Muud

2-23-8803

2-23-8803 test, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

K K (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 11 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal ei ole usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid. Kohus võttis 12.07.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. 12.08.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas, mis on lisatud aruandele. Vara aruandes on kajastatud S AS arvelduskonto jääk 242,53 eurot, kuid kuna K K rohkem kontosid ei ole, siis ei arvesta usaldusisiku arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et K K maksustatavat tulu ei saa. Nähtuvalt K K S AS-s oleva arvelduskonto väljavõttest kannab Eesti Töötukassa K

2-23-8803 K töövõimetoetust, mis oli 2023. a juulis 507,08 eurot. 507,08 euro sissetuleku juures saab pankrotimenetluse ajal arestida 40,74 eurot. Usaldusisik küsis järelepärimises Maksu- ja Tolliametile, kas K K on esitanud tuludeklaratsioonid 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioone ja palus need talle ka edastada, siis Maksu- ja Tolliamet ei vastanud sellele usaldusisiku poolt esitatud küsimusele ja deklaratsioone ka ei esitanud, seega ei saa usaldusisiku neid FIMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt kohtule esitada. K K on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. K K on korteriomandit registriosa nr XXX , 69,10 m2, asukohaga XXX. Usaldusisikule ei ole korteri seiskord eatada. Võlgnik avaldas, et korteri väärtus on 15 000 eurot. Usaldusisik tutvus kinnisvaraportaalides kv24.ee ja city24.ee K linnas müüdavate kolmetoaliste korteritega. Keskmine kolmetoaline korter maksab 11 000 eurot, kuid on ka 4000 eurot maksvaid kortereid. Kuna pankrotimenetlus on oma iseloomult kiire menetlus, asus usaldusisik seisukohale, et hinnanguliselt maksab K K kuuluv korter 8000 eurot. Korteriomandi tegelik maksumus selgub pankrotimenetluse käigus. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest ei ole K K nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud. Tulenevalt eeltoodust on K K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 8000 eurot.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt koostatud aruandele lisatud võlanimekirjas. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja saadetud täitemenetluste koondist on kohtutäitur N M menetluses täiteasjas nr XXX K K OÜ (rk XXX) nõue 4599,78 eurot. K K OÜ on registrist kustutatud 03.09.2020. Samas N M vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et täiteasjas nr XXX on sissenõudjaks L V , kelle nõude jääk on 3931,86 eurot. L V ei ole usaldusisiku järelepärimisele vastanud, mistõttu võib nimetatud nõue lisanduda usaldusisiku poolt väljaselgitatud nõuetele. Samas võib nõue olla aegunud. Kokkuvõtvalt, L V nõude olemasolu või selle suurus ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust moodustavad K K usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 11 845,05 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused K K vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 3 täitemenetlust: • kohtutäitur K M menetluses oli E E AS nõue 565,12 eurot; • kohtutäitur N M menetluses oli K K OÜ / L V nõue 4599,78 eurot; • Kohtutäitur T A menetluses oli AS K S nõue 7835,98 eurot.

2-23-8803 • Viru Maakohtu 12.07.2023. a määruse alusel esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 12.08.2023 on K K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 8000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 11845,05 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 3845,05 euro võrra. K K maksustatavat tulu ei saa, talle teeb väljamakseid Eesti Töötukassa töövõimetoetusena. 2023. juulis oli töövõimetoetus 507,08 eurot. Sissetuleku 507,08 eurot juures saab pankrotimenetluse ajal arestida 40,74 eurot, seega ei suuda K K oma sissetulekust tasuda juba sissenõutavamaks muutunud kohustusi. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et K K on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib K K tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja K K pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis peab K K kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

VI Muud menetluslikud küsimused 2023. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest üks viiendik on 145 eurot. K K usaldusisik arvestas oma tasuks 130 eurot tunnis. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (registrikood XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub:

2-23-8803

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-23-8803 Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 12.08.2023.a. K K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 8000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 11 845,05 eurot, seega ületavad kohustused varasid 3845,05 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab välja võlgnik K K pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

2-23-8803 Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid panrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel kohustustest vabastamise menetlus jätkub, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei olnud. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

2-23-8803

− Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 9,5 töötunni eest 1235 eurot arvestusega 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käi9

2-23-8803 bemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 1235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.