Groupage Cargo Service OÜ hagi Reartek OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1017,85 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Groupage Cargo Service OÜ (registrikood 11246247), seaduslik esindaja S. Š. (e-post: xxxx) Kostja OÜ Reartek (registrikood 12421534) lepinguline esindaja Jana Kitter (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Reartek OÜ-lt välja Groupage Cargo Service OÜ kasuks põhivõlg 427,50 eurot, 16.10.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,22 eurot, viivis põhinõudelt (427,50 eurot) alates 17.10.2023. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõudes 445,5 eurot ja viivisenõudes ajaperioodi 13.12.2022-07.02.2023 eest summas 6,73 eurot.
4.Mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 175 eurot ja jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-22-151754 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited
1.Groupage Cargo Service OÜ esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Reartek OÜ vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Groupage Cargo Service OÜ esitas 08.02.2023 Harju Maakohtule hagi Reartek OÜ vastu võlgnevuse nõudes ning täpsustas nõuet 03.03.2023 ja 10.03.2023. Hageja taotles hagis kostjalt põhivõlgnevuse 873 euro, kohtuotsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud viivise, lisanduva viivise ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt teostati kostja soovil 2022. a novembris kaubavedu Tallinnast Venemaal MO Pikino linnas asuvasse tollilattu. Veod toimusid autorongiga, millel on kaks eraldi kaubaruumi: veoautos ja haagises. Autorongis oli ainult 4 lasti: üks veos oli haagises, 3 lasti veokis. Veokis olid kostja veos ja kaks Moskva veost. Vene Föderatsiooni piirile jõudes vaatas Vene toll autorongis kauba üle ja otsustas saata haagisel oleva kauba ja kostja kauba kontrollimiseks Peterburi. Kostjat teavitati kauba määramisest kontrolli Shusharõ tolliterminali (SVH). Kostja lastiga samas kaubaruumis olnud ülejäänud kaks Moskva veost tolliinspektorite huvi ei äratanud, kuid kuna need reisisid koos kostja tollikontrolli saadetud veosega, siis suunati ka need Peterburi, kuid ilma ülevaatuseta. Autorongi saabumisel Peterburi viis toll esmalt välja ja kontrollis haagises olnud lasti ning tegeles samal ajal veokis olnud kostja lastiga. Kostja veose tollikontrolliga kaasnesid lisakulud nii kostja kaubale kui ka sellega seotud kaupadele. Hageja teavitas kostjat õigeaegselt toimuvast kogu veo ajal. Transpordi lõppedes esitas hageja kostjale arve veoteenuse ja lisakulude eest kogusummas 2601 eurot. Kostja palus seejärel esitada kaks eraldi arvet, s.o veoteenuse ja lisakulude eest. Hageja esitas nõutud eraldi arved. Kostja tasus arve transpordi eest, kuid ei tasunud arvet number 22-1399 summas 873 eurot kostja kauba tollivormistusega seotud lisakulude eest, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja leiab, et kulude koosseis on järgmine: 1.1 Laokulu 375 USD, mis võrdub 355 euroga. See summa on kajastatud lisateenuste arvel real SVH kulud St. Peterburis. Kostjale selgitati, et tollilao tasud tekkisid nii vahetult tema veosele kui ka muule autos olevale veosele, mis tuli eemaldada, et pääseda tollikontrolliks kostja lastile. Hageja on kostja nõudmisel kostjale esitanud üksikasjalikud hoiukulud ja selgitanud seost teiste veokis viibinud kaupade hoiukuludega. Hageja on kinnitanud kostjale, et kostja ei kanna neljanda veosega seotud kulusid. 1.2 Kulud garantii vormistamise / ümbervormistamise eest (27+70) 97 eurot. Enne autorongi saabumist piirile tehti iga kauba kohta Vene Föderatsiooni territooriumi garantii kuni Moskva 2(8)
2-22-151754 piirkonna tolliterminalini vastavalt tellimustele ja CMR-saatelehtedele. Seoses tolli poolt kostja veose suunamisega tollikontrollile Peterburis suunati Peterburi ka ülejäänud kaks kostja lastiga samas lastiruumis asuvat lasti. Nende kahe kauba jaoks ei määranud toll tollikontrolli. Ümbersuunamine tähendas täiendavaid kulutusi Vene Föderatsiooni territooriumi garantii uuesti vormistamisele. Kostja lasti piiril tollikontrolli kinnitamine ja selle suunamine Peterburis asuvasse tollilattu tolliülevaatuseks on fikseeritud tolliülevaatuse teatises, tollikontroll määrati seoses kaubaga, mille kohta sisaldub teave: 11.11.2022 CMR nr. 22012, kaubaarved 04.10.22 nr. nr. IVT22012, IVT22010. Teatise kohaselt kuulus tolliülevaatus teostamisele 21.11.22 kl 14:00 aadressil PZTK OOO Tamariks, 196626 Peterburi, Šušarõ. Hageja vähendas Vene Föderatsiooni territooriumi garantii uuesti väljastamiseks piirilt Peterburini kulunud summat 35 eurot 27 euroni, lahutades 4. koorma garantii summa, mis oli eraldi veoruumis - haagises. Kostja on kandnud tolli ümbervormistamisega ka kulu 70 eurot. 1.3 Seisuaja kulu 350 eurot. Kostja palvel anti talle Peterburis ja sihttollilaos - Moskva oblastis Pikinos seisuaja seisuajalehed. Kostja ei küsinud, mis seisuaja hind on, kuna pooltel on üsna pikaajaline koostöö ning mõlemale on teada, et tavahind on 100 eurot alanud seisupäeva eest. Peterburis oli 3 seisupäeva, kuid pool ajast kulus autos oleva teise veose (4-s veos) kontrollimisele. Sel põhjusel on hageja esitanud kostjale Peterburi seisupäevade korral kogusummast poole nõude. Hageja arvel on need kulud märgitud reale: Seisuaeg St. Peterburis 22.11 (õige - alates 21.11)-23.11.2022, 50% - 150 eurot. Kostja kauba sihtlaos Moskva oblastis Pikinos oli seisuaeg 2 päeva. Hageja arvel on see summa real: Seisuaeg Pikinos 27-28.11.2022 200 eurot. Juhtudel, kui tellitakse kauba toimetamine tollilattu, arvestatakse transpordi hinnas üks päev. Autorong oli 3 päeva Pikino tollilaos. Kostjale oli lisatud arvele summa Pikinos kahe seisupäeva eest, maksumusega 100 euro/päev. Kauba tollilattu õigeaegseks mahalaadimiseks pidi kostja kaubasaaja kaudu õigeaegselt või eelnevalt esitama tollilaole avalduse veose mahalaadimiseks. Kostja kas ei esitanud avaldust või otsustas tollilaos asuv toll jätta veose autorongile kuni esmaspäevani 28.11.2022; hageja ei tea täpselt, miks mahalaadimine viibis. Hageja juhtis kostja tähelepanu võimalusele täita kostja kohustust teavitada veose mahalaadimisest sihttolliladu. Veo lõppedes ja vastavalt seadusele esitas hageja osutatud teenuste ja tehtud kulude eest arved, jagades kostja soovil veoteenuse ja lisakulud erinevatele arvetele. Arvestades varasemat ühist pikaajalist koostööd andis hageja kostjale 14 päevase maksetähtaja. Järgmise viie päeva jooksul (28.11.22, 30.11.222) esitati kostjale kulutusi kinnitavad arved. Seisakute kohta (tolliterminali saabumine ja lahkumine, kontrolli protsess ja kontrollimiseks vajalikud dokumendid) edastati teavet reaalajas. Seega olid kostjal ammu enne maksekuupäeva olemas kõik vajalikud dokumendid ja teave. Hageja leiab, et eelnevast tulenevalt oli kostjal olemas kogu vajalik dokumentatsioon ja selgitused iga kulu kohta enne hageja kohtusse pöördumist. Hagi esitamise ajaks ei olnud kostja tasunud hagejale täiendavaid kulusid ning kostja eitab hageja nõudeid täies ulatuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et lisakulud tekkisid kostja kauba kontrollimise vajaduse tõttu. Kostja leiab, et hageja lisakulude kandmine on hagis nõutud ulatuses tõendamata, s.o esitatud on vaid arved summas 375 eurot (laokulu) ja 35 eurot (vormistuskulu). Kostja on nõudnud hagejalt täiendavate tõendite esitamist. Hageja esitatud arvetes on vasturääkivused. 3(8)
2-22-151754 Kohtuotsuse põhjendused
3.Kostja on 25.09.2023 seisukohas taotlenud jätta hageja poolt 28.04.2023, 29.04.2023 ja 30.04.2023 esitatud tõendid tähelepanuta, kuna need ei tõenda kostja poolt põhjustatud täiendavat kontrolli. Kohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Kostja ise on leidnud, et kulude kandmise vajadus ei ole piisavalt tõendatud. Seega ei saa hagejale ette heita täiendavate tõendite esitamist. Kohus ei leia, et viidatud tõendid kogumina oleks asjassepuutumatud. Tulenevalt lihtmenetluse põhimõttest ei hakka kohus ükshaaval iga tõendi põhjendatust siinkohal hindama. Kohus nõustub samas kostja kriitikaga selles, et hageja poolt tõendite esitamise viis (ühes tõendis sisalduvad nii arved kui ka kirjavahetused, mis on osaliselt (algsele hagiavaldusele lisatud tõendid) ka tõlkimata, osad tõendid korduvad jne) on teinud hageja tõenditega tutvumise ja hagi põhjendatuse hindamise oluliselt keerukamaks.
4.Kohus määras 08.09.2023. a määrusega pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja 25.09.2023. Selleks kuupäevaks esitas hageja oma menetluskulude nimekirja, kuid ei esitanud täiendavat seisukohta. Hageja esitas 02.10.2023 seisukoha kostja 25.09.2023 seisukoha suhtes. Kohus leiab, et kuna hageja 02.10.2023 seisukoht on esitatud tähtaega ületades ning kohus ei ole andnud hagejale täiendavat võimalust esitada oma lõplik seisukoht kostja lõpliku seisukoha suhtes, siis jätab kohus hageja 02.10.2023 seisukoha tähelepanuta. Kohus arvestab vaid hageja 02.10.2023 seisukohaga kostja menetluskulude taotluse osas, mis esitatud õigeaegselt.
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.Esmalt käsitleb kohus seda, milline õiguslik regulatsioon vaidlusele kohaldub. Hageja on viidanud nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu (vt ka Riigikohtu 29.04.2015. a otsus nr 3-2-1-32-15 p 12 jj). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kõik kolm tingimust on täidetud. Samas Riigikohtu otsuses (p 13) on leitud, et veolepingule kohalduvad VÕS-i sätted üksnes ulatuses, milles seda ei ole juba CMR-iga reguleeritud. Kohtu menetluses on nõuded seonduvalt tollivormistamisega seotud lisakuluga, laokuluga ning seisuaja tasuga. Seisutasu maksmist, tollivormistusega seotud kulude ning laokulude hüvitamist CMR konventsioon ammendavalt ei reguleeri. Seega tuleb praeguse vaidluse lahendamisel lähtuda VÕS regulatsioonist. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 774 lg-s 1 on sätestatud, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub 4(8)
2-22-151754 selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 787 lg-s 1 on sätestatud, et veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vedaja võib lisaks veotasule ja seisurahale nõuda tema poolt veosele tehtud kulutuste hüvitamist, mida ta vastavalt asjaoludele võis mõistlikult vajalikuks pidada. Vedaja ei või nõuda selliste kulutuste hüvitamist, mis tavaliselt tekivad veolepingu täitmisel või mis oleksid vedajal tekkinud ka veolepingut sõlmimata. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kui saatja tellis hagejalt kui vedajalt hagis viidatud kaubaveo 2022. a novembris Tallinnast Pikino linnas asuvasse tollilattu. Hageja on esitanud kostjale veoteenuse eest arve nr 22-1391, teenus rahvusvaheline vedu 18.1125.11.2022 (dtl 28, 30) ning kostja on tasunud hagejale veoteenuse eest 1920 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale hüvitama ka antud kaubaveoga seonduvad lisakulud. Hageja on esitanud kostjale lisakulude kohta 28.11.2022 arve nr 2-22-1399 summas 881 eurot (dtl 32), mille kostja on jätnud tasumata. Vaidlus puudub selles, et kostja on arve kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus, kas kõik arvel toodud kulud kuuluvad kostja poolt hüvitamisele ning kui, siis millises ulatuses.
8.Arve nr 2-22-1399 selgituses on märgitud järgmised kuluread: garantii ümbervormistamine 35 eurot; SVH kulud St. Peterburis 355 eurot, lisandub käibemaks 20%, kokku 426 eurot; garantii Venemaal St. Peterburg – MOW 70 eurot; seisuaeg St. Peterburis 22.-23.11.2022, 50%, 150 eurot; Seisuaeg Pikinos 27.-28.11.2022 200 eurot. 08.02.2023 hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt kohaselt on hageja nõude koosseis järgmine: põhinõue kokku 873 eurot, mis koosneb: laokulu (355+km20%) 426 eurot, tollivormistuskulu (27+70) 97 eurot, seisuaja kulu (150+200) 350 eurot. Tollivormistuskulu nõue oli esialgu 35+70 eurot, kuid hageja on 28.04.2023 seisukohas selgitanud, et kostja näidatud summat Vene Föderatsiooni territooriumi garantii uuesti väljastamiseks piirilt Peterburini summas 35 eurot vähendas hageja 27 euroni (dtl 116), lahutades 4. koorma garantii summa, mis oli eraldi veoruumis - haagises.
9.Kostja on vaielnud vastu kogu nõudele ning leidnud, et tõendatud ei ole, et lisakulutused on tekkinud seonduvalt kostja kaubaga. Kostja väite kohaselt ei tasunud ta hageja esitatud arvet põhjusel, et hageja ei ole kostjale kostja nõutud kuludokumente esitanud. Samuti on kostja ette heitnud, et hageja on esitanud tõendid laokulu 355 eurot ja vormistuskulu kohta, kuid ülejäänud kulutused on kuluarvetega tõendamata. Kostja leiab ka, et on võimalik, et hageja on esitanud kulude hüvitamise nõude kõigile selles veoses olnud kauba saatjatele. Kohtu hinnangul on tõendatud, et lisakulutused on olnud seotud justnimelt kostja veosega. CMR saatelehelt nr 22012 (dtl 34) nähtub, et vaidlusaluse veose puhul oli kaubaks 8 alust, millele oli pakitud (40+200+80) 320 kasti erinevaid mineraale kogukaaluga 5138kg, kaubaarved nr IVT22012, IVT22010. Hagiavalduse lisast 5, tolliülevaatuse teatis ja kauba esitamise nõue (dtl 35-36, tõlge dtl 123-124) nähtub, et tolliülevaatuse läbiviimise otsus on tehtud 20.11.2022 just seonduvalt kaubaga, mille kohta on koostatud CMR nr 22012, kauba arved nr IVT22012, IVT22010. Samast tõendist nähtuvalt on 20.11.2022 otsustatud, et 5(8)
2-22-151754 tolliülevaatus toimub 21.22.2022 kell 14.00 Peterburis. Ka ülevaatuse aktist (dtl 38-39, tõlge dtl 131-132) nähtub, et tolliülevaatus 22.11.2022 on teostatud just eelviidatud kaubale. Eeltoodust nähtuvalt on alusetud kostja väited, mille kohaselt puudus tal teadmine selle kohta, et tolliülevaatusega seotud kulud olid seotud just kostja kaubaga.
10.Hageja laokulu hüvitamise nõue on 355 eurot, millele lisandub käibemaks. Laokulud tekkisid hageja selgituse kohaselt nii kostja kauba kui ka teiste kaupadega seoses seetõttu, et tollikontrolliks oli vajalik kostja lastile ligi pääseda. Laokulude tõendamiseks on hageja esitanud 24.10.2022 arve nr 155 (dtl 48, tõlge dtl 141), millel on selgituseks toodud kolme kaubaga seonduva ümberlaadimise ja ladustamise kulu 01.09.2022-01.09.2022, kogusummas 375 USD, mis võrdub 355 eurot. Kohus leiab, et 24.10.2022 esitatud arvega ei saa kuidagi tõendada ootamatuid kulutusi, mille kandmise vajadus tekkis alles 2022. a novembri lõpus. Hageja selgituse kohaselt seondus laokulu 20.11.2022 märatud tollikontrolliga, samas ei saanud 24.10.2022 seisuga olla taoliste kulude kandmise vajadus ette näha. Seega ei saa 24.10.2022 arve olla esitatud vaidlusaluse veosega seonduvalt. Hageja esitatud teised tõendid laokulude kohta (hagi lisa 7 lk 4-9, s.o dtl 51-56) ei näi seonduvat praeguse kohtuasjaga, kuna arvest ei nähtu, et arve saajaks oleks olnud hageja. Samuti ei eksisteeri arvel selgitusi, mis viitaks seosele praeguse veosega. Ka 24.04.2023 kirjas (dtl 185190) sisalduv kinnitus ei saa tõendada, et 24.10.2022 seisuga oli juba ette teada novembri lõpus täiendavasse tollikontrolli saatmine. Seetõttu leiab kohus, et laokulude kandmise nõue (355 eurot, koos käibemaksuga 426 eurot) ei ole tõendatud ning hagi ei kuulu selle nõude osas rahuldamisele.
11.Hageja on esitanud nõude ka seonduvalt tollidokumentide ümbervormistamise kulude kandmisega. Hageja selgituse kohaselt tekkis taoline kulutus seonduvalt sellega, et enne autorongi saabumist piirile tehti iga kauba kohta Vene Föderatsiooni territooriumi garantii kuni Moskva piirkonna tolliterminalini vastavalt tellimustele ja CMR-saatelehtedele. Seoses tolli poolt kostja veose suunamisega tollikontrollile Peterburis suunati Peterburi ka ülejäänud kaks kostja lastiga samas lastiruumis asuvat lasti. Nende kahe kauba jaoks ei määranud toll tollikontrolli. Ümbersuunamine tähendas täiendavaid kulutusi Vene Föderatsiooni territooriumi garantii uuesti vormistamisele. Hageja on esitanud antud kulude kandmise tõendamiseks Fastline Baltic OÜ 19.11.2022 arve nr M06953, millel on teenusena kajastatud „tollidokumentide ümbervormistus 518BDD“, kogus on 4 ning summa kokku 35 eurot (dtl 148). Hageja selgituse kohaselt ei ole hageja nõudnud seoses neljanda veosega ümbervormistamise kulu hüvitamist ning seetõttu on hageja nõudnud 35 euro asemel 27 eurot. Kohus märgib, et hageja loogika nõude summa arvutamise osas jääb osaliselt selgusetuks. Iseenesest on põhjendatud, kui muude kaupadega seonduva kulu kannab kostja, kelle kaubaga seoses täiendav kulu tekkis. Samas kui kogu veoses (veoauto ja haagis) oli 4 erinevat kaupa ning tollikontrolliga seonduvad täiendavad kulud tekkisid kahe kauba tõttu, ei ole põhjendatud, kui ühe kauba saatja kannab enda kulule lisaks ka kahe tolliülevaatusele mittesuunatud kaubaga seonduva ümbervormistuskulu. Põhjendatud oleks jagada need kulutused kahe veosega seonduvalt võrdselt, kuna ülevaatusele ei saadetud mitte ainult kostja kaupa. Seetõttu loeb kohus antud kulu olevat põhjendatud vaid (35/2) 17,50 euro ulatuses. Sama lugu on tollidokumentide ümbervormistamisega seotud kulu 70 euroga. IBWR OÜ arvelt nr 221128020 (dtl 150) nähtub, et selgituses on toodud 1tk kulu tollimaksete kindlustamisega seoses ja 3tk transiitdeklaratsioonide vormistamisega seoses. Kuna ümbervormistamise vajadus 6(8)
2-22-151754 ei tekkinud vaid kostja kaubaga seoses, on põhjendatud jagada vormistuskulu (30 eurot) selliselt, et kostja kanda jääb kahe veose kulu ning arve nr 221128020 saab lugeda põhjendatuks (40+20) 60 euro ulatuses.
12.Hageja on nõudnud kulude hüvitamist ka seonduvalt seisuajaga. Hageja selgituse kohaselt on poolte vahel pikaajaline koostöö ning mõlemale on teada, et seisuaeg on 100 eurot alanud seisupäeva eest. Kostja ei ole taolisele väitele vastuväiteid esitanud. Hageja esitatud tõenditest (dtl 168-170) nähtuvalt on seisuaja tasu taolises valdkonnas ja pooltevahelises praktikas summas 100 eurot päevas tavapärane. Tolliülevaatuse teatise ja kauba esitamise nõudest (dtl 35-36, tõlge dtl 123-124) nähtub, et 20.11.2022 otsustatud, et tolliülevaatus toimub 21.11.2022 kell 14.00 Peterburis. Ülevaatuse aktist (dtl 38-39, tõlge dtl 131-132) nähtub, et tolliülevaatus lõppes 22.11.2022 kell 20.26 ning ülevaatuse akti II eksemplar on antud juhile kätte 23.11.2022 kell 11.14. teostatud just eelviidatud kaubale. Seisuajalehe (dtl 157, tõlge dtl 159) kohaselt oli seisuaeg Peterburis 21.11.2022 (02.47) 23.11.2022 (17.50). Seega on tõendatud seisuaja kulu nõue 3 päeva osas. Kuna seisuaeg tekkis seonduvalt kahe kaubaga, on põhjendatud leida, et kostja vastutas seisuaja eest vaid 50% ulatuses, seega summas 150 eurot. Seisuajalehe (dtl 161, tõlge dtl 163) kohaselt oli seisuaeg Moskvas 25.11.2022 (17.40) 28.11.2022 (14.00). Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt (lisa 16, tõlge dtl 176) sõitis auto 25.11.2022 tollilattu, kuid kauba mahalaadimine viibis ning alles 28.11.2022 otsustati koorma mahalaadimine. Seega on tõendatud seisuaja kulu nõue 2 päeva osas, s.o summas 200 eurot. Kokku loeb kohus seisuaja nõude põhjendatuks ja tõendatuks 350 euro ulatuses.
13.Kokkuvõtlikult kuulub hagi rahuldamisele põhinõude (17,50+60+350) 427,50 euro ulatuses. Hagi jääb rahuldamata põhinõudes 445,50 eurot.
14.Hageja on taotlenud ka põhinõudelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 13.12.2022-07.02.2023 eest, alates 08.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 punktis 43 on leitud, et CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus leiab, et viidatud sätte järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lisakulutuste hüvitamisega viivitamise korral viivist. 28.11.2022 arve nr 22-1399 maksetähtaeg oli arve kohaselt 14 päeva, seega oli kohustuse täitmise tähtaeg 12.12.2022. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2022 kuni 07.02.2023 kogusummas 13,18 eurot. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kuna hagi rahuldati põhinõudes 427,50 eurot, on viivisenõue 13.12.2022-07.02.2023 eest põhjendatud summas 6,45 eurot ning 08.02.202316.10.2023 eest põhjendatud summas 32,77, kokku kohtuotsuse tegemise aja seisuga 39,22 eurot. Samuti on hagi põhjendatud alates 17.10.2023 kuni põhinõude 427,50 euro täitmiseni esitatud viivisenõudes.
15.Hageja on esitanud ka sissenõudmiskulude 40 euro nõude VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 7(8)
2-22-151754 summas 40 eurot. Kuna kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses, siis on 40 euro suurune sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad poolet hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi ligikaudu pooles ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja õiglane jagada menetluskulud selliselt, et mõista kostjalt välja riigilõiv ulatuses, mis vastab põhjendatuks loetud hagihinnale ning jätta menetluskulud ülejäänud ulatuses (sh lepingulise esindaja kulud) poolte endi kanda.
17.Hagi rahuldatud ulatuse kohane hagihind on 552,73 eurot, millele vastab riigilõiv 175 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 175 eurot ning ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.