2-23-11550/8 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Arvamuse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnik töötab xxxxxxxx Haigla SA-s alates novembrist 2019a. 2022 aastal oli võlgniku keskmine brutotöötasu 1744.765 euro ja 2023.a 1304.67 eurot kuus. Võlgniku nimele on registreeritud kinnistu reg.osa nr 1510139 asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond ja Audi A6 Avant (reg. märk xxxxxx, esmase reg. aasta 2005, omandamise aeg 12.08.2019.). Kinnistul asuval elamul puudub kasutusluba. Kinnistule on seatud eluaegse isikliku kasutusõiguse endise elukaaslase Vxxxx Mxx (ik xxxxxxxxxxx) kasuks. Telefonivestluses on Vxxxxxxxx Pxxxxx avaldanud, et seadis kinnistule eluaegse isikliku kasutusõiguse Vxxxx Mxxx manipulatsiooni tulemusena ja tugeva psühholoogilise surve tingimustes. Kinnistul on 19.06.2012. esimesele järjekohale seatud hüpoteek summas 18 200,00 € Luminor Bank AS (rk 11315936) kasuks ja 07.08.2018. teisele järjekohale seatud hüpoteek summas 45 000,00 € Hüpoteeklaen AS (rk 11663703) kasuks. Hüpoteek on 30.04.2020. omakorda koormatud pandiga Burfa Real Estate OÜ (rk 14295045) kasuks. Kinnistule on kohtutäituri avalduse alusel seatud 13.05.2022. käsutamise keelumärge OÜ Aktiva Finance Group (rk 10746479) kasuks ja 17.08.2023. käsutamise keelumärge Hüpoteeklaen AS (rk 11663703) kasuks. Vxxxxxxxx Pxxxxe poolt usaldusisikule antud seletused sõiduki omandisuhete osas on olnud vastuolulised. 19.09.2023.a teatises on võlgnik kinnitanud, et sõlmis juba 12.08.2019. sõiduki müügilepingu ning selle faktiline omanik on Vxxxx Mxx. Hilisemas telefonivestluses on Vxxxxxxxx Pxxxxx avaldanud, et andis kinnituse sõiduki võõrandamise kohta samuti Vxxxx Mxx nõudmisel ja tugeva psühholoogilise surve tingimustes. Võlgnik on Primero Finance OÜga liisingulepingu lõppemisel 2022. vormistanud tema poolt välja ostetud sõiduki Audi A4 mitte enda nimele, vaid ema nimele, jäädes ise ainult sõiduki kasutajaks. Sõiduki tasuta vormistamist ema nimele on võlgnik mulle seletanud elulise vajadusega sõidukit ka edaspidi kasutada. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto, millel maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 15.08.2023. ja usaldusisiku nimetamise seisuga ei olnud II samba pensioniosakuid registreeritud (realiseeritud 2021. aastal). Isik ei ole liitunud III samba kogumispensioniga.

Võlgnikule ei kuulu registrite kohaselt patente, ehitisi, relvi ega väärtpabereid. Võlgnikul on arvelduskonto ja kaks hoiukontot Swedbank AS-is; arveldus- hoiukonto ja limiidikonto Luminor Bank AS-s ning arvelduskonto Paysera LT UAB-s. Võlgnik on allkirjaõiguslik enda alaealise tütre konto juures, konto saldo seisuga 15.08.2023. ja 29.08.2023. oli 0,67 €. Täitemenetlusregistri andmetel on võlgniku suhtes olnud 2020. aastast alates algatatud kokku 12 täitemenetlust, millest maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 15.08.2023. oli pooleliolevaid 7 täitemenetlust ja pärast nimetatud kuupäeva lisandus veel 1 täitemenetlus. Aruande kohaselt on võlgnikul pandiga tagatud nõudeid 33 761,63 eurot, millest 15.08.2023 oli sissenõutavaks muutunud 27 612.06 eurot. Kokkuvõttes on Vxxxxxxxx Pxxxxxx võlakohustusi kogusummas 161 190,54 €, millest maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 15.08.2023. olid sissenõutavaks muutunud nõuded summas 154 444,47 €. Võlakohustused on ajas kasvavad seoses viivitusintresside lisandumisega. Võlgnik on võtnud välja võlgade tasumiseks ka 2.samba pensioni , kuid oluliselt see tema olukorda enam ei parandanud. Usaldusisik tõi välja ka tehingud, mida võlgnik on teinud pärast makseraskustesse sattumist ka selliseid tehinguid, mida võib hinnata tema varalist seisundit ja võlausaldajate huve kahjustavateks. Vxxxxxxxx Pxxxxxxx kuuluva vara väärtus (suure tõenäosusega mitte üle 90 000 €) on oluliselt väiksem teadaolevate võlakohustuste kogusummast. Isiku sissetulekud moodustavad käesoleval ajal ainuüksi töötasust brutosummas ~ 1 300 €/kuus (ehk netos ~ 1 140 €/kuus) ja peretoetusest 80 €/kuus. Arvestades, et isiku sissetulekutest tuleb rahuldada ka tema elementaarvajadused, on sundtäitmise korras võimalik töötasust võlausaldajate nõuete katteks kinnipidamisi teha (ühe ülalpeetava olemasolul) mitte rohkem kui ~ 200 €/kuus, peretoetusest aga ei ole sundtäitmise korras võimalik kinnipidamisi üldse teha. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (näit. äritegevusest, renditulud jms) isikul teadaolevalt puuduvad. Seega juhul kui võlgniku elukorralduses lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei ole usaldusisiku hinnangul tal võimalike enda võlakohustusi mõistliku aja jooksul ka täita. Usaldusisik esitas ka vara- ja võlanimekirjad. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on teadlik, et menetluses müüakse kinnistu ära. Seal keegi praegu ei ela ja vajalikud asjad on võlgnik sealt ära viinud. Auto Audi A6 osas teatas võlgnik, et tegi surve alla elukaaslasele auto kasutamise lepingu, kuid usaldusisikule oli teatanud, et müüs auto endisele elukaaslasele- ärakuulamisel jäi ebaselgeks, kas võlgnik saab kahe tehingu erinevusest aru. Audi A4 kirjutas pärast osamaksete tegemist ka ema nimele, sest kartis, et see võetakse muidu ära. Kus elukaaslane ja auto on, ei osanud öelda. Endise elukaaslasega ei suhtle ja soovis, et suhtleks haldur. Talle kuulunud osaühing sai tehtud teisele inimesele kinkelepinguga. Võlgnik kasutab Paysera panka, sest see on väga kiirete ülekannetega pank, saab ka nädalavahetustel ülekandeid kätte. Küllike Mitt kinnitas, et on valmis jätkama usaldusisikuna. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku kohustused on kokku üle 160 000 euro. Võlgnikul on jooksvalt sissetulek töötasuna umbes 1300 eurot kuus (bruto). Võlgnikule kuulub küll kinnistu, kuid selle eeldatav väärtus jääb oluliselt alla tema kohustuste kogusumma, lisaks on kinnistu koormatud mitme hüpoteegiga. Muu vara- auto – omandi osas on olukord ebamäärane. Võlgnikul puudub muu realiseeritav vara ning tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FiMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 07.11.2023 algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FiMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FimS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FimS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FimS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 831 eurot (sh käibemaks). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 10,5 tundi (so 21 pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks.