Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja A. K. (e-post [email protected])
vastu võlgnevuse
Kostja K. K. (isikukood XXX; elukoht rahvastikuregistri järgi XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagi K. K. osaliselt tagaseljaotsusega.
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2.Mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 464,99 eurot.
3.Mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 464,99 eurot täitmiseni määras 9,9% aastas.
4.Jätta AS Aktiva Portfolio hagi K. K. vastu rahuldamata osas, milles AS Aktiva Portfolio palub mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks intressi 28,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31,03 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.
5.Jätta menetluskulud 16% ulatuses AS Aktiva Portfolio kanda ja 84% ulatuses K. K. kanda.
6.Mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud 315 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Toimetada otsus kätte pooltele.
Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19) Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15) Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 8. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 26. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. K. lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 464,99 eurot, intressi 28,78 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31,03 eurot ja viivise alates 27. oktoobrist 2022 kuni põhinõude summas 464,99 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 30. augustil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 20. septembril 2023. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4.Kohus selgitas 13. aprilli 2023 kirjas hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse kohaselt laenuandja on kontrollinud maksehäireregistrit. Lähtuvalt maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.
Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Hageja leiab, et laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning lepingus sisalduvast kostja kinnitusest lähtumine, mille kohaselt ta omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks, ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § 4034 lg-te 1 – 6 mõttes. Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt tema sissetuleku suuruse ja kohustuste kohta andmeid üldse küsinud ega neid muul viisil välja selgitanud. Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär kogu lepingu kehtivuse ajal 0,00% aastas. Seega lepingu kehtivuse ajal kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenulepingu alusel laenu 464,99 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi põhiosa katteks, samuti ei ole kostja tasunud intressi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 464,99 eurot. Hageja intressinõude jätab kohus rahuldamata.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 464,99 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest, on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuselt lepingujärgset viivist 9,90% aastas alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
7.Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu, et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Kohus rahuldas hagi ligikaudu 84% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda 16% ulatuses ja kostja kanda 84% ulatuses.
9.Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostmaine ja kohtule esitamine 20 eurot ning hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamine 460 eurot (ajakulu 3 tundi ja 50 minutit, tunnitasu 120 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 375 euro ulatuses – riigilõiv 175 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagimenetluses 180 eurot 1,5 töötunni eest, arvestades et asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas ning tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks (TsMS § 175 lg 1).
10.Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 315 eurot (375 x 0,84).
11.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.