Revensen osaühingu hagi M. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3553.83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Revensen osaühing (registrikood 16625699); hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaava (AGVision osaühing, e-post XXX); kostja M. S. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. S. (isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) kasuks välja järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 849.23 eurot, viivis 76.79 eurot ja viivis alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt M. S.(isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) kasuks välja järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 849.23 eurot, viivis 76.79 eurot ja viivis alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista kostjalt M. S. (isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) kasuks välja järelmaksulepingust nr XXX põhivõlg 988.50 eurot, viivis 89.38 eurot ja viivis alates 04.12.2025 põhinõudelt 988.50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta Revensen osaühingu (registrikood 16625699) hagi M. S. (isikukood XXX) vastu rahuldamata järelmaksulepingust nr XXX tuleneva lepingutasu summas 93.42
2-25-10258 eurot ja sissenõudmiskulude summas 25 eurot osas; järelmaksulepingust nr XXX tuleneva lepingutasu 110.92 eurot ja sissenõudmiskulude summas 10 eurot osas; järelmaksulepingust nr XXX tuleneva lepingutasu 129.02 eurot ja sissenõudmiskulude summas 10 eurot osas.
6.Jätta menetluskulud 10% ulatuses Revensen osaühingu (registrikood 16625699) kanda ja 90% ulatuses M. S. (isikukood XXX) kanda.
7.Mõista kostjalt M. S. (isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood 16625699) kasuks välja menetluskulud 90% ulatuses s.o summas 1057.50 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M. S. (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kostjal M. S. (isikukood XXX) tuleb välja mõistetud summad tasuda Revensen osaühingu arveldusarvele nr XXX, XXX. Makse selgitus on „kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Revensen OÜ esitas 27.06.2025 hagiavalduse M. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista: 11.10.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 849.23 eurot, lepingutasu summas 93.42 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja seisuga 27.06.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 46.89 eurot, viiviseid alates 28.06.2025.a põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 12,25% aastas; 12.10.2024 järelmaksuleping nr XXX tulenev põhivõlgnevus 853.22 eurot, lepingutasu 110.92 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot ja seisuga 27.06.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 47.22 eurot ning viiviseid alates 28.06.2025.a põhinõudelt 853.22 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 12,25% aastas; 12.10.2024 järelmaksuleping nr XXX tulenev põhivõlgnevus 992.49 eurot, lepingutasu summas 129.02 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot ja seisuga 27.06.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 54.58 eurot ning viiviseid 2
2-25-10258
alates 28.06.2025.a põhinõudelt 992.49 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 12,25% aastas; kohtukulud summas 1175 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 455 eurot ja õigusabikulud 720 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS C Eesti Filiaali vahel 11.10.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, 12.10.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX ja 12.10.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles AS C Eesti Filiaal lepingud 28.01.2025 üles. AS C Eesti Filiaal loovutas 12.02.2025 kostja vastase nõude hagejale. Harju Maakohus võttis 22.10.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 22.10.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 22.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 25.11.2025 andis kohus hagejale võimaluse täpsustada ja tõendada haginõuet ja esitada viivise ümberarvestus ning sissenõudmiskulude täpsustus. 03.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. C AS maksis 11.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX alusel XXX laenusumma 849.23 eurot. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja laenuandjale järelmaksulepingu alusel ühtegi korda tasunud. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 28.01.2025 kuni 03.12.2025 summas 76.79 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingu nr XXX alusel maksis C AS XXX laenusumma 849.23 eurot välja 12.10.2024. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja laenuandjale järelmaksulepingu alusel ühtegi korda tasunud. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 28.01.2025 kuni 03.12.2025 summas 76.79 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingu nr XXX alusel maksis C AS maksis XXX laenusumma 988.50 eurot välja 12.10.2024. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja laenuandjale järelmaksulepingu alusel ühtegi korda tasunud. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 28.01.2025 kuni 03.12.2025 summas 89.38 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 04.12.2025 põhinõudelt 988.50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 3
2-25-10258 VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); 4
2-25-10258
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Järelmaksulepingu nr XXX sõlmimisel võttis laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/maksehäireregister/kostjapalgainfo. Kostja selgitab, et laenuandja on taotleja poolt esitatud andmete kontrollimiseks kasutanud registreid ja andmekogusid ning analüüsinud kostja esitatud arveldusarve väljavõtet. Hagiavaldusele ei ole lisatud kostja arveldusarve väljavõtet ning järelmaksulepingu nr XXX sõlmimisel arvestas krediidiandja kliendi kohustustena kliendi enda poolt märgitud andmeid, kuna kohustuste registrit veel ei ole, et taotleja kohustusi adekvaatselt kontrollida. Järelmaksuleping nr XXX sõlmimisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/maksehäireregister/kostja palgainfo. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
5
2-25-10258
7.C AS maksis 11.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX alusel XXX laenusumma 849.23 eurot. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja laenuandjale järelmaksulepingu alusel ühtegi korda tasunud. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 28.01.2025 kuni 03.12.2025 summas 76.79 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingu nr XXX alusel maksis C AS XXX laenusumma 849.23 eurot välja 12.10.2024. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja laenuandjale järelmaksulepingu alusel ühtegi korda tasunud. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 28.01.2025 kuni 03.12.2025 summas 76.79 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingu nr XXX alusel maksis C AS maksis XXX laenusumma 988.50 eurot välja 12.10.2024. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja laenuandjale järelmaksulepingu alusel ühtegi korda tasunud. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 28.01.2025 kuni 03.12.2025 summas 89.38 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 04.12.2025 põhinõudelt 988.50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Võttes arvesse, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, on järelmaksulepingud kehtivalt üles öeldud 28.01.2025.
9.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh lepingutasusid. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Kohus andis hagejale võimaluse tõendada reaalsete sissenõudmiskulude tekkimist, kuid hageja seda ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõuded põhjendatud ega tõendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: - järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 849.23 eurot, viivis 76.79 eurot ja viivis alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; - järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 849.23 eurot, viivis 76.79 eurot ja viivis alates 04.12.2025 põhinõudelt 849.23 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; - järelmaksulepingust nr XXX põhivõlg 988.50 eurot, viivis 89.38 eurot ja viivis alates 04.12.2025 põhinõudelt 988.50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 6
2-25-10258 Kohus jätab rahuldamata järelmaksulepingust nr XXX tuleneva lepingutasu summas 93.42 eurot ja sissenõudmiskulud summas 25 eurot; järelmaksulepingust nr XXX tuleneva lepingutasu 110.92 eurot ja sissenõudmiskulud summas 10 eurot; järelmaksulepingust nr XXX tuleneva lepingutasu 129.02 eurot ja sissenõudmiskulud summas 10 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
12.Hageja nõude suurus kokku oli 3221.99 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 2929.92 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 90%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 10% ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 455 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 720 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (455 + 720) 1175 eurot, millest kostja kanda jääb 90% ehk 1057.50 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
7
2-25-10258 TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub, et kostja tasuks välja mõistetud summad Revensen osaühingu arveldusarvele nr XXX XXX. Makse selgitus on „kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.