Pankrotiõigus

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused ORAS METALL OÜ esitas 06.04.2023 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning täiendas avaldust 18.05.2023 ja 30.05.2023. Lisaks on kohtule pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, mis on liidetud ühte menetlusse võlgniku enda pankrotiavaldusega. Kohus nimetas 01.06.2023 võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku asutamisest kuni 11.03.2021 ainuosanik ja ainus juhatuse liige S. O. . Alates 11.03.2021 on osanikud O. A. OÜ (registrikood XXX, juhataja S. O. ) ja G. A. OÜ (registrikood XXX, juhataja A. L. ). Alates 11.03.2021 on võlgniku juhatuse liikmed A. L. ja S. O. . Võlgnik tegi metallitöid, peamiselt keevitas metallkonstruktsioone. Alates 2021. aastast spetsialiseerus peamiselt PVC hallide konstruktsioonide valmistamisele. Tegevuse algul tegutses Elvas, 2020. aasta kevadel üüris tootmisruumi Kambjas. Ettevõttes oli kuus töötajat, sealhulgas juhatuse liige S. O. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest puudub raha tegevuse jätkamiseks ja puudub võimalus käibekapitali ja tegevuseks vajaliku kapitali kaasamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgniku vara metalltöö tarbeks isevalmistatud metallkonstruktsioonidest, lisaks seadmed (lintsaag, puurpink, puuriteritaja, keevitusaparaat. Üürileandjal on nõue võlgniku ees, kuid halduri hinnangul ei ületa vara väärtus üürileandja nõude summat. Lisaks on liiklusregistrisse kantud kaubik väärtusega umbes 5000 eurot ja liiklusregistrisse kandmata rallikrossiauto kere väärtuses umbes 15 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul võlgasid kokku 194 551,37 eurot, kuid andmed ei pruugi olla ei täielikud ega täpsed. Võlgniku teadaoleva vara väärtus ei kata tema teadaolevate kohustuste summat. Tegevus on lõppenud ja selle taasalustamise väljavaade puudub. Juhatuse liikmed ja osanikud on omavahel tülis ega ole võimelised tekkinud probleemidele koos lahendusi otsima. Asjaolu, et teoreetiliselt võib võlgnikul olla alust varaliste nõuete esitamiseks, ei saa käsitada võlgniku kohustuste reaalse katteallikana. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, millele tuginedes võiks võlgniku suutmatust rahuldada tema vastu suunatud nõudeid käsitada ajutisena. Halduri hinnangul ei juhitud võlgniku ettevõtet tõenäoliselt sellisel viisil, mida võib oodata hoolsalt juhtorgani liikmelt. Selle tulemusena jõuti tegevuse jätkamise võimatuseni. Maksejõuetuse kujunemine on vähemalt osaliselt ettevõtte juhtimisel toime pandud raskete juhtimisvigade tagajärg. Koos ajutise halduri aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 320 eurot, kokku 1920 eurot. Tasu mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, a/a XXX Swedbank AS).

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.