2-23-5956/10 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

20.04.2023 esitasid võlgnikud kohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse, milles teatasid, et soovivad võlgade ümberkujundamist. Kohus võttis 16.05.2023 määrusega avalduse menetlusse ja määras võlgnikele usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule omapoolse hinnangu võlgnike varale, kohustustele ja menetlusele, lisaks võlgnike võla- ja varanimekirja. Usaldusisik pidas võimalikuks võlgnike suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud makseraskustes, mitte maksejõuetud ning nad on võimelised ümberkujundamiskava täitma. Kohus arutas võlgnike ja usaldusisikuga võlgnike võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnikud soovisid võlgade ümberkujundamist. Võlgnikud avaldasid järelmaksude võtmise põhjuseid. Hüpoteegiga laen saab läbi 2026. aastal. Võlgnikud on ka praegu proovinud 600-700 eurot maksta võlausaldajatele, mille sees on ka hüpoteeklaenu osamakse. Kavaga saavad nad maksta igakuiselt 600 eurot, millele lisandub hüpoteeklaen, mida nad ümber kujundada ei soovi. Võlgnikud tasusuid kohtule usaldusisiku tasu ettemaksu. 14.07.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 14.09.2023 esitas nõustaja ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele. 19.08.2023 esitas usaldusisik ühe võlausaldaja muudetud vastuväite. Kavast nähtuvalt kuulub ümberkujundamisele kohustusi 46519.10 eurot, sh põhikohustusi 38650.10 eurot. Ümberkujundamisele ei lähe hüpoteegiga tagatud kohustus Hxxxxxxxxx OÜ-le summas 10400 eurot (2023.a augusti seisuga). Nimetatud kohutuse igakuine makse on 300eurot ja tasumise lõpptähtaeg juulis 2026.a. Kava kohaselt toimub kava täitmine 60 kuu jooksul perioodil 15.09.2023-15.08.2028.a ja tasutakse kõik pandiga tagamata põhinõuded täies ulatuses, kuid vähendatakse kõiki kõrvalnõudeid 100%. Kohustusi, milles on tehtud kohtulahendi on põhivõla hulka arvestatud ka kohtumenetluse kulud ( menetluskulud, riigilõiv, juristitasu jm). Tasumisel on arvestatud, et kuni hüpoteegi tasumiseni on osamaksed väiksemad550 eurot kuus, pärast hüpoteegi tasumist alates augustist 2026.a, on osamaksed 770 eurot ja viimane osamakse on 919.70 eurot, et mitte pikendada kava veel ühe kuu võrra. Kolm väiksemat makset tasutakse esimese 4 kuu jooksul, misjärel suunatakse kogu tasumise võimekus teiste suurmete kohustuste täitmisele, mida koguvõlast on kokku 94,5%. Kavas esitas usaldusisik täpsustatud andmed pere sissetuleku ja väljaminekute kohta. Rxxxx Ixxxxxx on sõlminud töölepingu, mille saadav eeldatav sissetulek on 1776eurot kuus (neto), Gxxxx Ixxxxxx on väiksemate lastega kodune, kuid loodab teenida lisaraha lasteriiete müügist ca 250 eurot kuus. Pere sissetulekuks on ka eri peretoetused, mis käesoleval ajal on 1100eurot, kuid alates 01.01.2024 810 eurot. Kokku sissetulek eeldatavalt 3026, kuid väheneb uuel aastal 200 euro võrra. Pere on oma vajalikeks kuludeks arvestanud 2174 eurot, sh kindlad kuumaksed 454 eurot. Usaldusisiku kokkuvõtte kohaselt olid kavaga hõlmatud võlausaldajatest kavaga nõus 6, vastu oli üks võlausaldaja – Julianus Inkasso OÜ, kelle nõue moodustab kõigist nõuetest 48,71%. Usaldusisik leidis, et võlausaldajate jaoks on parem lahendus kava ja sellega seoses maksegraafik. Rxxxx ja Gxxxx ise soovivad hakata makseid järk-järgult tasuma oktoobrist 2023. Rxxxx helistas 12.09.2023 ja palus maksete alustamise lükata oktoobrisse 2023. Põhjuseks teda 26.10.2023 ees ootav xxxxxxoperatsioon. Taastumine võtab aega kaks-kolm nädalat. Pere on mures kas nad suudavad selle terviseprobleemi tõttu maksetest kinni pidada ja paluvad kava alustamist oktoobrist 2023. Nii saavad nad septembri finantsidest natukene kõrvale panna, et edaspidi sujuvalt makseid tasuda. Usaldusisik palus Võlgase

ümberkujundamiskava kinnitada Rxxxx ja Gxxxx Ixxxxxxxxx 60kuuks kogusummas 38 650,01€: - 550,00€ 2,91 aastat ehk 35 kuud; - 770,00€ 2,0 aastat ehk 24 kuud; - 919,70€ 1kuu. Hiljem esitatud vastuväites teatas võlausaldaja Julinaus Inkasso OÜ, et kuigi kavaga tasutakse kogu põhikohustus, ei nõustunud võlausaldaja kõrvalkulude vähendamisega täies ulatuses. Võlausaldaja märkis, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on küll, et võlgnik täidab oma kohustused osaliselt, kuid antud juhul leiab võlausaldaja, et võlgniku tagasimaksete perioodi tuleb vajadusel pikendada Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud sisulisi vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus hindas esitatud nõuded ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava lähtudes usaldusisiku poolt koos kavaga esitatud nõuete nimekirjale kummagi võlgniku kohta. (vt resolutsiooni p 1). Usaldusisik esitas 23 .10.2023 selgituse, miks erineb võlanimekirjas esitatud isikute nimekiri kavaga hõlmatud võlausaldajate nimekirjast: LHV ja GS Core on kinnitanud usaldusisikule nõuded puuduvad. Ümberkujundamiskavaga on hõlmatud 5 võlausaldaja C nõuded ja ühe võlausaldaja D nõue. Võlgnikel on ka üks A nõue (pandiga tagatud nõue) Hxxxxxxxxx96Ü-le summas 10 400 eurot (kava esitamise aja seisuga), mis jääb aga võlgnike soovil kavast välja ja võlgnikud täidavad kohustust kavaväliselt. II Ümberkujundamiskava kinnitamine FiMS § 2 lg 3 sätestab: Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikel ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 46 519.10 eurot. On ilmne, et võlgnikud ei suuda käesolevaks ajaks tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata. Kohus on leidnud, et võimalik on võlgnike kohustuste ümber kujundamine ja algatanud vastava menetluse. Kohtule esitatud kava kohaselt on makseraksute ületamiseks kasutavateks abinõudeks kohustuste täitmise aja pikendamine ja kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses. FiMS § 21 lg 1 kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

Seega on usaldusisiku ka võlgnike poolt kavas pakutud abinõud seaduse kohaselt lubatavad ja peaksid võimaldama täita menetluse eesmärki- aidata võlgnikke ületada makseraskused. Usaldusisik on kava koostades ja menetledes järginud FiMS § 20 ja 24 nõudeid. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise põhimõtted sätestab FiMS § 26. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus märgib, et jõudis kava hinnates seisukohale, et kavaga koheldakse kõiki võlausaldajaid sarnaselt: kõigi nõudeid vähendatakse kõrvalkulude võrra. Kohus märgib siinkohal, et lõplikud kohustuse täitmise määrad on võlausaldajatel erinevad ainuüksi seetõttu, et võlausaldajate kõrvalnõuete osa kogunõuetes oli erinev- s.t mida väiksem kõrvalnõuete osa, seda suurem on lõpptäitmise ulatus võrreldes algse kogunõudega. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 pandiga tagamata nõuet omav võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 23 365.98 eurot. nimetatud nõue moodustab kogunõuetest 50,22%. Kuna vastuväite esitanud võlausaldaja nõue moodustab rohkem kui poole kõigist nõuetest, siis pole võimalik kava kinnitada FiMS § 26 lg 1 ega 2 järgi. FiMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus eelpool juba märkis, et kõiki võlausaldajaid on kavas koheldud võrdselt. Kohus kaalub ka, kas võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kohus juhindub seejuures muuhulgas FiMS § 26 lg 4 juhistest: Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Võlgnike huviks võlgade ümberkujundamismenetluse läbi viimisel on oma kodu säilitamine. Antud eesmärk on mõistetav, kuna peres kasvab 4 koolieelses eas last ja seetõttu vajab pere suhteliselt suurt eluruumi, mille üürimine maapiirkonnas pole lihtne ega ka mitte odav. Pere Pere praegue elukoht asib hajaasustusega külas, mis võimaldab lastele ka kasvamise vabas looduses ja vabalt õues olla. Elukoht maal annab lisaks perele võimaluse kasvatada mingis osas oma vajaminev köögi- ja puuvili ise, mis omakorda annab kokkuhoiu. Perele kuuluvat sõiduautot vajab perekond, et pereisal oleks võimalik käia tööl ja teenida töist tulu ning tulevikus ilmselt ka laste koolikohustuse täitmiseks. Kokkuvõtvalt on võlgnikele vajalik

võlgadest vabanemine mõistliku aja jooksul sellisel viisil, et perel oleks seejärel võimalik taastada oma normaalne jätkusuutlik elu ja jätkata iseseisvalt hakkama saava perekonnana. Kohus märgib, et vastuväitest ei selgu, milline konkreetne huvi on võlausaldajal selles, et kohus kava ei kinnitaks. Kava mitte kinnitamisel on võlgnikel põhimõtteliselt võimalik esitada pankrotiavaldus või oma kohustuste täitmisega edasi tegelda nii, et nad peavad tegelema iga oma kohustusega ja võlausaldajaga eraldi. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei olnud rahul enda kõrvalkulude vähendamisega ja leidis, et kava võiks täita pikema aja jooksul. Kohus leiab, et võlausaldajal on võimalik kavaga saada oma nõuded täidetud suuremas ulatuses võrreldes võlgnike pankroti välja kuulutamisega. Võlausaldaja ise pole oma vastuväites esitanud mingit analüüsi selles osas, miks ta eelistaks pankrotimenetlust võlgade ümberkujundamisele. Käesolevalt läheks pankrotimenetluses kinnistu müügist saadav raha valdavalt hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, alles jäävast rahast kantaks esmajoones pankrotimenetluse kulud, mis sõltuvad vara müügist saadud summast. Kui võtta arvesse kinnistu ja sõiduki eeldavat väärtust, hüpoteegi suurust ja võimalikke pankrotimenetluse kulusid (PankrS § 64’ kohaselt halduri tasu 5665-7385€+kulud), on võimalik võlgnike vahel jagatav summa ca 10-13000€. Arvestades võlgnike sissetuleku, nende ülalpidamisel olevate laste arvu ja võimalikku mittearestitava tulu suurust, oleks Rxxxx Ixxxxxxi sissetulekust võimalik igakuiselt pankrotivarasse arvata 60-80 eurot, uuest aastast üldse mitte midagi, ja Gxxxx Ixxxxxxx sissetulekust käeoleval ajal samuti mitte midagi. Seega oleks pankroti korral pandiga tagamata nõudeid omavatel võlausaldajatel võimalik saada oma nõuded rahuldatud maksimaalselt vaid 1/3 ulatuses kogunõuetest. Kava kinnitamisel on keskmine täitmismäär 83%. Lisaks märgib kohus, et vastuväite esitanud võlausaldajal kõrvalnõuded moodustasid kogunõudest kõige suurema osa võrreldes teiste võlausaldajate nõuetega. Üksi Julianus Inkasso OÜ nõue ei tulene jõustunud kohtulahendist, seega ei ole nõuded läbinud kohtulikku kontrolli, mistõttu on ebaselge, kas kõik Julianus Inkasso OÜ esitatud kõrvalnõuded oleks üldse lubatavad ja põhjendatud. Kuna kavas kõrvalnõuded aga vähendatakse täies ulatuses, ei hakka kohus menetlusökonoomilisel kaalutlusel nimetatud asjaolu eraldi kontrollima. Kohus leiab, et võlausaldaja huvi saada täies ulatuses täidetud oma kõrvalnõuded ei kaalu üles võlgnike huvi säilitada perele oma kodu, seejuures täita võimalikult suures ulatuses enda kohustusi ja seda mõistliku aja jooksul. Kohus ei pea põhjendatuks kava täitmise tähtaega pikendada, sest 5 aastat on juba üsna pikk aega kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FiMS § 26 lg 3 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FiMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FiMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FiMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti.

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohus määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 01. detsembriks, millest viimane 01. detsembriks 2028. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 15. detsembriks 2028. Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1551 eurot (23,5h määraga 66€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud, ning võlgade ümberkujundamise menetluses. Tasu taotluses on esitatud prognoos tegevuste eest, mis hõlmavad kava täitmise järelevalvet ja lõpparuande esitamist- 8 tundi. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Seega saab kohus käeolevalt tasu määrata toimingute eest, mida usaldusisik on kava kinnitamise jaks teinud: si15,5 tunni eest. Järelevalve ja aruande esitamise osas tuleb usaldusisikul esitada igal aasta möödumisel ja lõpparuande kinnitamisel taotlus uuesti. FiMS § 54 le 4 sätestab: Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kõike 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.