Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

2-23-113419 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn, Uusküla tn 13 korteriühistu esitas 27.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 712,10 euro saamiseks. Kohus tegi 29.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 22.05.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja esitas 12.06.2023 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes. Kohus 13.06.2023 võttis avalduse menetlusse. Avalduse kohaselt puudutatud isik on korteri nr XXX asukohaga XXX omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik ei maksa või tasub osaliselt kommunaalmakseid, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.06.2023. a on puudutatud isiku võlg avaldaja ees 893,59 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.06.2022 – 01.06.2023 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevus summas 893,50 eurot. Kohtuistungil 12.10.2023 teatas avaldaja, et pudutatud isik osaliselt kustutas võlga, jääk on 314,09 eurot, seega avaldaja nõue vähenes. Osalised avaldasid soovi sõlmida kompromissi. Avaldaja taotles kohtult tähtaja andmist. Kohus rahuldas taotluse ja määras osalistele tähtaja 4 tööpäeva kompromissi esitamiseks või teatamiseks kohtule, et kompromiss ei ole sõlmitud. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid kohtule 16.10.2023 kompromisslepingu. Pooled leppisid kokku, et puudutatud isik tasub avaldajale võlgnevuse 314,09 eurot ja menetluskulud 385,50 eurot menetluskulude katteks kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Pooled paluvad kinnitada käesolev kokkulepe kohtumäärusega, märkida määruses käesolevas kokkuleppes kokkulepitu ning lõpetada tsiviilasja nr 2-23-113419 menetlus. Pooled paluvad kohtul vaadata käesoleva kompromissilepingu kinnitamine ja menetluse lõpetamine tsiviilasjas nr 2-23-113419 läbi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagiseme üle. Kui menetlus on kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetlusosalised kinnitavad kohtule, et esitatav kompromiss on saavutatud läbirääkimiste tulemusena, mis on toimunud nende vabal tahtel, heas usus täita kompromissi ja ilma ühegi 2(4)

2-23-113419 kompromissiosalise seisundit pahatahtlikult ära kasutades. Samuti kinnitavad protsessiosalised, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadustega, see ei riku avalikku huvi ega ühegi isiku õigusi ning kompromissi on võimalik reaalselt täita. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 palub avaldaja, et kohus tagastaks avaldajale poole tasutud riigilõivust (kokku tasutud 65 eurot, pool sellest 32,50 eurot), kandes osundatud summa avaldaja arvelduskontole nr XXX. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise tähtaega kahele päevale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on endine korteriühistu valitseja ja korteriühistu. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3(4)

2-23-113419 Kompromissis leppisid pooled kokku menetluskulude kandmisest. Seega jätta tuleb kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus edasikaebamise tähtaja lühendamises kuni kahe päevani. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Avaldaja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivu summas 32,50 eurot. Alates 01.02.2023 jõustus TsMS § 150 lg 3 muudatus. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot. Maakohtu menetluses ei ole avaldaja riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja taotluse maksekäsu menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Käesolevas asjas on taotletud riigilõivu tagastamist summas 32,50 eurot, seega ei ole määrus riigilõivu tagastamata jätmise osas edasikaevatav. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.