Themis Õigusbüroo OÜ hagi AT vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Themis Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus, hind 5310 eurot 90 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), seaduslik esindaja juhatuse liige Liina Karlson Kostja AT (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Janika Drobot
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.10.2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
1.Kredit Kinnisvara OÜ esitas 07.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AT (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond koostas 04.08.2021 maksekäsu. 07.11.2021 esitas Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) kohtule volitused Kredit Kinnisvara OÜ esindamiseks ja nõude loovutamise kokkuleppe. Kostja esitas 10.11.2021 maksekäsu peale määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas 15.12.2021 määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maksekäsu ja andis hageja nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 25.02.2022), milles palus kostjalt välja mõista 4917,50 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kredit Kinnisvara OÜ (tööandja) ja kostja 04.01.2021 kirjaliku töölepingu, mille p-de 2.2, 3.1 ja 4.1 kohaselt asus kostja tööandja juures tööle määramata ajaks osalise tööajaga ehitusabilise ametikohale. Lepingu lahutamatuks lisaks oli ametijuhend, mille kostja allkirjastas omakäeliselt. Seega oli kostja oma õigustest, kohustustest ja vastutusest igakülgselt informeeritud. Töösuhte jooksul eiras kostja korduvalt tööandja mõistlikke korraldusi töökohustuste täitmisel (nt hilines tööle, viibis tööl alkoholijoobes jne). Töösuhte lõpetamisel sai otsustavaks kostja tegevus objektil asukohaga Xxxxxxx xx-xx, Tallinn, kus kostja pidi paigaldama laminaatparketi ja valamukapid, kuid tegi töökohustuste täitmisel ridamisi eksimusi, sh rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalse kahju. Kostja hoiustas laminaatparketi pakke ebaõigesti püstises asendis, mis tingis laminaatparketi paindumise ja paigaldamisel lubamatu vahe laminaatparketi plaatide vahel. Samuti avas kostja laminaatparketi pakid hooletult, kuivõrd kasutas selle käigus nuga, tekitades paki esimesele plaadile noakahjustusi. Kostja ei järginud parketi paigaldamisel ettenähtud tehnoloogiat (paigaldusjuhendit), mistõttu ei vastanud paigaldatud laminaatparkett tellija ootustele ja tuli tervikuna asendada uuega. Lisaks eelnevale paigaldas kostja objektil valamukapid, millest ühe puhul tingis pakendi hoolimatu avamine noaga valamukapi pinnale lubamatu vao, mistõttu tuli valamukapp asendada samaväärsega. Juhul, kui kostja oleks järginud laminaatparketi ja valamukapi paigaldamisel vajalikku hoolsust ja õigeid töövõtteid, ei oleks vastavaid kahjustusi tekkinud. Seega oli kostja tegevuse/tegevusetuse ning valamukapi ja laminaatparketi rikkumise vahel põhjuslik seos. Eeltooduga rikkus kostja ametijuhendi p-des 5 ja 8.1 toodud kohustusi, s.o kohustust mitte rikkuda tööandja poolt tarnitud ehitusmaterjale ning kohustust kasutada õigeid töövõtteid. Samuti tuvastas tööandja, et kostja kasutusse antud akutööriistad (akuketassaag ja akutrell) lakkasid töötamast ilma näilise põhjuseta. Ettevõtte tava kohaselt sai kostja töölepingu sõlmimisel enda valdusesse ja kasutada uued akutööriistad, mistõttu nende mittetöötamine loomuliku kulumisena oli välistatud. Kostja tööandjat tööriistade mittetöötamisest ei teavitanud. Arvestades asjaolusid kogumis, oli tuvastatav põhjuslik seos nende oskamatu kasutamise või tahtliku kahjustamise vahel. Eeltooduga rikkus kostja ametijuhendi p-s 8.2 toodud kohustust kasutada talle töö tegemiseks usaldatud tehnikat ja materjale heaperemehelikult. 10.03.2021 ütles tööandja kostjaga sõlmitud lepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles seoses kostja korduva hooletu suhtumisega tahtluse või raske hooletuse kontekstis. Kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud, mistõttu oli ülesütlemine kehtiv. Töölepingu erakorraline ülesütlemine osundas kahjunõude alusele ning
väljendas kostja teavitamist sellest. Töösuhe kestis natuke üle kahe kuu ning selle aja jooksul sai kostja neto töötasu ja puhkusehüvitist kokku 2325 eurot. Lepingu erakorralise ülesütlemise teates sisaldus mh teave tööandja kahjunõude ja selle hüvitamise kohustuse kohta, kuid kostja keeldus kahju heastamisest. Tööandja pöördus kostja objektil tekitatud kahjude likvideerimiseks Ehituse Kunst OÜ poole ning teostatud töö ja materjalide kogumaksumuseks kujunes 4917,50 eurot (käibemaksuta), mille tööandja tasus Ehituse Kunst OÜ-le sularahas. Majandus- ja kutsetegevuse jätkamiseks oli tööandja sunnitud asendama kostja kasutamiskõlbmatuks muudetud tööriistad. Tööandja soetas samaväärse akutrelli maksumusega 145 eurot (käibemaksuta) ning akuketassae maksumusega 150 eurot (käibemaksuta). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vallanud eesti keelt ning kirjutas töölepingule ja ametijuhendile alla dokumentidest aru saamata, kuna usaldas tööandjat. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalse kahju. Hageja väited olid paljasõnalised ja tõendamata. Kostja asus tööandja juurde tööle ehitusabilise ametikohale. Töölepingu p 3.3 kohaselt olid kostja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Tööandja andis kostjale allkirjastamiseks pahatahtlikult ametijuhendi, mis sisaldas informatsiooni ja tööülesandeid lisaks ehitusabilise ametikohale ka oskustöölise positsiooni kohta. Pahatahtlik oli tõlgendada ametijuhendit ainult ehitusabilise kohta käivaks. Ametijuhendi p 6 ja 6.1 kohaselt olid ehitusabilise tööülesanneteks ainult koristus, transportimine, kandmine, segude segamine ja ettevalmistamine, kuid hageja omistas kostjale ka ametijuhendis olevad oskustöölise tööülesanded, sh laminaatparketi ja karkasside (antud juhul ka valamukappide) paigalduse. Kostja täitis töösuhte ajal ainult talle töölepinguga ettenähtud tööülesandeid ning töölepingus (sh ametijuhendis) kirjeldamata tööülesandeid talle ei antud. Hageja märkis, et vastavalt ametijuhendi p-le 3.2 omas kostja kaheaastast töökogemust ehituse valdkonnas, kuid kostjal sellist kogemust ei olnud, sest ta ei olnud varem ehitusel töötanud ning tööandja esindaja oli sellest lepingu sõlmimisel teadlik. Hageja väited, et kostja rikkus objektile tarnitud materjali, olid paljasõnalised ja tõendamata. Kostja hageja poolt kirjeldatud töid ehitusobjektil ei teinud, sest need ei kuulunud tema tööülesannete hulka. Kostjale jäi arusaamatuks hageja käsitlus väidetavalt kostja kasutusse antud tööriistade kohta. Lepingu erakorralise ülesütlemise teatest nähtus, et tööandja väljastas kostjale töösuhte ajal sae ja kruvikeeraja, millised oli kostja töösuhte ajal väidetavalt rikkunud, kuid tööandja rikkumist ei tõendanud. Töösuhte alustamisel ega lõpetamisel ei pidanud tööandja vajalikuks töövahendite kohta koostada üleandmise-vastuvõtmise akti. Hagiavalduses viitas hageja teistsugustele seadmetele, kui nendele, mida mainiti lepingu erakorralise ülesütlemise teates. Kostja oli tööandjaga töölepingulistes suhetes alates 04.01.2021 kuni 15.02.2021 ning tööleping lõpetati poolte kokkuleppel. Kuna kostja ei saanud aru eesti keelest ega ka erakorralise ülesütlemise teate tekstist, siis kirjutas ta dokumendile alla, lähtudes seejuures tööandja antud venekeelsetest selgitustest. Tegelikult lõppesid töösuhted poolte vahel 15.02.2021 kostja algatusel ja tingituna sellest, et tööandja ei tasunud õigeaegselt töötasu. Kuivõrd TLS § 72 ja töölepingu p 9.1 kohaselt vastutab töötaja oma kohustuste rikkumise eest ainult juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt, pidi hageja tõendama, et kostja rikkus oma kohustusi süüliselt. Kostja hinnangul ei rikkunud ta töölepingust tulenevaid kohustusi ning hageja ega tööandja töölepingu tahtlikku rikkumist ei tõendanud. Seega puudus alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja tekitas töösuhte ajal tööandjale kahju. Hagi esemeks oli töösuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille aluseks oli ametijuhendis sätestatud kohustuste kostjapoolne rikkumine. Kohus oli seisukohal, et hageja ei tõendanud, et kostja pani objektil toime hagiavalduses esile toodud rikkumised. Töölepingu p-st 3.1 nähtuvalt töötas kostja tööandja juures ehitusabilise ametikohal ning p-st 3.3 nähtuvalt oli tööülesannete üksikasjalik kirjeldus määratletud ametijuhendis. Ametijuhendi p-s 6.1 märgiti ehituse abilise tööülesanneteks koristus, transportimine, kandmine, segude segamine ja ettevalmistamine ja ps 6.2 oskustöölise tööülesanneteks karkassi paigaldus, küproki paigaldus, laminaatparketi paigaldus, põranda- ja ukseliistude paigaldus. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatest nähtuvalt lõpetati töösuhe kostjaga mh seetõttu, et kostja suhtus tööandja tööriistadesse ebaperemehelikult, rikkus tarnitud materjali ning tööandja tööriistu (saag, kruvikeeraja). Kostja allkirjastas teate ja märkis oma allkirja juurde vene keeles sõna „tutvunud“. Hageja väitel oli kostja teadlik oma õigustest, kohustustest ja vastutusest ning ka töösuhte lõpetamise asjaoludest, sh tööandjale kahju tekitamisest. Kostja vaidles eeltoodule vastu, väites, et ta ei vallanud eesti keelt, tööandja ei tõlkinud talle eelnimetatud dokumente, tal ei võimaldatud nendega hiljem kodus tutvuda ning ta allkirjastas dokumendid usalduse pinnalt. Kostja ütlustest nähtuvalt tõlkis talle dokumentide sisu käesoleva menetluse ajal tema esindaja ning ta ei oleks dokumentide sisu teades neid allkirjastanud. Tunnistaja A. Li ütlustest nähtus, et suhtlus kostjaga käis vene keeles, kostja ei vallanud eesti keelt ja talle dokumentidest teist eksemplari ei antud. A. Li väitel arutati töötingimused kostjaga läbi ja kostja sai põhimõtteliselt nendest aru. Kohus asus seisukohale, et kostja ja tunnistaja ütlustest ei saanud järeldada, et kostjale tõlgiti tööleping, ametijuhend ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teade vene keelde ning vastuolulised olid ütlused selle kohta, et kostja sai dokumentide sisust aru. Seega ei saanud lugeda tõendatuks hageja väidet, et kostja nõustus töölepingu lõpetamise asjaoludega, sh sellega, et ta rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalse kahju. Abstraktne kahju hüvitamise nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusel ei omanud käesoleva asja lahendamisel õiguslikku tähendust. Ametijuhendi p-s 3.2 märgitu, et töötaja omab kaheaastast töötamise kogemust ehituse valdkonnas, oli vastuolus kostja vande all antud ütlustega selle kohta, et tal puudus ehitustöö kogemus. Kohus asus seisukohale, et ametijuhendi p-s 3.2 märgitu kostja varasema töökogemuse kohta ei vastanud tegelikkusele ning kõige enam sai kostjal olla enne töölepingu sõlmimist tööandja kõrval saadud neljakuune töökogemus. Seega oli tõendamata hageja väide, et kostja näol oli tegemist töökogemusega oskustöölisega, kellele võis usaldada täitmiseks oskustöölisele omaseid töökohustusi, s.o laminaatparketi ja liistude paigaldus. A. Li ütlustest nähtuvalt paigaldas kostja laminaatparketti koos oma sõbraga. Tunnistaja ütlustest ei nähtunud, et ta oleks näinud, et kostja paigaldas laminaatparketti ebaõigeid töövõtteid kasutades, et kostja oleks noaga laminaatparketi pakke avanud ja neid kahjustanud ega ka seda, et kostja kahjustas valamukappi. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt töötas ta objektil koos D ja Aga. Arvestades vande all antud ütlusi selle kohta, et nii laminaatparketi kui ka valamukapi paigaldamise töid tegid kaks isikut, siis ei olnud välistatud, et kostjale etteheidetud teod pani toime tema kaastööline. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei tõendanud, et kostjal oli tööde teostamiseks vajalik kaheaastane töökogemus või et teda sai pidada oskustööliseks. Järelikult oli tõendamata, et kostja rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi, tegi töökohustuste täitmisel ridamisi eksimusi, paigaldas laminaatparketi ebaõigesti, kahjustas laminaatparketti ja valamukappi ning tekitas eelnevaga tööandjale materiaalse kahju. Kuna kohus tuvastas, et kostja nõustumist töölepingu lõpetamise asjaoludega, sh sellega, et ta rikkus ametijuhendis olevaid kohustusi ning tekitas tööandjale materiaalset kahju, ei saanud lugeda
tõendatuks, siis ei piisanud kirjalikust teatest kahju tekitamise tõendatuks lugemiseks. Seega oli tõendamata VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos tööandjale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus oli seisukohal, et tõendamata oli tööriistade (akuketassaag ja akutrell) mittetöötamine või kahjustamine, kuna puudusid tööriistade remonditöid teostavate isikute või äriühingute kinnitused. A. Li ütlustest nähtuvalt tööriistu remonditöökotta ei viidud, vaid osteti uued. A. Lil oli ehitusalane keskeriharidus, mistõttu ei saanud tema ütlustega lugeda tõendatuks tööriistade mittetöötamist või kahjustamist. Vastavat asjaolu ei saanud tõendada ka kauplusest uute tööriistade ostmist tõendavate dokumentidega, sest vastavad tõendid tõendasid üksnes uute tööriistade ostmist. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et just kostja käes lakkasid tööriistad töötamast, kuivõrd kaks isikut tegid töid ja said tööriistu kasutada. Seejuures väitis kostja vande all, et tema akuketassaagi ja akutrelli ei kasutanud. A. Li ütlustest ei nähtunud, et ta oleks näinud, et tööriistad lakkasid töötamast kostja käes olles. Seega oli tõendamata tööandjale varalise kahju tekkimine tööriistade kahjustamise näol. Poolte seisukohad
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, hinnates ebaõigesti kostja vande all antud seletusi, tunnistaja A. Li ütlusi ja esitatud tõendeid. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tunnistaja ütluste ja kostja vande all antud selgitusega oli tõendatud, et kostja ei mõistnud töölepingu, ametijuhendi ja lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse sisu. Asjaolust, et A. L suhtles kostjaga vene keeles, ei olnud võimalik järeldada, et kostja eesti keelest aru ei saanud. Enne kirjaliku lepingu sõlmimist oli poolte vahel suuline leping ning kostja sai sellest põhimõtteliselt aru. Kostjal oli võimalik tõlkida töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus ja see soovi korral vaidlustada. Kuivõrd kostja ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud, oli see kehtiv. Seega sai lugeda ülesütlemisavalduses kostjale omistatavad rikkumised omaksvõetuks. Kohus jõudis valele järeldusele, et tõendamata oli, et kostjal oli varasem praktiline kogemus oskustöölisena. Kostjal puudus ehitusalane eriharidus, kuid ta oli enda sõnul olnud 2-3 aasta vältel ehituse abitööline. Piisava kvalifikatsiooni olemasolus ei olnud tööandjal põhjust kahelda, sest ametliku töösuhte eel käisid pooled ligikaudu 3-4 kuud koos objektidel, kus kostja tõendas hagejale, et oskas ehitustöid. Kohus jättis A. Li ütlused põhjendamatult hindamata. Isegi, kui kostjal ei olnud kaheaastast töökogemust, omandas ta tööandja kõrvalt oskustöölisele vajalikud teadmised. Kohus jättis arvesse võtmata, et kostja tunnistas, et hoidis laminaatparketti püstises asendis. A. L ei andnud juhised laminaatparketi püstises asendis hoidmiseks, mistõttu oli tõendatud kostjapoolne kohustuse rikkumine. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt ja asus ebaõigesti seisukohale, et tõendamata oli, et kostja paigaldas laminaatparketi ebaõigeid töövõtteid kasutades, avas noaga laminaatparketi pakke ja kahjustas laminaatparketti ning valamukappi. Erakorralist ülesütlemisavaldust allkirjastades ning seda vaidlustamata jättes tunnistas kostja nii parketi kui ka valamukapi lõhkumist. Hageja ei nõustunud kohtu järeldusega, et kuivõrd ehitustööd teostati koos teise töötajaga, võis rikkumised toime panna kaastöötaja. Kaastöölise poolsete rikkumiste puhul oleks kostja pidanud seda märkama. Hageja ei nõustunud ka kohtu järeldusega, et A. L ei olnud pädev hindama tööriistade mittetöötamist või kahjustamist seetõttu, et tal oli ehitusalane keskeriharidus. Vastavad teadmised oli võimalik omandada praktilise töö käigus. A. Li ütlustega sai lugeda tõendatuks tööriistade kahjustamise, mis tingis vajaduse osta uued tööriistad ning millega kaasnes tööandjale kahju.
Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1 ja TsMS § 436 lg-t 1, pidades kostja vande all antud seletusi usaldusväärsemaks kirjalikest tõenditest. Kohus rajas otsuse kostja vande all antud seletustele, olenemata sellest, et kostja seletuste ja tunnistaja ütluste osas olid vastuolud. Vaidlust ei saanud olla selles, et kostja tegi tööd, kuid ei rakendanud tööülesandeid täites piisavat hoolsust, mistõttu tekkis tööandjale kahju.
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses kaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
9.Pooltel puudus vaidlus maakohtu otsuse p-s 4 tuvastatud asjaoludes: 1) kostja töötas Kredit Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud töölepingu alusel 04.01.- 15.02.2021 osalise tööajaga ehitusabilisena. 2) Kredit Kinnisvara OÜ vormistas töölepingu, ametijuhendi, palgalehed ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kirjalikult eesti keeles ja töötaja allkirjastas kõik dokumendid. 3) Kostja täitis tööülesandeid erinevatel objektidel, sh Xxxxxxx xx-xx objektil. 4) Kredit Kinnisvara OÜ loovutas kahju hüvitamise nõude hagejale. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus kohaselt, milliseid tööülesandeid kostja täitis ja et tal puudus ehitusalane ettevalmistus tööks, vastav eriharidus ja varasem töökogemus.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse seaduslikkuse osas. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi kohase eelmenetluse, täites TsMS §-s 392 sätestatud ülesande. Kohus selgitas 11.04.2023 eelistungil välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3
kohaselt tuli hagejal tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Kuigi selgitamiskohustuse ulatus sõltub nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad juriidilised esindajad, selgitas kohus piisavalt eraldi hagejale, missuguseid asjaolusid ta peab tõendama oma seatud materiaalõigusliku eesmärgi saavutamiseks ja millised on kohased tõendid ning et hageja väited sularahas tasu maksmise kohta, palgalehed jm ei ole kohased tõendamaks hagi aluseks olevaid asjaolusid (kohtuistungi 11.04.2024, salvestis alates 00:02:18).
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Hageja ei ole kaebuses esitanud sisulisi väiteid hagi rahuldamata jätmisele, vaid on teinud paljasõnalisi etteheiteid maakohtu otsusele, millega ringkonnakohus ei nõustu.
14.Põhjendatud ei ole etteheited kostja vande all antud ütlustele antud hinnangule. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, sest pooled ei olnud kokku leppinud teisi. Hageja taotlusel kuulas maakohus tunnistajana üle kostja tööandja omaniku ja seadusliku esindaja A. Li, kelle ütlused olid sarnased kostja omadega. Mõlemad kinnitasid maakohtus, et kostja oli ehitusabiline ning tal puudus ehitusalane haridus. Kostjal oli üheksa klassi haridus ja ta polnud kunagi varem ehitajana töötanud (12.09.2023 kohtuistungi salvestis, alates 00:20:09, 00:34:20, 00:35:18, 1:05:58). A. Li ütlustel ta teadis, millised olid kostja tööülesanded, töökäske andis tema isiklikult ja et neid kostja täitis (12.09.2023 istungi salvestis, alates 00:37:30).
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et kostjale etteheidetavad rikkumised laminaatparketi ebaõigesti hoiustamise, laminaatparketi paigaldamisel ettenähtud tehnoloogia mittejärgimise, laminaatparketi ja seina vahele lubamatult suure vahe jätmise, laminaatparketile pakkide avamisel noakahjustuste tekitamise ja paigaldatud parketi katmata jätmise ja kriimustamise osas tõendamist ei leidnud. Lisaks ülalmärgitule, et tegemist ei olnud kostja kui abitöölise tööülesannete hulka kuuluva tööga, vaid nimetatud tööd kuulusid vastavalt ametijuhendi p-le 6.2. oskustöölise tööülesannete hulka, ei leidnud ka nimetatud väidetavate rikkumiste toimepanemine kostja poolt tõendamist. Kostja kinnitas eelnimetatud istungil (kohtuistungi salvestus alates 00:38:19), et tema käes ei olnud isegi nuga, mistõttu etteheited mh seoses pakkide avamisel noakahjustuste tekitamisega, ei olnud põhjendatud. Kostja töövahenditeks olid haamer ja vasar.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamist ei leidnud kostja poolt akuketassae ja akudrelli kahjustamine. Kostja ja tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et tööriistad olid objektidel kõigi tööliste kasutamisel, kuid tõendamata jäi, kes neid rikkus ning kes neid viimasena kasutas. Õige oli maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud, et nimetatud tööriistad rohkem ei töötanud või millal need katki läksid. Nõustuda ei saa hagejaga, et tööriistade mittetöötamist või kahjustamist tõendab uute tööriistade omandamine. Puuduvad tõendid tööriistade rikkumise kohta ning seos kostja tegevuse ja riistade kasutamise ja veel rohkem vale kasutamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt viibis objektil ehitaja ja vastutav isik tunnistaja A. L ning teised olid abitöölised, kes täitsid neile antud ülesandeid. Kostja selgitusel oli korter tühi, tema lõhkus seinu, tegi ukseava, kuid peamiselt tegi töid D, keda ta abistas. Kostja
ütlustega leidis tõendamist, et ta oli abitööline ja töötas objektil teiste töötajatega ning tegi abitöid. Maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ja põhineb kõigi tõendite analüüsil.
17.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.