu hulgas tugines kohus FiMS § 45 lg 3 p-s 1 sätestatule, sest avaldaja on süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 (kelmus) ja KarS § 3891 lg 1 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) järgi. Lisaks oli kohus seisukohal, et avaldaja suhtes läbiviidav kohustustest vabastamise menetlus ei saavutaks seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Kohus viitas seejuures FiMS § 50 lg-le 2, mille kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega muu hulgas õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on avaldajal kindlalt teadaolevaid kohustusi kokku 474 655,72 eurot, millele eelduslikult lisandub kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus XXX (endine ärinimi XXX) ees summas 9889,63 eurot. Avaldaja kohustustest 14 216,99 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (lisandub 9889,63 eurot), 509,39 eurot kriminaalasja menetluskulu nõue XXX ees, 448 571,26 eurot kriminaalasjas konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise kohustus ning 9642,82 eurot kohtutäiturite nõuded. Avaldaja kohustused koosnevad 99,64% ulatuses kriminaalasjadega seonduvatest nõuetest ning nende sissenõudmisega kaasnevatest täitekuludest. Muude nõuete suuruseks on üksnes 1715,26 eurot ehk 0,36% kogunõudest. Seega on avaldaja maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks tema enda õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu kuriteoga tekitatud kahju ning toimepandud süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid. Järelikult on avaldaja ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise, kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise, kriminaalmenetluse ja täitemenetluse kulude tasumise kohustuste näol. Kohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et vangistuses olev võlgnik (eeldatav vangistusest vabanemise aeg 03.01.2027) saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud või kriminaalasjas määratud mõjutusvahendist tulenevad kohustused enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kohus selgitas avaldajale, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal on tal võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta. Lisaks on oluline arvestada, et muud võlakohustused (sh kahju tekitamisest tulenevad) aeguksid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta aastatel 2024 kuni 2026 (ehk kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine oleks avaldaja huvides). Pankrotimenetluses tehtav kohtulahend oleks aga omakorda täidetav 10 aastat ja see võib avaldaja võlakohustuste (aktuaalsus just nende nõuete puhul, millest kohustustest vabastamise menetluse raames ei saa vabaneda) aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis oluliselt pikendada (ehk kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei oleks avaldaja huvides).