Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.oktoobril 2023 tsiviilkantseleis Lubja 4, Tallinn ja avalikus e-toimikus 2-21-120475
Kohtuasi
Themis Õigusbüroo OÜ hagi A T vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 5310,90 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543; asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn) lepingulised esindajad A P ja L K Kostja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja J D
Kohtuistungi aeg
12.september 2023
Resolutsioon
Jätta Themis Õigusbüroo OÜ hagi A T vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta Themis Õigusbüroo OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest
Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
1.Themis Õigusbüroo OÜ (edaspidi hageja) palus A T (edaspidi ka kostja või töötaja) vastu esitatud hagis välja mõista põhivõlg 4917,50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ (edaspidi ka tööandja) ja kostja 04.01.2021 kirjaliku töölepingu (edaspidi ka leping), mille punktide 2.2, 3.1 ja 4.1 kohaselt asus kostja tööandja juures tööle määramata ajaks osalise tööajaga ehitusabilise ametikohale. Lepingu lahutamatuks lisaks on ametijuhend, mille kostja allkirjastas omakäeliselt, seega on ta informeeritud oma õigustest, kohustustest ja vastutusest. Töösuhte jooksul eiras kostja korduvalt tööandja mõistlikke korraldusi
töökohustuste täitmisel (nt hilines tööle, viibis tööl alkoholijoobes, vms). Töösuhte lõpetamisel sai otsustavaks kostja tegevus objektil asukohaga xxx (edaspidi ka objekt), kus kostja pidi paigaldama laminaatparketi kogupinnaga 115 m2 ja valamukapid, kuid rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalse kahju sellega, et hoiustas laminaatparketi pakid ebaõigesti püstises asendis, mis tingis laminaatparketi paindumise ja paigaldamisel lubamatu vahe laminaatparketi plaatide vahel; et tekitas laminaatparketi paki avamisel noaga esimesele plaadile noakahjustusi, et ei järginud laminaatparketi paigaldamisel ettenähtud tehnoloogiat (paigaldusjuhendit), mistõttu paigaldatud laminaatparkett ei vastanud tellija ootustele ja tuli tervikuna asendada uuega. Lisaks laminaatparketile paigaldas kostja objektil valamukapid, millest ühe puhul oli pakendi hoolimatu avamine noaga tinginud valamukapi pinnale lubamatu vao, mistõttu tuli valamukapp asendada samaväärsega. Juhul kui kostja oleks järginud vajalikku hoolsust ja õigeid töövõtteid nii laminaatparketi kui ka valamukapi paigaldamisel, ei oleks neid kahjustatud. Seega on kostja tegevuse/tegevusetuse ning valamukapi ja laminaatparketi rikkumise vahel põhjuslik seos. Eeltooduga on kostja rikkunud ametijuhendi p-des 5 ja 8.1 toodud kohustusi, st mitte rikkuda tööandja poolt tarnitud ehitusmaterjale ning kohustus kasutada õigeid töövõtteid. Lisaks eeltoodule tuvastas tööandja, et kostja kasutusse antud akutööriistad (akuketassaag ja akudrell) olid lakanud töötamast ilma näilise põhjuseta. Ettevõtte tava kohaselt sai kostja töölepingu sõlmimisel enda valdusesse kasutamiseks uued akutööriistad, mistõttu nende mittetöötamine loomuliku kulumisena on välistatud. Kostja ei teavitanud tööandjat antud asjaolust, mis oli töötaja kohustus. Arvestades asjaolusid kogumis, on tuvastatav põhjuslik seos nende oskamatu kasutamise või tahtliku kahjustamise vahel. 10.03.2021 ütles tööandja kostjaga sõlmitud lepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles seoses kostja korduva hooletu suhtumisega tahtluse või raske hooletuse kontekstis. Kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud, mistõttu see kehtib. Töölepingu erakorraline ülesütlemine osundab kahjunõude alusele ning väljendab kostja teavitamist sellest. Töösuhe kestis pisut enam kui 2 kuud ning kostja sai netotöötasu ja puhkusehüvitist kokku 2325 eurot. Lepingu erakorralise ülesütlemise teates sisaldus teave tööandja kahjunõude ja selle hüvitamise kohustuse kohta, kuid kostja keeldus kahju heastamisest. Tööandja pöördus kostja poolt objektil tekitatud kahjude likvideerimiseks xxx OÜ poole. Teostatud töö ja materjalide kogumaksumuseks kujunes 4917,50 eurot (käibemaksuta), mille tööandja tasus xxx OÜ-le sularahas. Majandus- ja kutsetegevuse jätkamiseks oli tööandja sunnitud asendama kostja poolt kasutamiskõlbmatuks muudetud tööriistad. Tööandja soetas samaväärse akutrelli maksumusega 145 eurot (käibemaksuta) ning akuketassae maksumusega 150 eurot (käibemaksuta). Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni TsMS § 367 sätestatu järgi. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja nõustus, et kostja ja xxx OÜ olid töölepingulistes suhetes ning et ametijuhend oli töölepingu lahutamatuks lisaks. Kostja ei valda eesti keelt ja kirjutas töölepingule, ametijuhendile jm dokumentidele alla neist tegelikult arusaamata, kuna usaldas tööandjat. Muus osas kostja hagiavaldusega ei nõustu ja leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalse kahju, kuna hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja asus tööandja juurde tööle ehitusabilise ametikohale. Töölepingu p 3.3. kohaselt olid kostja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Kostja on seisukohal, et tööandja andis talle allkirjastamiseks pahatahtlikult ametijuhendi, mis sisaldab informatsiooni sh
tööülesandeid, lisaks ehitusabilise ametikohale ka oskustöölise positsiooni kohta. Pahatahtlik on hageja poolt tõlgendada ametijuhendit ainult ehitusabilise kohta käivaks. Kostja märgib, et ametijuhendi p 6 ja 6.1 kohaselt olid ehitusabilise tööülesanneteks ainult koristus, transportimine, kandmine, segude segamine ja ettevalmistamine, kuid hageja omistab kostjale ka ametijuhendis olevad oskustöölise tööülesanded sh. laminaatparketi ja karkasside, antud juhul valamukappide, paigalduse. Kostja täitis töösuhte ajal ainult talle töölepinguga ettenähtud tööülesandeid ning töölepingus sh ametijuhendis, kirjeldamata tööülesandeid talle ei antud. Hageja märgib hagiavalduses, et vastavalt ametijuhendi p-le 3.2. omas kostja eelnevat 2 aastast töökogemust ehituse valdkonnas, kuid kostjal sellist kogemust ei olnud, sest ta ei olnud varem ehitusel töötanud ning tööandja esindaja oli sellest lepingu sõlmimisel teadlik. Hageja väited, et kostja rikkus objektile tarnitud materjali sh avas ehitusobjektile tarnitud materjalipakendid valesti, ei paigaldanud õigesti laminaatparketti ega valamukappi on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole hageja poolt kirjeldatud töid ehitusobjektil mitte kunagi teinud, sest need ei kuulunud tema tööülesannete hulka. Kostjale jääb arusaamatuks hageja käsitlus väidetavalt kostja kasutusse antud tööriistade kohta. Tööandja poolt kostjale esitatud lepingu erakorralisest ülesütlemisteatest nähtub, et tööandja oli kostjale töösuhte ajal väljastanud sae ja kruvikeeraja, millised oli kostja töösuhte ajal väidetavalt rikkunud, kuid tööandja ei ole rikkumist tõendanud. Töösuhte alustamisel ega lõpetamisel ei pidanud tööandja vajalikuks töövahendite kohta koostada üleandmise-vastuvõtmise akti. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et hageja räägib hoopis teistsugustest seadmetest, kui need, mida on mainitud lepingu erakorralise ülesütlemise teates. Kostja oli tööandjaga töölepingulistes suhetes perioodil 04.01.2021 – 15.02.2021 ning tööleping lõpetati tegelikult poolte kokkuleppel, mida kostja tõendab töötamisregistri väljatrükiga. Kuna kostja ei saanud aru eesti keelest ega ka erakorralise ülesütlemise tekstist, siis kirjutas ta dokumendile alla lähtudes tööandja antud venekeelsetest selgitustest. Tegelikult lõppesid töösuhted poolte vahel juba 15.02.2021 kostja algatusel tingituna sellest, et tööandja ei tasunud õigeaegselt töötasu. TLS § 72 ja töölepingu punt
9.1.kohaselt vastutab töötaja oma kohustuste rikkumise eest ainult juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt. Seega peab hageja tõendama, et kostja on oma kohustusi süüliselt rikkunud ning ei piisa, et sõna „rikkumine“ on tekstis kajastatud. Kostja hinnangul ei ole ta töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning ei hageja ega tööandja pole töölepingu tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks toime pannud töölepingu tahtliku rikkumise. Seega puudub hagejal igasugune alus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Kohtuotsuse põhjendused
4.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: kostja oli tööandja xxx OÜ-ga töölepingulistes suhetes perioodil 04.01.2021 – 15.02.2021, tööandja vormistas töölepingu, ametijuhendi, palgalehed ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kirjalikult eesti keeles ja töötaja allkirjastas kõik dokumendid, kostja töötas hageja juures ehitusabilisena, kostja täitis tööülesandeid erinevatel objektidel, sealhulgas xxx objektil, tööandja on kahju hüvitamise nõude loovutanud hagejale.
5.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja tekitas töösuhte ajal tööandjale kahju.
6.TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada
võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
7.Hagiavalduses esitatud kahjunõude aluseks on rikkumised xxx objektil, mis seisnesid laminaatparketi ebaõiges hoiustamises, laminaatparketi paigaldamisel ettenähtud tehnoloogia (paigaldusjuhendi) mittejärgimises, laminaatparketi ja seina vahele lubamatult suure vahe jätmises, laminaatparketile pakkide avamisel noakahjustuste tekitamises ja paigaldatud parketi katmata jätmises ja kriimustamises, mistõttu ei vastanud töö tellija ootustele ning tuli tervikuna asendada uuega. Lisaks laminaatparketile paigaldas kostja objektil valamukapid, millest ühe kapi pinnale tekitati pakendi hoolimatu avamisega noaga lubamatu vagu, mistõttu tuli valamukapp asendada samaväärsega. Hageja on seisukohal, et eeltooduga on kostja rikkunud ametijuhendi p-des 5 ja 8.1 toodud kohustusi, st mitte rikkuda tööandja poolt tarnitud ehitusmaterjale ning kohustus kasutada õigeid töövõtteid. Hagi esemeks on töösuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille aluseks on ametijuhendis sätestatud kohustuste rikkumine kostja poolt. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud töölepingu lõpetamise ega palgaga seonduvaid nõudeid, siis kohus töölepingu lõpetamise ja palga maksmisega seonduvatele asjaoludele käesoleva asja lahendamisel hinnangut ei anna ning jätab vastavad tõendid kui asjakohatud tähelepanuta.
8.VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele pool tugineda soovib. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on objektil hageja hagiavalduses esile toodud rikkumised toime pannud alljärgnevatel põhjendustel.
9.Kohtule esitatud töölepingu p-st 3.1 nähtuvalt töötas kostja tööandja juures ehitusabilise ametikohal ning p-st 3.3 nähtuvalt oli tööülesannete üksikasjalik kirjeldus määratletud ametijuhendis. Ametijuhendi p-s 6.1 on ehituse abilise tööülesanneteks märgitud koristus, transportimine, kandmine, segude segamine ja ettevalmistamine ja p-s 6.2 oskustöölise tööülesanneteks karkassi paigaldus, küproki paigaldus, laminaatparketi paigaldus, põranda- ja ukseliistude paigaldus.
10.Töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorralises ülesütlemise teatest nähtuvalt lõpetati töösuhe muuhulgas selle tõttu, et kostja suhtus tööandja tööriistadesse ebaperemehelikult, rikkus tarnitud materjali (vannitoa kapp, laminaatparkett) ning rikkus tööandja poolt väljastatud tööriistad (saag, kruvikeeraja). Töötaja on teate allkirjastanud ja oma allkirja juurde märkinud vene keeles sõna
„tutvunud“.
11.Hageja on kostja poolt töölepingu, ametijuhendi ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate allkirjastamistele tuginedes väitnud, et kostja oli igakülgselt informeeritud oma õigustest, kohustustest ja vastutusest ning ka töösuhte lõpetamise asjaoludest sh tööandjale kahju tekitamisest. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt vaidles ta antud asjaoludele vastu väites, et ta ei valda eesti keelt, tööandja ei tõlkinud temale eelnimetatud dokumente ja talle ei antud neid ka koju kaasa ning ta allkirjastas need usalduse pinnalt. Kostja ütlustest nähtuvalt tõlkis talle dokumentide sisu tema esindaja alles käesoleva menetluse ajal ning ta ei oleks dokumentide sisu teades neid allkirjastanud. Tunnistaja A Li ütlustest nähtub, et nad suhtlesid kostjaga omavahel vene keeles, et kostja ei vallanud eesti keelt ja kostjale dokumentidest teist eksemplari ei antud. Tunnistaja A L ei väitnud oma ütlustes, et eelnimetatud dokumendid oleks kostjale tõlgitud nagu on esile toodud hagiavalduses, kuid ta väitis, et töötingimused arutati kostjaga läbi ja kostja sai põhimõtteliselt nendest aru. Kohus asub seisukohale, et kostja ja tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et kostjale tõlgiti tööleping, ametijuhend ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teade vene keelde ning vastuolulised on nende ütlused selle kohta, et kostja sai dokumentide sisust teada ja aru. Seega ei loe kohus tõendatuks hageja hagiavalduses toodud väiteid, et töötajale tõlgiti vene keelde tööleping, ametijuhend ja töölepingu erakorralises ülesütlemise teade. Järelikult ei saa lugeda tõendatuks ka hageja väidet, et kostja nõustus töölepingu lõpetamise asjaoludega sh sellega, et ta rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalset kahju. Tööandja esitatud abstraktne kahju hüvitamise nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusel ei oma käesoleva asja lahendamisel õiguslikku tähendust.
12.Ametijuhendi p-s 3.2 on märgitud, et kostja omas kahe aastast töötamise kogemust ehituse valdkonnas. Ametijuhendi punktis 3.2 märgitu on vastuolus kostja vande all antud ütlustega selle kohta, et tal puudus ehitustöö kogemus. Tööandja juhatuse liikme A Li tunnistajana antud ütlustest nähtuvalt võttis ta kostja abitöölisena tööle kostja ema palvel, et kostjal oli algharidus ja puudus väljaõpe, et kostja oli varem küproki paigaldanud, et kostja käis temaga enne töölepingu sõlmimist mitteametlikult kaasas 3-4 kuud ja kui tunnistaja nägi, et kostjal tuleb midagi välja, siis sõlmiti tööleping. Kohus asub eelnevate tõendite põhjal seisukohale, et ametijuhendi punktis 3.2 märgitu kostja varasema kaheaastase töökogemuse kohta ei vasta tegelikkusele, ning kõige enam sai kostjal olla enne töölepingu sõlmimist tööandja kõrval saadud 4 kuune töökogemus. Järelikult on hagiavalduses toodud väide, et kostja näol pidi olema tegemist varasema praktilise töökogemusega oskustöölisega, kellele võis kooskõlas lepingu p-ga 3.3 usaldada täitmiseks oskustöölisele omaseid töökohustusi s.o laminaatparketi ja liistude paigaldus, tõendamata.
13.Tunnistaja A Li ütlustest nähtuvalt paigaldas kostja laminaatparketti koos oma sõbraga, et tema käis iga päev objektil ja vaatas töö üle, et parkett oli ebakvaliteetselt paigaldatud ja kriimustatud ning ta ei võtnud tehtud tööd vastu. Tunnistaja väitel pakkus ta parketi väljavahetamist ning ütles, et maksab raha, kui tellija tööd vastu võtab. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt vahetas ta ise parketi välja. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud, et just kostja paigaldas laminaatparketti ebaõigeid töövõtteid kasutades, et kostja oleks noaga laminaatparketi pakke avanud ja neid kahjustanud ega seda, et kostja kahjustas valamukappi. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvad parketi kahjustused ja ebaprofessionaalne paigaldus ning kriimustus valamukapil. xxx OÜ arvelt nähtuvad tööde uuesti teostamiseks vajalikud materjalid ja kulud. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt töötas ta objektil koos D (D) ja Aiga, et tema lõhkus seinu, tegi ukseava, viis mööblit välja, et temal ei olnud nuga ja tema käes olid tööriistadest haamer ja vasar, et laminaatparketti hoiti
vastavalt A Li juhistele, et tema laminaatparketti ei paigaldanud, et peamiselt tegi objektil töid D ja tema abistas D karkassi paigaldada. Arvestades kostja ja tunnistaja vande all antud ütlusi selle kohta, et nii laminaatparketi kui ka valamukapi paigaldamise töid tegid kaks isikut, siis ei ole välistatud, et kostjale etteheidetud teod pani toime temaga koos töid teostanud D. Kohus tuvastas eelpool ka seda, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli tööde teostamiseks vajalik 2 aastane töökogemus või et teda sai pidada oskustööliseks. Järelikult on hagiavalduses toodud asjaolud, et kostja rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi, tegi töökohustuse täitmisel ridamisi eksimusi, paigaldas ebaõigesti laminaatparketi, kahjustas laminaatparketti ja valamukappi ning tekitas eelnevaga tööandjale materiaalset kahju, usaldusväärsete tõenditega tõendamata. Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja nõustumist töölepingu lõpetamise asjaoludega sh sellega, et ta rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalset kahju, ei saa lugeda tõendatuks põhjusel, et on tõendamata, et kostja eesti keeles vormistatud dokumentide sisust teada ja aru sai, siis ei piisa kirjalikust teatest kahju tekitamise tõendatuks lugemiseks. Järelikult on tõendamata VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos tööandjale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel.
14.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud tööriistade - akuketassaag ja akudrell, mittetöötamist või kahjustamist, kuna puuduvad tööriistade remonditöid teostavate isikute või äriühingute vastavad kinnitused. Neid ei saagi hagejal olla, sest tunnistaja A.L ütlustest nähtuvalt ta tööriistu remonditöökotta ei viinudki, vaid ostis uued. A.Li ütlustest nähtuvalt oli tal ehitusalane kesk-eri haridus, mistõttu ei saa tema ütlustega lugeda tõendatuks tööriistade mittetöötamist või kahjustamist. Tööriistade mittetöötamist või kahjustamist ei saa tõendada xxx kauplusest uute tööriistade ostmist tõendavate dokumentidega, sest need tõendid tõendavad üksnes uute tööriistade ostmist. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et just kostja käes lakkasid tööriistad töötamast, sest töid tegid ja tööriistu said kasutada kaks isikut. Seejuures on kostja vande all väitnud, et tema akuketassaagi ja akudrelli ei kasutanud. Tunnistaja A.L ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud, et tööriistad lakkasid töötamast kostja käes, vaid, et talle öeldi, et tööriistad ei tööta. Seega on tööandjale VÕS §-s 128 lg 2 sätestatud varalise kahju tekkimine tööriistade kahjustamise näol tõendamata.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta kahjuhüvitise 4917,50 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõue s.o VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise, alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni, nõue. Menetluskulude jaotus
16.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, juhindudes TsMS §dest 174 lg 4 ja 177 lg 2, määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.